Kohtulahend

kinnistut (registriosa nr 988008) koormavale hoonestusõigusele seatud reaalservituudi teostamisel ükskõik mil viisil, sh servituudiga koormatud ala piiramine, alale tõkete, piirete ja väikevormide jms paigutamine.

MAAKOHTU LAHEND

mil viisil, sh servituudiga koormatud ala piiramine, alale tõkete, piirete ja väikevormide jms paigutamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Viru Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2012 määrusega täiendava hagi tagamise taotluse ja keelas OÜ-l Prestone Jewe Keskuse OÜ kasuks Jõhvis aadressidel XXX , XXX , XXX , XXX asuvat kinnistut (registriosa nr 988008) koormavale hoonestusõigusele (registriosa nr 988408) seatud reaalservituudi teostamisel ükskõik mil viisil, sh servituudiga koormatud ala piiramine, alale tõkete, piirete ja väikevormide jms paigutamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning kohustas OÜ-t Prestone eemaldama hoonestusõiguse reaalosale nr 988408 aadressidel XXX , XXX , XXX , XXX , XXX Jõhvi paigaldatud piirded ja takistused. Kohtumäärustes esitatud põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotlused põhjendatud. Kohus asus seisukohale, et avalduses toodud põhistus on piisav, et avaldust rahuldada ja hagi tagamise abinõusid kohaldada. Lähtudes avalduses toodud asjaoludest, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtulahendi täitmist. Hageja on oma esialgsesse hagi tagamise avaldusse märkinud kinnistu aadressiks XXX Jõhvis. Nimetatud aadressi puhul oli tegemist vaid ühe katastriüksuse aadressiga, mis võis kostjas tekitada kohtumääruse tõlgendamisel eksliku seisukoha. Maakohus leidis, et hagi tagamise määruse selguse huvides tuleb hagi tagamist täiendada kinnistu hulka kuuluvate ja servituudiga hõlmatud katastriüksuste aadressidega. Jõhvi vallavanema 06.12.2011 kiri nr 8-3/6676-2 parkimiskorralduse kohta ei muuda ega tühista valitseva kinnistu omaniku kasuks seatud parkimise- ja teeservituudi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Hageja käsitlus lepingu sõlmimisest on asjakohatu. Kostja omandas hoonestusõiguse kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel ja seega on kostja kohustatud täitma ainult kokkulepitud sisuga servituuti. Hageja tuginemine asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 184 ja 89 ei ole asjakohane juba seetõttu, et parkimisservituudi alal saab parkida ja teeservituudi alal saab sõita. Hagejale on tagatud ka vastav parkimiskohtade arv, milline on lepingus kokku lepitud; 2) on kostjal õigus hoonestusõiguse alal korraldada parkimist ja see ei ole vastuolus servituudi sisuga. AÕS § 178 lg 1 ja 2 sätestavad, et reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Lepingu p-des 8.1 - 8.3, s.o servituudi sisus, puudub kokkulepe parkimise korraldamise kohta ja servituudi sisuks ei ole parkimiskorraldus, sh kivide, piiride paigaldamine jne. Seega on parkimise korraldamise õigus hoonestusõiguse omanikul ehk kostjal. Nimetatud seisukohta toetab ka liiklusseaduse (LS) § 186. Hageja poolt nn „kivid“ on liikluskorralduse vahendid ja kostjal on õigus neid kasutada parkimise korraldamiseks. Hageja väidetav kaos parkimiskorralduses on liialdatud. Hageja on ülimalt ekslikul seisukohal, et servituut tähendab hageja täielikku ja piiramatut võimu hoonestusõiguse üle. Hageja tõlgendus, et lepingu p-s 8.3 sätestatud korrashoiu kohustusest tuleneb ka parkimise korraldamise õigus, on absoluutselt väär ja ei ole kooskõlas eelneva hageja käitumisega. Kostja rõhutab veelkordselt, et servituudi alal on tagatud parkimine ja kõik vastupidised hageja väited on väärad. Kostja ei ole rikkunud lepingus kokku lepitud servituuti ja on võimaldanud nii parkida servituudi alal kui ka ligipääsu servituudi alale; 3) on kohtumäärused vastuolus Põhiseadusega. PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt; 4) on maakohus hagi tagamisel väljunud eeldatava hagi eseme piirest ja põhjendamatult piiranud kostja omandi kasutamist ja valdamist, mis on olemuslikult lubamatu menetlus- ja materiaalõigusnormi rikkumine. 03.01.2012 kohtumäärusest nähtub, et hageja kavatseb esitada valduse kaitse hagi seoses servituudi alaga. 16.12.2011 kohtumääruse ja 03.01.2012 kohtumääruse kohaselt on kostjal kuni asjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni keelatud kostja hoonestusõigusele seatud servituudiga kaetud maa-alal teha hagejale takistusi järgnevatel aadressidel asuvate maa-alade kasutamiseks: XXX ; XXX ; XXX ; XXX ; XXX . Maakohus on põhjendamatult jätnud aga tähelepanuta väited servituudiga koormatud ala kohta; 5) ei ole hagi tagamine vajalik. Parkimisservituudi sisuks on sõidukite parkimine parkimisalal. Servituudi ala kasutati ja kasutatakse sõidukite parkimiseks. Kostja soovib korraldada parkimist ja seega ei ole kostja rikkunud ega ka riku servituudi sisu; 6) ei ole hagi tagamine põhjendatud ning on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-s 1 sätestatuga. Kumbki kohtumäärusest ei selgu ühtegi põhjendust, kuidas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega ei ole täidetud ükski hagi tagamise eeldustest; 7) on määruse tegemisel rikutud TsMS § 384 lg-s 3 sätestatut. Kostja on seisukohal, et kohus oleks eelnevalt pidanud ära kuulama kostja; 8) ei ole hagi tagamisel järgitud hagi tagamise eesmärki. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-04 väljendanud seisukohta, et „hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Samas ei või hagi tagamine olla kostjale põhjendamatult koormav.

Kostja jaoks on hagi tagamine põhjendamatult koormav ka siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks“. Antud juhul on määrustega sisuliselt piiratud kostja omandis oleva hoonestusõiguse valdus- ja kasutusõigust ning antud hagejale olemuslikult piiramatu võim servituudi ala ja ka väljapoole jäävate maaüksuste valdamiseks ja kasutamiseks. Puudub absoluutselt igasugune põhjendus ja tõenduslik materjal, et kostja on takistanud parkimisservituudi alal parkimist; 9) peab kohus hagi tagamise jõusse jäämise korral nõudma hagejalt TsMS § 383 kohaselt tagatist. Parkimise korraldamist käsitleb LS § 186. Parkimise korrektseks korraldamiseks on vajalik vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Servituut on tasuline ja pooltel selles osas vaidlus puudub. Samas puudub poolte vahel kokkulepe tasu suuruse osas. Hageja ei ole tasunud servituudi eest kostja poolt nõutud tasu. Kohtumäärused piiravad põhjendamatult, õigusvastaselt ja servituudi sisu vastaselt kostja õigust korraldada servituudi alal tasulist parkimist, mistõttu kostja kannab iga päev kahju. Kokku on lepingus sätestatud servituudi alal kostja kohustatud tagama vähemalt 59 parkimiskoha olemasolu. 16.12.2011 kohtumääruses märgitud servituudi alal XXX on rohkem kui

parkimiskohta, mida hageja kasutab. Kostja on esitanud hagejale tasunõude 59 parkimiskoha kasutamise eest 15 000 eurot kuus, s.o üks parkimiskoht 254,23 eurot kuus ilma käibemaksuta. Kostja taotleb hagejale tagatise määramist vähemalt 60 000 euro suuruses summas, s.o nelja kuu tasu; 10) on arusaamatu hageja käsitlus kostjal kahju puudumise või selle tõsiseltvõetavuse osas. Vaidlust ei ole selle üle, et servituut on tasuline, kuid hageja tasu ei maksa. Kostja poolt hoonestusõiguse alal tasulise parkimise korraldamine tagab kostjale õigustatud sissetuleku. Antud juhul on tehtud võimatuks kostjal sissetuleku saamine hoonestusõiguse alal parkimise korraldamise kaudu. Seega on hagejalt tagatise nõudmine kostja kahjude katteks põhjendatud; 11) on väär hageja väide, et kostjal ja hagejal on kokkulepe servituudi tasu suuruse osas. Selline kokkulepe puudub. Pooled on üksmeelel, et täitmiseks on kohustuslikud ainult lepingu p-d 8.1 8.3 ja lepingu lisas 4 kokku lepitud servituut. Tegemist on tasulise servituudiga, kokkulepe tasu suuruse osas puudub ja hageja kostja tasunõudeid ei tunnista. Hageja käsitlus vastuvõtuviivitusest ei ole asjakohane. Kostja esindaja on 12.12.2011 kirjas p 3 teatanud hagejale, et soovib kogu nõutud tasu tasumist tervikuna, mitte osade kaupa; 12) ei vasta kohtumäärused TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud nõuetele. Kohtumäärustes puudub igasugune põhjendus selle kohta, miks, millistel kaalutlustel ning milliseid õigusakte kohaldades jõudis kohus järeldusele hagi tagamise kohaldamise vajalikkuses.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

kasutamise eelisõigus. Seega on parkimisservituudi sisuks teeniva kinnistu igakordse omaniku ja tema poolt määratud isikute õigus kasutada reaalservituudi esemeks olevat teeala ja parkimisala. Eeliskasutus nõuab kõigilt teistelt isikutelt, kellel on samuti õigus asja kasutada (näiteks omanik), asja kasutamist selliselt, et kasutamisega ei takistata eelisõigust omavat isikut. Paraku ei saa pidada kivide paigutamist üle servituudi ala selliselt, et hagejal on võimatu servituuti teostada, normaalseks servituudiga koormatud hoonestusõiguse ala kasutamiseks. Sellist tegevust ei saa pidada hea usu põhimõtte kohaseks käitumiseks ja on hageja hinnangul õigusvastane ja omavoliline; 2) jääb arusaamatuks kostja etteheide, et ta ei ole kohustatud tegema mingeid tegusid seoses servituudiga, millistes ei ole lepingu p-des 8.1 - 8.3 sõnaselgelt kokku lepitud. Hageja ei ootagi kostjalt mingeid muid tegusid, kui et viimane ei takistaks tal servituudi teostamist. Servituudi omaniku õigused tulenevad asjaõigusseaduse sätetest ning vastavalt AÕS §-le 184 on reaalservituudi teostamise takistamise korral õigustatud isikul AÕS §-s 89 nimetatud õigused. Seega on hagejal õigus nõuda kõigilt isikutelt valduse rikkumisest hoidumist ja kui rikkumine on toimunud, siis rikkumise kõrvaldamist; 3) on kostja väited vastuolulised. Ühelt poolt saaks kostja justkui aru, et parkimisservituudi sisuks on sõidukite parkimine servituudiga koormatud alal, teiselt väidab ta, et servituut ei hõlma parkimise korraldamist. Jääb arusaamatuks, mis võimaldab kostjal teha järelduse, et parkimisservituudi omanik (see on seaduslik valdaja) ei oma õigust servituudiga koormatud alal parkimist korraldada. Lepingu p-s 8.1 on kirjas, et servituudi üks eesmärke on võimaldada valitsevate kinnistute igakordsetel omanikel ja nende poolt näidatud isikutel parkimist servituudiga koormatud alal. Samuti sätestab lepingu p-s 8.2, et teeniva kinnistu igakordne omanik ja tema poolt määratud isikud võivad samuti kasutada reaalservituudi esemeks olevat teeala ja parkimisala, kuid valitseva kinnistute igakordsele omanikule jääb parkimisala kasutamise eelisõigus. Seega servituudi teostamisel ja kinnistu kasutamisel on eelistatud hageja ning tulenevalt servituudi olemusest ning 20.04.2007 sõlmitud lepingust puudub kostjal ja ka kõigil teistel isikutel igasugune õigus takistada hagejal servituudi teostamist ning taoline tegevus on omavoliline ja õigusvastane. Lepingu p-s 1.14.21 kirjeldatakse olukorda, mis kehtis lepingu sõlmimise ajal ning mistõttu parkimisservituut üldse seati. Nimelt on servituut seatud käesoleval ajal hagejale kuuluvate hoonestusõiguste igakordsete omanike kasuks, kuivõrd XXX ja XXX hoonestusõiguste juurde kuulus 38 parkimiskohta, mis ei olnud piisav tagamaks XXX ja XXX hoonestusõiguse parkimiskohtade vajadust. Seega seati parkimisservituut XXX hoonestusõigusele XXX ja XXX kuuluvate hoonestusõiguste igakordsete omanike kasuks, mis võimaldab vähemalt 59 sõiduki parkimist kinnistul. Servituudi seadmise eesmärgiks oli tagada parkimise võimalus kinnistutel XXX ja XXX asuvale kaubanduskeskuse ning bussijaama külastajatele. On selge, et kuna servituut on seatud käesoleval ajal hagejale kuuluvate hoonestusõiguste igakordsete omanike kasuks, selle eesmärk on tagada parkimine hageja omandis oleva kaubanduskeskuse külastajatele, servituudi ala korrashoiu kohustus on hagejal, siis on ka õigus ja kohustus korraldada servituudi alal parkimist hagejal. Eelnevast tuleneb, et kui servituudi alal korraldaks parkimist kostja, siis ei saaks hageja enam tagada oma lepingust tuleneva kohustuse täitmist ja vastutada, et servituudi ala korrashoiukohustus on kohaselt täidetud. 20.04.2007 lepingust nähtuvalt on servituudi seadmise eesmärgiks olnud see, et hageja saaks kasutada servituudi ala parklana, korraldades seal parkimist, ning et hageja omaks ligipääsu Narva maanteelt oma kinnistutele ja väljapääsu oma kinnistutelt Narva maanteele. Kostja õigusvastase tegevuse tulemusena hageja valduse rikkumisel on takistatud servituudi eesmärgi täitmine nii parkimise osas kui ka ligi- ja väljapääsu osas ning ei ole kahtlust, et kostja tegevus on õigusvastane ja omavoliline.

Heaperemehelikuks ja mõistlikuks parkimise korraldamiseks ei saa mingil juhul pidada kivide paigaldamist diagonaalis üle parkla selliselt, et kaduma läheb palju parkimiskohti ja inimesed ei saa autodega parkla piires vabalt liikuda; 4) ei ole maakohus rikkunud TsMS § 384 lg-t 3 ning on õigesti leidnud, et antud juhul ei ole kostja ärakuulamine mõistlik, arvestades servituudi sisu ja hagi tagamise taotlusele lisatud tõendeid; 5) on kostja leidnud, et kohtumäärused on vastuolus Põhiseadusega, viidates PS §-le 32. Samas PS § 32 sätestab, et kitsendused omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes sätestab seadus. Antud juhul ongi tegemist olukorraga, kus vastavalt AÕS § 172 lg-le 1 on piiratud teeniva kinnisasja omaniku õigust oma omandit vabalt vallata valitseva kinnisasja omaniku kasuks. Kitsendus on seatud kooskõlas seadusega ja kinnisasjade omanike kokkuleppel. Maakohtu määrused on seaduslikud ja servituudi sisu arvestavad ning vastuolu põhiseadusega ei esine; 6) ei ole maakohus väljunud eeldatava hagi tagamise eseme piirest. Servituut koormab kogu hoonestusõigust (registriosa nr 988408), kuigi lepingu lisas oleval plaanil on näidatud eraldi servituudi ala. Viited kõikide katastriüksuste numbritele olid täiendavas hagi tagamise taotluses ja on ka 03.01.2012 kohtumääruses vajalikud, kuna kostja tõlgendas 16.12.2011 hagi tagamise määrust selliselt, et tal ei ole õigust takistada servituudi teostamist ainult aadressil XXX , kuid ülejäänud katastriüksustel, k.a XXX ja XXX , võib ta servituudi teostamist jätkuvalt takistada. Hageja hinnangul on kohus õigesti määranud, et servituudi teostamise takistamine on keelatud kogu kinnistut koormaval servituudi alal, sõltumata sellest, missugune on katastriüksuse aadress; 7) on alusetud kostja väited, et puudub igasugune põhjendus ja tõenduslik materjal, et kostja on takistanud parkimisservituudi alal parkimist. Hageja poolt esitatud fotode ja AS Selver nõudekirjaga on tõendatud, et parkimine servituudiga koormatud alal on takistatud. Seda, et hagi tagamine on vajalik, tõendab ka kostja tegevus hageja õiguste rikkumisel ja servituudi teostamise takistamisel. Nimelt eiras määruskaebuse esitaja 16.12.2011 hagi tagamise määrust ning piiras kividega servituudiga koormatud ala. Hageja lükkas kivid kostja valduses olevale hoonestusõiguse alale, kuid paari päeva pärast olid need jälle tagasi servituudi alal. Käesoleval ajal kostja enam kive servituudi alale paigutanud ei ole. Viimased kivid paigutas ta 04.01.2012. 05.01.2012 hommikul viis kostja need servituudiga koormatud alalt minema. Arvestades kostja käitumist on ilmne, et määruse tühistamisel jätkab kostja oma õigusvastast tegevust. Parkimisservituudi eesmärk on tagada lisaks hageja õiguste teostamise võimalusele ka valitseval kinnistul asuva Jewe Keskuse OÜ külastajatele, keskuse vahetus naabruses asuva maakonna keskuse bussijaama külastajatele ja linnaelanikele parkimise võimalus. Seega on parklal ja selgel ning mõistlikul parkimiskorraldusel oluline tähendus ka Jõhvi elanikele üldiselt. Kostjal on õnnestunud oma tegevusega tekitada segadust hagejale kuuluva kaubanduskeskuse üürnikes, linnaelanikes ja bussijaama külastajates; 8) jääb arusaamatuks, kuidas saaks hageja poolt servituudi teostamise jätkumisel määruskaebuse esitajale kahju tekkida. Kostja väidab, et poolte vahel puudub kokkulepe servituudi tasu osas ja hageja ei ole tasunud kostja poolt nõutud tasu. Kokkulepe servituudi tasu osas sisaldub 20.04.2007 lepingus, mille p 8.4 sätestab, et reaalservituudi tasu suuruseks on 50 % hoonestusõiguse seadmise lepingu p-de 4.3.10 ja 4.3.11 alusel määratava hoonestusõiguse aastatasu suurusest aastas, millise summa tasuvad lepingu esemeteks olevate hoonestusõiguste igakordsed omanikud võrdsetes osades ning, et reaalservituudi tasu tasumise täpsema korra lepivad müüja ja ostja kokku eraldi kokkuleppega. Vastavalt 22.06.2011 Jõhvi valla ja OÜ Prestone vahel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu p-s 5.2.1.5 märgitud tasu muutmise kokkuleppele on käesoleval ajal hoonestusõiguse tasu suuruseks 2 500 eurot aastas. Seega on servituudi tasu suuruseks 20.04.2007 lepingu p-s 8.4 märgitut

arvestades 50 % 2 500 eurost ehk 1 250 eurot, mis tuleks maksta aasta jooksul võrdsetes osades. Teistsugust kokkulepet tasu osas poolte vahel puudub. Kostja ei ole põhjendanud, missugusel õiguslikul alusel põhineb tema tasunõue ning kuidas on kujunenud tasu suurus. Hageja on tasunud kostjale servituudi tasu vastavalt lepingus kokkulepitule. Paraku on kostja kõik maksed tagastanud ning seega on tegemist temapoolse vastuvõtuviivitusega. Kui kostja ei oleks makseid tagastanud, siis saaks ta õigustatud sissetuleku; 9) ei ole kostja põhjendanud, milles tema kahju seisneks, kui hagi tagamise määrused jäävad kehtima. Väide, et määrus piirab tema õigusi korraldada servituudi alal tasulist parkimist ning seetõttu tekib kostjale kahju, ei ole tõsiseltvõetav. Kostja ei ole kunagi korraldanud servituudi alal parkimist ja kui ta ei takistaks hagejal servituudi teostamist, vaid käituks hea usu põhimõtte ja 20.04.2007 lepingu kohaselt, siis ei oleks ka käesolevat vaidlust tekkinud. Kostja väidab, et soovib korraldada servituudi alal parkimist. Kostja nägemus parkimise korraldamisest tema praeguse tegevuse alusel on kivide paigutamine servituudi alale selliselt, et kaduma läheb hulk parkimiskohti ja inimesed ei saa parklasse vabalt siseneda ega sealt väljuda. Sellist tegevust ei saa pidada mõistlikuks parkimise korraldamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud kostja nõue, et kohus nõuaks määruste jõusse jätmisel hagejalt tagatist. Kui kohus peab tagatise nõudmist antud juhul siiski õigustatuks, siis saab tagatise suurus olla seotud üksnes lepingus märgitud servituudi tasuga, mitte kostja esitatud põhjendamata nõudega. Hagi tagamine ei piira kostja õigusi, arvestades et hageja on servituuti teostanud alates 20.04.2007 lepingu sõlmimisest ning see ei ole riivanud kellegi õigusi. Küll aga võimaldaks hagi tagamata jätmine kostjal jätkuvalt rikkuda hageja õigust teostada tema kasuks seatud servituuti. Hagi tagamise abinõu ei ole kostja suhtes ülemäära koormav ning seda tuleb pidada hageja õigustatud huve ja asjaolusid arvestades mõistlikuks ja põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kinnistut (registriosa nr 988008) koormavale hoonestusõigusele (registriosa nr 988408) seatud reaalservituudi teostamisel mistahes takistuste tegemise ja kohustanud OÜ-t Prestone eemaldama hoonestusõiguse reaalosale nr 988408 aadressidel XXX , XXX , XXX , XXX , XXX Jõhvi paigaldatud piirded ja takistused. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on maakohus hagi tagamisel väljunud hagi eseme piirest ja põhjendamatult piiranud kostja omandi kasutamist ja valdamist, sest 16.12.2011 kohtumääruse ja 03.01.2012 kohtumääruse kohaselt on kostjal keelatud kostja hoonestusõigusele seatud servituudiga kaetud maa-alal teha hagejale takistusi järgnevatel aadressidel asuvate maa-alade kasutamiseks: XXX ; XXX ; XXX ; XXX ; XXX . Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest koormab servituut kogu hoonestusõigust (registriosa nr 988408), kuigi lepingu lisas oleval plaanil on näidatud eraldi servituudi ala. Maakohus on õigesti keelanud servituudi teostamise takistamise kogu kinnistut koormaval servituudi alal, sõltumata sellest, missugune on katastriüksuse aadress.

PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt; Antud juhul tuleneb õigus hagi tagamise korral kitsendada omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist TsMS-st ning seetõttu ei ole maakohtu vaidlustatud määrused vastuolus PS §-ga 32.

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.