2-12-2659/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 18.01.2012 esitas GOÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 23.01.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas GOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Maret Hallikma. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara 3,16 euro ulatuses ja kohustusi vähemalt 55 857,83 euro ulatuses. Võlgniku osas on alustanud täitemenetlust 9 võlausaldajat. Võlgniku korrapärane majandustegevus kestis 2009. a aprillikuuni kuni võlgnik oma tegevuse peatas. 2009. a majandusaasta aruandele lisatud 2008 ja 2009 bilansist nähtub, et võlgnikul toimus korrapärane majandustegevus, kuid viimaste aastate majandustegevus ei olnud kasumlik ning kahjum suurenes. 2009. a majandusaasta aruande andmetel langes omakapital miinusesse 2009. a lõpuks, kus omakapital väärtuseks kajastati -27 118,93 eurot (-424 319 krooni). Omakapitali väärtuse märkimisväärse languse peamiseks põhjuseks võib pidada majandustegevuse peatumist ning vara likvideerimist. Võlgniku pankrotiavaldusest võib aru saada, et majandustegevus peatati seoses asjaoluga, et võlgniku töötajad kuritarvitasid võlgniku vara ning tekitasid võlgnikule pöördumatult varalist kahju, mistõttu arvas võlgnik, et majandustegevust on võimatu jätkata. Võlgnik avastas töötajate väidetava ebaseadusliku tegevuse 2009. a alguses ning esitas kuriteoteate, mille alusel alustati uurimist 26.01.2010 karistusseadustiku (KarS) § 344 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine) tunnustel. Seejärel tagastas võlgnik enamuse liisingulepingute alusel saadud varast ja peatas tegevuse. Ajutisel pankrotihalduril ei ole aruande koostamise hetkel võimalik põhjalikumalt hinnata, kas võlgniku majandustegevuse lõpetamine 2009. a oli põhjendatud, kuna puudub teave võlgnikule tekitatud kahju suurusest. Ajutise pankrotihalduri päringule saadetud vastusest nähtub, et kriminaalasja eeluurimine on pooleli, kahtlustust esitatud ei ole, samuti ei ole selgunud tekitatud kahju suurus. Kuna puuduvad täiendavad andmed, ei ole hetkel võimalik järeldada, kas võimaliku süüteo tagajärjel tekitatud kahju on otseselt seotud võlgniku majandustegevuse peatamise ja maksejõuetuks muutumisega. Võlgniku juhatuse liige on pankrotiavalduse esitamata jätmisega oluliselt rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestatud nõuet ja juhatuse liikme tegevus viitab KarS § 3851 tunnustele. Võlgnik on põhjendanud pankrotiavalduses, et kaks võlgniku töötajat põhjustasid võlgniku teadmata võlgnikule pöördumatut kahju, mille tagajärjel tekkis püsiv maksejõuetus. AG on võlgniku ainuosanik ja ühtlasi ainuke juhatuse liige. Sellest hoolimata oleks ta juhatuse liikmena pidanud kontrollima võlgniku töötajate tegevust ja ettevõtte majanduslikku seisundit, eriti ettevõtte vara (raha) liikumist. AG juhatuse liikmena võlgniku tegevust reaalselt ei juhtinud ega korraldanud, ning seega on ajutine haldur aruande koostamise ajal asunud seisukohale, et võlgniku juhatuse liikme AG tegevus võib olla kvalifitseeritav raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 tähenduses ning selline tegevus võib olla maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Ajutine haldur viitab siinkohal, et lõplik seisukoht raske juhtimisvea tuvastamise osas sõltub ka

käimasoleva kriminaalmenetluse tulemusest. Ajutine haldur ei ole teadlik varade tagasivõitmise võimalustest või sissenõutavatest nõuetest kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku varadest ei piisa, et katta pankrotimenetluse kulud. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri tasu määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 20.02.2012 jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ja palus riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu ja määrata selle tasumine büroole, mille kaudu ta tegutseb. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude arvestusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 55 857,83 euro ulatuses ja vara 3,16 euro ulatuses. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 20.02.2012 määrusega GOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul GOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna AG juhatuse liikmena võlgniku tegevust reaalselt ei juhtinud ega korraldanud, võib võlgniku juhatuse liikme AG tegevus olla kvalifitseeritav raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 tähenduses ning selline tegevus võib olla maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Kohus on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal on võlgniku juhatuse liige AG rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2008. a lõpus, 2009.a tekkisid võlgnikul alalise iseloomuga makseraskused ning püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt samal ajal. Pankrotiavalduse esitas võlgnik kohtule 16.01.2012, seega maksejõuetuse tekkimise hetkest ligi 3 aastat hiljem. Selle aja jooksul on võlgniku võlgnevused võlausaldajate ees arvestatavate intresside tõttu kasvanud, mistõttu on juhatuse liige pankrotiavalduse

esitamisega viivitamisel tekitanud täiendavat kahju võlgnikule ja võlausaldajatele ning põhjustanud olukorra, kus võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku juhatuse liige AG on pankrotiavalduses viidanud, et ootas pankrotiavalduse esitamisega, kuna lootis kriminaalmenetluse edukuse korral varastatud raha tagasi saada. Kohus on seisukohal, et vaatamata alustatud kriminaalasjale on pankrotiavaldusega viivitamine ligi 3 aastat ebamõistlik periood, seega on juhatuse liige oluliselt rikkunud äriseadustiku § 180 lg 51 nõuet ja KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) objektiivne koosseis võib seega olla täidetud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20,0 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1 920 eurot ning määrata selle tasumine büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele ja selle arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab GOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AGle (ik XXX).