Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-10-54981/48
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.03.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4376

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-54981

Tsiviilasi

INTRAC Eesti AS hagi OÜ Tammeotsa Tehnika vastu 3996,69 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5562,71 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. augusti 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

INTRAC Eesti AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja) – INTRAC Eesti AS (RK: 10103801), esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja (kostja) – OÜ Tammeotsa Tehnika (RK: 11233807), esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta Tartu Maakohtu 26. augusti 2011 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda,

ringkonnakohtus INTRAC Eesti AS kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt pöördus kostja laadur-ekskavaatori remondi teostamiseks hageja poole 2010 mais. Masinal oli kolm põhilist viga: laaduril ei olnud jõudu, ride-controll ei töötanud nõuetekohaselt ja probleem oli libisplaadiga. Lähtuvalt töökäsust nr 6004761 teostati käigukasti surve mõõtmine, kollektori tihendite vahetus, noolepikendi libisplaatide vahetus, tuvastati ride-controlli viga ja mootor demonteeriti. Käigukasti surve mõõtmiseks ei ole vaja mootorit demonteerida. Töökäsust ei nähtu turbiini, simmerlingi ja õli vahetamist. Pärast remonti ei muutunud käigukasti ja ride-controlli töös midagi, seega ei vastanud hageja töö lepingutingimustele. Libisplaatide vahetamise järel jäeti korralikult sulgemata hüdroõli voolik, libisplaadid said õliga kokku ning õli külge kleepus liiv, mis kulutas läbi libisplaadid ja noolepikenduse. Remondi käigus keerati üle jahutussüsteemi torude klambrid, mille tagajärjel mootor kuumenes üle ja võtab nüüd üle normi õli. Samuti lõhuti käigukasti õlitaseme kontrollimise ja õli lisamise toru. Hageja on töökäsul näidanud tööajana 10.06.2010 ajavahemiku 8.30-11.30. Kostja sai masina kätte kell 9 parklast, tööd masina juures ei toimunud. Kostja esindaja ei ole spetsialist ega saanud masinat kohapeal üle vaadata. Kui kostja esindaja vea avastas, teatas ta sellest koheselt hageja esindajale M.K. le (10.06.2010 kell 8.51). Isegi kui kostja ei oleks teatanud koheselt peale ebakvaliteetse töö avastamist sellest hagejale, on tal VÕS § 645 lg 1 järgi õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sest lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud hageja raske hooletuse tõttu ning hageja pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest kostjale. Kliendileping ei kehti lepingu p-st 10.1 tulenevalt alates 01.08.2008 ja ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kostja oleks nõus maksma arvest 632,93 eurot (sh vooliku valmistamine 50 krooni;

3.Tartu Maakohus rahuldas 26. augusti 2011 otsusega, juhindudes VÕS § 76 lg-st 1; §-st 113; §-dest 644-645, hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt Tammeotsa Tehnika INTRAC Eesti AS kasuks põhivõla 632,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 148,11 eurot ning viivise 0,15% päevas nõudelt (632,93 eurot) alates 4. jaanuarist 2011 kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Poolte menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 alusel nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 31.07.2006 kliendilepingu nr 79206, mis oma olemuselt oli töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Samuti ei ole vaidlust selle üle, milliste kaebustega kostja pöördus hageja poole, milliste puuduste kõrvaldamist masinal ja millise tulemuse saavutamist soovis. Töökäskudel (tl 44-45, 145) on märgitud „masin jõuetu, mootori pöörded kukuvad, kollektori tihe vahetus“. Kostjale esitatud arvel (tl 18) on märgitud „masin jõuetu, mootori pöörded kukuvad“. Kostja esindaja on kinnitanud, et soovis masina remonti, kuna masin ei suutnud teha vajalikku tööd, kuumenes üle. Tunnistaja M.K. kinnitas kostja esindaja väiteid. Antud juhul on mõistlik eeldada, et töövõtulepingu täitmise tulemusena pidi taastuma masina tavapärane töövõime. Kohus leidis, et hageja ei ole esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 59-65) tõendanud kostja tasumiskohustust tööde eest. Tunnistajate M.K. , K.K. ja R.S. ütlustega ning Priit Täpsi vande all antud seletustega on tõendatud asjaolu, et ka pärast remonditöid ei sobinud masin ettenähtud töö tegemiseks. Asjaolu, et masin ei olnud vahetult remondijärgselt piisavalt töökorras, on tõendatud tunnistaja K.K. ütlustega. Tunnistaja R.S. ütlustega on tõendatud, et masinal esinesid sarnased vead nii enne kui peale remonti hageja juures. Seega ei vasta teostatud töö lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes. Samuti on tõendatud asjaolu, et kostja teavitas hagejat (M.K. ) sellest, et masin ei ole endiselt töökorras. Teavitamine on tõendatud suuliste tõenditega ja kõneeristustega (tl 113-142, 7577). Kui tellija on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, on tal VÕS § 643 kohaselt kohustus töö ülevaatamiseks. Kohus leidis, et kostja esindaja on tegev muus valdkonnas kui traktorite remont ning kohene ja viivitamatu puuduste olemasolu tuvastamine ei olnud seetõttu võimalik. Kui tellija jätab töö ülevaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega ning tööl on puudus, mille võinuks nõuetekohase ülevaatuse käigus avastada, loetakse tellija puudusest teadma pidanuks alates ajast, mil korrektne ülevaatus pidanuks toimuma. Käesoleval juhul on tegemist puudustega, mille olemasolu ei olnud võimalik kohapeal tuvastada, kuid mille hageja kui töövõtja oleks pidanud avastama siis, kui väidetavalt masina tööd pärast remonti ja enne kostjale üleandmist kontrollis. Tõendatud on, et juba masina kättesaamise päeval teavitati hageja esindajat ilmnenud puudustest töös. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja viide VÕS § 644 lg-le 3. Õige on kostja väide, et leping on kohtuvaidluse ajaks lõppenud. Leping sõlmiti 31.07.2006 ning selle p 10.1 kohaselt kehtis üks aasta; kui pooled ei teata lepingu lõpetamisest, pikeneb see veel üheks aastaks. Seega ei kehti leping alates 01.08.2008 ning hageja viited lepingu punktidele, mille kohaselt tulnuks kostjal teatada esinenud puudustest kirjalikult, ei ole asjakohased. Nõudeid saab tasaarvestada juhul, kui need on vastastikused ja samaliigilised, samuti peab olema õigus nõuda vastaspoolelt kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestusavalduse tegemisel peab tasaarvestada sooviv pool tõendama, et esinevad eeldused tasaarvestusavalduse tegemiseks. Kostja on märkinud, et hageja on talle kahju tekitanud ja

seetõttu on kostjal hageja vastu nõue, mida kostja soovib tasaarvestada, kuid tõendeid selle kohta ei ole kostja esitanud. Kostja esitatud fotodelt libisplaadist ei ole võimalik üheselt järeldada, et tegemist on sama masinaga, mis oli antud hagejale remontida, ning et just hageja töö tagajärjel on tekkinud õlileke, mille tagajärjel on plaadid kahjustada saanud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt ei nähtu OÜ Masinateenus aktilt seda, millistel asjaoludel on akt koostatud. Sama asjakohatu on AS Tatoli 25.11.2011 saateleht-arve koos lisatud remondiinseneri seletuskirjaga. Arve on koostatud 10 kuud peale hageja tehtud tööd, mistõttu ei saa see olla tõendiks hageja töö osas 2010 mais ja juunis, samuti ei nähtu, missugustele algandmetele tuginedes on järeldused tehtud. Kuna kostja ei ole saanud hagejalt sellist teenust, mida oleks mõistlik olnud eeldada, ei ole kostjal kohustust tasuda temale osutatud teenuse eest. Pooled on kooskõlastanud teostatavate remonttööde mahtu ja üldist võimalikku maksumust. Seega ei ole alust arvata, et kostja oleks keeldunud töö eest tasumisest juhul, kui remonttööde tulemusena oleks masin korda saanud. Et kostja ei ole vastu vaielnud kogu hageja nõutud summale, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks tehtud töö ja detailide eest 632,93 eurot ning viivis nimetatud summalt. Eeltoodust lähtuvalt rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 632,93 eurot (vooliku valmistamine 3,20 eurot; libisplaat 256,28 eurot; W-puhastusspray 9,21 eurot; voolik 3/8 7,49 eurot; otsik 1,18 eurot; pressiv hülss 2,39 eurot; tihend 0,61 eurot; töötasu 352,57 eurot). Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis nimetatud summa tasumisega viivitamise eest: sissenõutavaks muutunud viivis summas 148,11 eurot (632,93 eurot x viivis 0,15% päevas x 156 päeva) ning viivis 0,15% nõudelt päevas alates 04.01.2011 kuni nõude täieliku tasumiseni. Viivise määr on näidatud kostjale esitatud arvel (tl 18).

4.INTRAC Eesti AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. augusti 2011 otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata, ja vaidlustatud osas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada; apellandi menetluskulud mõista välja vastustajalt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel asunud vastuolulisele seisukohale. Kohus on märkinud otsuse p-s 32, et vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 31.07.2006 kliendilepingu nr 79206, mis oma olemuselt oli töövõtuleping. Samas on kohus otsuse p-s 40 asunud üllatavale seisukohale, et leping ei kehti alates 01.08.2008. Selline põhjendus on vastuolus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudega (TsMS § 436 lg 1). Otsusest ei selgu, kas kohtu arvates oli poolte vahel lepinguline suhe või mingisugune muu, nt lepinguväline õigussuhe. Samuti kujutab otsuse p-s 40 esitatud järeldus endast sekkumist põhiseaduslikku lepinguvabaduse põhimõttesse, sest lepingu lisa nr 4 Eritingimused nr 79206 kohaselt otsustasid pooled kliendilepingu p-le 10.1 viidates lugeda lepingu kehtivusajaks 1 aasta, kusjuures leping pikeneb järjepidevalt ühe aasta võrra (1+1 aasta asemel), kui pooled ei ole kirjalikult teatanud oma soovist leping lõpetada. Kohus ei ole TsMS § 442 lg 8 nõudeid rikkudes eritingimustele ja sellele osundavale hageja seisukohale tähelepanu pööranud; 2) on kohus jätnud tähelepanuta kõik asjas olulised hageja väited, kus hageja selgitas, et kliendilepingu p-s 6.5 toodud viitega VÕS §-le 644 pidi kostja vaatama teenuse vastuvõtmisel kauba koheselt üle ja teatama puudustest viivitamatult. Puudustest töös, mida tavalise vastuvõtuviisi juures ei võidud avastada, on klient kohustatud teatama viivitamatult pärast nende avastamist. Lepingu p 7.1 kohaselt peavad kõik lepinguga seotud teated olema esitatud kirjalikus vormis. Lepingu p 7.2. järgi peab teade olema antud allkirja vastu või edastatud tähitud kirjaga. Lepingu p 8.1 kohaselt võib klient esitada müüjale pretensiooni 8 päeva jooksul teenuse arve esitamise kuupäevast. Pretensioon peab olema esitatud kirjalikult ja selles peab sisalduma piisavalt täpne põhjus;

3) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 644 lg 3, millest tulenevalt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et sisuliselt toob see kaasa töövõtja vastutusest vabanemise mittevastavuse osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Ka ollakse seisukohal, et tegemist on dispositiivse sättega. Seetõttu võisid pooled teatamiskohustuse osas leppida kokku kirjaliku vormi, mille rikkumisel kaotas tellija õiguse mittevastavusele tugineda isegi siis, kui ta mittevastavusest telefoni teel teatas. Kuivõrd kostja hageja töö kohta õigeaegselt, arusaadavaid, põhjendatud ja kirjalikus vormis pretensioone ei esitanud, oli ta sellise õiguse kohtuvaidluse ajaks minetanud; 4) on kohus esitatud tõenditest teinud ebaõige järelduse, nagu poleks remonditud masin olnud võimeline tegema nõuetekohast tööd. Pärast remonditöid teostatud tööde kohta on andnud tunnistajana ütlusi üksnes K.K. , kelle ütlustest nähtub, et kopp oli peale remonti täiesti töökorras, kuna tellitud töö tehti valmis sellesama masinaga, masinat vahepeal ei parandatud ning töö teostamiseks kasutati mõlemat koppa. Asjaolu, et kopajuht tööd tehes omaette kirus, ei oma töövõtja teostatud töö ja selle kohta temale esitatud pretensioonide hindamisel tähendust. Ebaõige on kohtu järeldus, nagu oleks tunnistaja R.S. ütlustega tõendatud, et masinal esinesid sarnased vead nii enne kui ka peale remonti hageja juures. Masina remont teostati juunis 2010 ja tunnistaja R.S. nägi masinat alles 8 kuud peale remonti. Masina ülevaatuse kohta on tunnistaja avaldanud, et: „see oli talvel 2011, jaanuar-veebruar. Varem see masin pole meie juures remondis käinud.... käigukasti kuumenemise põhjusi võib olla erinevaid, sisemine õlileke võib olla, seda me mõõtmise teel ei näinud.“ Ühestki tõendist ei nähtu, et masin oleks kuumenenud üle enne hageja juurde remonti viimist. Sarnasus ilmneb üksnes masina väidetavas jõuetuses, kuid jõuetuse hilisemaks põhjuseks võis olla mistahes 8-kuise ekspluateerimise jooksul ilmnenud viga. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta tunnistaja M. K. ütlused selle kohta, missuguseid töid ja kuidas masina juures teostati, et masin peale remonti teostatud katsetuste ajal toimis, et kostja esindaja nõustus turbiini (konverteri) vahetusega, et ta solenoidi akupaagi paigaldamisest loobus jms olulist tähtsust omavad asjaolud. Vähetähtis ei ole M. K. ütlus ka selle kohta, et sügisel 2010 tuvastasid hageja töötajad masina jõuetuse põhjuseks pöörete langemise; 5) on kohus jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid turbiini mõõtmistulemuste kohta, kust nähtub, et enne remonti erines rõhk turbiinis masina töörežiimil tehase etteantust olulisel määral ning rõhuerinevust ei olnud ainult masina töötamisel tühikäigul. Samuti kinnitavad turbiini mõõtmistulemused tunnistaja M. K. ütlusi selle kohta, et oktoobris 2010 tuvastati masinal jõuetuse põhjusena mootori pöörete langus. Viidatud tõenditega on tõendatud, et enne remonti oli turbiin vigane ja see oli vaja välja vahetada. Peale remonti ei olnud turbiini töös vigu, mistõttu remont õnnestus. Kui masina töös tekkisidki mitmed kuud hiljem täiendavad puudused, ei olnud selle põhjuseks hageja teostatud remondi ebaõnnestumine, vaid masina tavapärane kulumine ja hooldusvajadus; 6) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 646 lg 1, mille järgi on tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks töövõtja suhtes ebaõnnestunud töö parandamise või uue töö tegemise nõue. Kostja ei ole sellesisulisi nõudeid hagejale esitanud, mis kinnitab ka hageja seisukohta, et masinal ei olnud peale remonti mingeid selliseid puudusi, mis oleks takistanud töö tegemist. Selline tõsiasi ilmneb ka asja materjalidest, sh tunnistajate K.K. ja M.K. ütlustest, millest nähtuvalt tegi kostja remonditud masinaga pidevalt töid; 7) on nii VÕS § 644 kui ka poolte vahel kehtiva lepingu mõte välistada olukorda, kus tellija jätab töövõtjale teostatud tööde eest tasumata pikema perioodi jooksul ega teata sealjuures, miks ta tasumata jätab. Esimesed vastuväited teostatud töödele ja esitatud arvetele esitas

5.OÜ Tammeotsa Tehnika vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole pooltevahelise suhte õiguslik hinnang otsuses vastuoluline. Kohus on teinud korduvalt viiteid võlaõigusseaduse töövõtulepingut reguleerivatele sätetele ning seega on arusaadav, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Leping võib olla sõlmitud ka suulises vormis tellimuse esitamise ja selle täitmiseks võtmisega. Vastuväiteks hageja seisukohale, et poolte suhteid peaks käsitlema lähtuvalt 2006. a sõlmitud kliendilepingust, selgitas kohus, miks ta leiab, et kliendileping vaidlusalusele suhtele ei kehti. Kohus ei ole sekkunud lepinguvabaduse põhimõttesse. Ühel ajal on allkirjastatud kaks erinevat teksti lepingu kehtivuse kohta. Kostja on lähtunud lepingu p-st 10.1, hageja lähtub samal ajal allkirjastatud eritingimustest, mis on vastuolus põhilepingu sättega lepingu kehtivuse osas. Seega on poolte tahe erinev. Sellisel juhul saab asja lahendamisel lähtuda ainult võlaõigusseaduse töövõttu reguleerivatest sätetest. Siit tulenevalt ei pidanud kohus otsuses analüüsima hageja seisukohti lähtuvalt 2006. a sõlmitud kliendilepingust. Isegi kui poolte vahel oleks mingi kirjalik leping olemas olnud, on asjaoludest ja tõenditest (kõneeristused, tunnistajate ütlused) lähtuvalt selge, et pooled muutsid suulise kokkuleppe alusel lepingut (see on Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-6-08 lubatud) ning tegutsesid mitte lepingu, vaid suuliste kokkulepete alusel; 2) teatas kostja hagejale koheselt peale masina kättesaamist, et masin ei ole korras. See on tõendatud P. Täpsi vande all antud seletustega ning tunnistajate K.K. ja M.K. ütlustega ning M.K. telefonikõnede eristusega, millest nähtub, kui palju ta kostjale on helistanud (numbril 5250712 10.06.2010, 04.10.2010, 05.10.2010, 18.10.2010, 02.11.2010, 09.11.2010, 07.12.2010, 09.12.2010, 21.12.2010, 27.12.2010, 30.12.2010). Ilmselt on osa kõnedest tehtud teisel numbril, eelkõige 10. juunil, ka M.K. ei välistanud seda. Pooltevahelist suhtlemist tõendavad ka kostja seadusliku esindaja telefoni kõneeristused, millest nähtuvalt on ta M. K. helistanud 10. ja 18. juunil ning 20. juulil (tl 75-77). Nii M.K. kui kostja kinnitavad, et peale masina remondi teemade nad muudel teemadel ei suhelnud. Kohus on õigesti leidnud, et kostja esindaja on tegev muus valdkonnas kui traktorite remont ning kohene ja viivitamatu puuduste olemasolu tuvastamine masina vastuvõtmisel ei olnud seetõttu võimalik. Tegemist on puudustega, mille olemasolu ei olnud võimalik kohapeal tuvastada, kuid mille hageja oleks pidanud avastama siis, kui masina tööd pärast remonti ja enne kostjale üleandmist kontrollis; 3) oli kostja laadur-ekskavaatoril kolm põhilist viga: - masinal ei olnud jõudu (masina käigukastis vahetuvad käigud õlisurve muutumise abil; käigukasti õli hakkas üle kuumenema; käigukastis kadus normaalne/vajalik veojõud);

- ride-controll ei töötanud nõuetekohaselt (süsteem reguleerib laaduri noole amortisatsiooni; masina ja esikopa vahel asuv sõidu ajal kopa õõtsumist pehmendav, gaasi ja õli koostööl toimiv amortisatsioonisüsteem; sõidu ajal peaks esikopp õõtsuma ca 15 cm, tegelikult õõtsus ca 5 cm; kui õõtsumine on nii väike, kahjustuvad põrutuse tagajärjel kõik masina sõlmed); - libisplaat vajas väljavahetamist. Kui hageja masina kostjale üle andis, ei olnud masinal endiselt jõudu, ride-controll ei töötanud, libisplaadid olid küll vahetatud, kuid vahetamisel oli lahti jäetud õlivoolik. Neid asjaolusid tõendas kostja P. Täpsi vande all antud seletustega ning tunnistajate K.K. , R.S. ja M.K. ütlustega, millega on seega tõendatud, et ka pärast remonditöid ei sobinud masin ettenähtud töö tegemiseks. Põhjendatud ei ole tasu maksmine tööde eest, mis kokkulepitud tulemuseni ei viinud. Hageja ei teostanud kostja tellitud töid või teostas neid äärmiselt ebakvaliteetselt. Isegi hageja tunnistaja, tehtud töö eest vastutav isik M.K. kinnitas, et masin ei olnud peale remonti töökorras. Ta kirjeldas ka, kuidas ta püüdis masinat veel hiljem Pangodis remontida. Masinaga sai kuidagimoodi töötada nii enne remonti kui ka peale remonti, kuid vead, mis olid enne remonti, olid alles ka peale remonti. Hageja viidatud turbiini mõõtmistulemused ei saa olla asjas tõendiks, kuna esitatud andmeid ei saa seostada kostja masinaga. Mootori pöörete juurdekeeramisega, nagu väitis M.K. , ei saa remontida masina jõuetust; 4) on apellandi väide, et kostja ei ole esitanud hagejale nõuet töö parandamiseks, ümber lükatud muuhulgas tunnistaja M. K. ütlustega selle kohta, kuidas ta püüdis peale remonti masinat uuesti remontida, samuti kõneeristustega, millest nähtub poolte intensiivne suhtlemine. Veel detsembris lubas M.K. masina ära remontida või kreeditarve teha. Kui lõplikult selgus, et remontimist ei toimu, hakkas kostja uurima, mida oleks masina remondiks vaja teha, sellest ka pöördumine erinevate firmade poole remonditeemadel; 5) sätestab VÕS § 645 lg 1, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Antud juhul esinevad mõlemad asjaolud. Hageja kohustus oli kontrollida enne masina üleandmist, kas masin on korras (kas veojõud on taastatud, kas ride-controll töötab nõuetekohaselt, kas kõik mutrid on kinni keeratud). Kui hageja seda ei teinud, on tegemist vähemalt raske hooletusega, hageja pidi teadma, et masin ei saanud korda. Seega ei teostanud hageja tellitud tööd ning tulenevalt ka VÕS § 641 lg 2 p-des 1, 2 ja § 655 lg-tes 1, 2 sätestatust ei ole kostjal põhjust remondi eest maksta.

8.1.Maakohus on õigesti leidnud, et pooltevaheline kliendileping on käsitletav töövõtulepinguna. Samas on maakohus ebaõigesti leidnud, et nimetatud leping on alates 01.08.2008 lõppenud. Kliendilepingu p 1.2 kohaselt on lepingu lisaks eritingimused ning eritingimuste (I kd, t.l 16) kohaselt leping pikeneb järjepidevalt ühe aasta võrra (1+1 aasta asemel), kui pooled ei ole kirjalikult teatanud oma soovist leping lõpetada. Kuivõrd kostja ei olnud lepingu lõpetamise soovist hagejale teatanud, siis kehtis kliendileping ka pärast 01.08.2008. Nimetatud maakohtu ebaõige järeldus ei anna aga alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Apellant on õigesti märkinud, et tulenevalt kliendilepingu p-dest 7.1 ja 7.2 peavad pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated olema esitatud kirjalikus vormis ning olema antud poole esindajale üle allkirja vastu või edastatud tähitud kirjaga. Kliendilepingu p 11.1 kohaselt kõik käesoleva lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Nimetatud sätete alusel on apellant iseenesest õigesti märkinud, et kuigi tegelikkuses toimus pooltevaheline suhtlus telefoni teel (ka kostja poolt teenuse mittevastavusest teatamine), ei saa kostja sellele eelmärgitud kliendilepingu sätete ja VÕS § 644 lg 3 alusel tugineda. Ebaõige on aga apellandi seisukoht, et kliendilepingus kokkulepitud vormis teatamiskohustuse rikkumine toob kaasa töövõtja vastutusest vabanemise lepingutingimustele mittevastavuse osas, kuna VÕS § 644 lg-s 3 sisalduvat õiguslikku tagajärge ei kohaldata VÕS § 645 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud juhtudel. Kostja on 08.04.2011 menetlusdokumendis (I kd, t.l 70) tuginenud VÕS § 645 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse korral; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. VÕS § 645 lg 1 p-st 1 tulenevalt saab tellija sõltumata sellest, kas ta on töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest nõuetekohaselt teatanud, töövõtja vastu lepingu mittekohasest täitmisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada juhul, kui töö lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja raske hooletuse tõttu. Apellandi (töövõtja) puhul on tegemist isikuga, kes osutas remonditeenust oma majandus- ja kutsetegevuses. Samuti on tunnistaja M.K. kinnitanud, et remonti toodud laaduri oli kostja nendelt ostnud. Kuna apellandi näol oli tegemist oma kutsealal tegutseva professionaaliga, annab apellandi kui töövõtja raskest hooletusest tunnistust mistahes töös esineb oluline puudus, mille vältimist saaks vastaval kutsealal tegutsevalt hoolikalt ettevõtjalt oodata. Lepingutingimustele mittevastavuse kaasa toonud puudused on reeglina töövõtja enda ettevõttes tehtud vigade tagajärg, eelkõige vastava ettevõtte töötajate poolt sellise töö tegemiseks ettenähtud hoolsusstandardite ning tehnoloogiliste nõuete eiramine. Asja materjalidest nähtuvalt oli laaduril kolm peamist puudust, mille parandamist kostja hagejalt soovis ning mille tõttu oli laadur kaks korda hageja juures remondis, s.o laaduril ei olnud jõudu, laaduri ride-controll ei töötanud ning laaduri libisplaat vajas väljavahetamist. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ning põhjendatult leidnud, et ka pärast laaduri hageja töökojast kättesaamist 10.06.2010 ei olnud kaks esimest puudust kõrvaldatud ning puudus kolm oli kõrvaldatud osaliselt, st tehtud remonditööd ei vastanud lepingutingimustele ja laaduri seisund oli sama, mis enne remonti viimist. Apellandi väide, et kostja tegi pärast laaduri remondist äraviimist sellega tööd, ei tõenda, et laaduril ei esinenud remondieelseid puudusi. Kostja on kinnitanud, et puudused, mille kõrvaldamist ta hagejalt soovis, ei

välistanud laaduriga töö tegemist. Apellandi viidatud tunnistaja K.K. ütlused ei kinnita samuti apellandi väidet, et laaduril ei olnud pärast remonti puuduseid. Kostja esindaja P. Täpsi vande all antud seletusega on tõendatud, et ta teatas puudustest telefoni teel M.K. le varsti pärast laaduri remonditöökojast saamist juunis 2010 ning M.K. lubas puudused kõrvaldada. Juuli lõpus või augusti alguses (2010) tuli M.K. koos kahe töötajaga Pangodi objektile ning proovis puudusi kõrvaldada. Tal oli telefoni teel kuni detsembrini M. K. jutuajamisi seoses laaduri puudustega ning ta usaldas M. K. lubadusi puudused kõrvaldada. M.K. (hageja Tartu osakonna juhataja) on tunnistajana andnud ütlusi, millest nähtub, et esimest korda helistas P. Täpsi talle umber nädal pärast laaduri remonditöökojast kättesaamist ning kirjeldas laaduril esinenud puuduseid. Jutuajamisi oli veel ning vastavalt omavahelisele kokkuleppele käis ta Pangodi objektil ning ta keeras masina pöördeid juurde. Samuti on M.K. kinnitanud (I kd, t.l 101 pöördel), et ta peab tehtu eest vastutama ja osaliselt ise puudujäägi katma ning, et tema jaoks on tööalaselt juba negatiivsed tagajärjed saabunud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja M.K. eelnimetatud antud kinnitus tõendab lisaks teistele maakohtu poolt viidatud tõenditele töövõtulepingu mittekohast täitmist hageja poolt ning ka seda, et lepingutingimustele mittevastavus (kõrvaldamata puudused) tekkis töövõtja raske hooletuse tõttu. Maakohus on põhjendatult arvestanud töö lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemisel ka tunnistaja R.S. ütlustega. P. Täpsi on vande all kinnitanud, et ta suhtles M.K. ga laaduri puudustega seoses kuni 2010. aasta lõpuni ning laaduril olid selle ajani samad puudused, mis enne hageja juurde remonti viimist. Kuigi M.S. nägi laadurit esmakordselt 2011 alguses ning kinnitas tunnistajana antud ütlustes laaduril esinevaid puudusi (sarnased puudused, mida kinnitas P. Täpsi), ei saa sellest järeldada, et M.S. e nimetatud puudused võisid tekkida laadurile vahepealse ekspluateerimise jooksul. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole tõendatud ning sellist asjaolu ei ole kinnitanud ka M.K. tunnistajana ülekuulamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja poolt 08.04.2011 esitatud tõendid (I kd, t.l 59-66) ei tõenda hageja poolt lepingu nõuetekohast täitmist. Apellandi väide, et maakohus on nimetatud tõendid jätnud tähelepanuta, on seetõttu ebaõige. P. Täpsi vande all antud seletus, tunnistaja M.K. ütlused ning P. Täpsi ja M.K. kõnede eristused tõendavad, et kostja seaduslik esindaja P. Täpsi teatas hagejale puudustest kooskõlas kliendilepingu p 6.5 teises lauses ja VÕS § 644 lg-s 1 ettenähtud tähtaegadel ning sellest tulenevalt on ekslik apellandi seisukoht, et kostja esitas vastuväited tehtud töödele alles kohtumenetluses.