Tsiviilasi nr 2-12-989
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.märts 2012.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-989
Tsiviilasi
Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Kxxxx Vxxxxx vastu võlgnevuse, viivise ja intresside nõudes
Hagihind
567,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006); esindaja: Alar Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Kxxxx Vxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Kxxxx Vxxxxxxxx Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 96 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on tagastamata krediidisumma 567,50 eurot, järelmaksuintress 60,72 eurot, krediidiintress 1,19 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 51,12 eurot ning viivis 59,43 eurot. Mõista välja Kxxxx Vxxxxxxxxx Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks viivis 29% põhinõudest (567,50 eurot) aastas alates 31.12.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxxx Vxxxxxx kanda. Mõista välja Kxxxx Vxxxxxxxx Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 210 (kakssada kümme) eurot 4 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on hagiavalduse
1 (4)
esitamisel tasutud riigilõiv 115,04 eurot ja õigusabikulud 95 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kaupmehe Järelmaks OÜ esitas 09.01.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxxx Vxxxxx vastu tagastamata krediidisumma 567,50 eurot, järelmaksuintressi 60,72 eurot, krediidiintressi 1,19 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude 51,12 eurot ning viivise 59,43 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10. veebruariks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kostjale adresseeritud määruse ja hagimaterjalid on vastu võtnud kostja isiklikult 19.01.2012.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist TsMS § 407 lg.1, lg.2 alusel, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on pidanud võimalikuks asja lahendamist lihtmenetluses.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2011.a järelmaksulepingu nr 1101675/10ta, mille kohaselt hageja andis kostjale järelmaksu summas 567,50 eurot, millest 549 euro eest soetas kostja 27.03.2011.a.Auriga kaubanduskeskuses asuvas Klick Eesti AS-i Klick Kuresaare kauplusest järelmaksuga soetatava eseme – sülearvuti Hp G52-B25so ning 18,50 eurot kulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale järelmaksu intressi 17,9079 % järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva summa ulatuses ning krediidisummalt
2 (4)
kohustus kostja tasuma krediidiintressi 29% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.04.2011.a. Kostja ei täitnud järelmaksulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 402, § 403 ja § 405 sätete järgi, kuna tarbijast ostja on sõlminud lepingu asja omandamiseks. Lepingus on fikseeritud krediidi kulukuse määr, VÕS § 404 lg.21 andmed. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – tarbijakrediidileping. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Hageja esitatust nähtub, et kostja ei ole üldse tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 29% nõuetekohaselt tasumata summalt aastas (0,00079 eurot päevas). Hageja on soovinud viivisenõude maksmapanekut TsMS § 367 alusel. Kostja on ostnud hageja poolt finantseerituna kauba - sülearvuti, kuid ei ole selle eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel kuulub tagaseljaotsus viivitamata täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulud ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 115,04 eurot ning õigusabikulud 95,00 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 115,04 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning õigusabikulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 95,00 eurot. Kohtunik
3 (4)
Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.