Tsiviilasi nr 2-11-63930
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-11-63930
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Mxxxxx Sxxx vastu võlgnevuse, viivise ja intresside nõudes
Hagihind
203,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn 10150); esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
AS Krediidikassa hagi Mxxxxx Sxxx vastu rahuldada. Mõista välja Mxxxxx Sxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks 387 (kolmsada kaheksakümmend seitse) eurot 31 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 203,24 eurot, intressid 45,97 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 138,10 eurot. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Mxxxxx Sxxxx kanda. Mõista välja Mxxxxx Sxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 01 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulud 67,10 eurot.
1 (4)
Mõista välja Mxxxxx Sxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks viivis menetluskuludelt (131,01 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Krediidikassa esitas 29.12.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxx Sxxxx vastu võlgnevuse 203,24 eurot, intresside 45,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 138,10 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10. veebruariks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kostjale adresseeritud määruse ja hagimaterjalid on vastu võtnud kostja abikaasa 19.01.2012.a. Saajaks märgitud isikust erinev dokumendi vastuvõtja on kohustatud andma saadetise saajale üle esimesel võimalusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2008.a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 203,24 eurot, mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning
2 (4)
nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Poolte vahel on laenulepingust tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 396 lg 1 sätete järgi. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid laenulepingu punktis 6.1. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 6,00 % kuus tagasi maksmata laenu summalt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 1% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on saanud hagejalt laenu, kuid ei ole seda kokkulepitud ajaks tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada. Hageja on arvutanud viivist 484,37 eurot, näitamata, mitme päeva eest on viivist sellises summas arvutanud. Nõutud on viivist 138,10 eurot. Ehkki pooltevahelises lepingus on krediidi kulukuse määrana märgitud 43% (lepingu p.6.2), ei ulata hageja nõue sellise määrani, mistõttu kohtul puudub vajadus analüüsida sellise kokkuleppe tühisust.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot ning õigusabikulud 159,78 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses 159,78 eurot- põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist
3 (4)
argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased, kasutatavad korduvalt erinevates menetlustes ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohtumenetlus on hageja jaoks seisnenud hagi ja lisade esitamises kohtule, mingeid täiendavaid toiminguid ei ole hagejal tulnud teha, kohtuistungit ei ole toimunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 159,78 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur (78% põhinõudest) ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 67,10 eurot.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.