Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

GOÜ esitas 02.01.2012 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik Tallinnas XXX tänaval üüritud ruumides ja seadmetega restorani pidamisega. Seoses üldise majanduslangusega langes oluliselt restorani külastajate arv, mistõttu ei suudetud oma kohustusi täita. Kuna täiendavaid investeeringuid ei õnnestunud leida, samuti ebaõnnestusid kokkulepped võlgade ajatamiseks, lõpetati ruumide ja seadmete üürilepingud ja alates 08.11.2011 ei ole osaühingus majandustegevust toimunud. Seega on osaühing muutunud püsivalt maksejõuetuks, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 12.01.2012 määrusega nimetati GOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Ajutise pankrotihalduri aruanne Kalle Mõtsnik esitas 09.02.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on asutatud 2010.a märtsis ärinimega UÜ T . Sama aasta mais kujundati võlgnik ümber osaühinguks, osalused selles omandasid K.P ja K K , kes said ka juhatuse liikmeteks. Osaühingu uueks ärinimeks sai OÜ G . 18.06.2010 sõlmiti äriruumide üürileping OÜ UT vanalinnas XXX ruumide üürimiseks ja OÜ S mööbli ja köögiseadmete üürimiseks. 2010 majandusaasta lõpetati 42 413 krooni suuruse kahjumiga ning omakapital oli 31.12.2010 seisuga 2 413 krooniga negatiivne. 2011 küll tegevust jätkati, kuid käibevahendite puudust likvideerida ei õnnestunud, võlad kasvasid ning novembri alguses majandustegevus lõpetati. 2011 jooksul teeniti veel kahjumit 19 102 eurot ning omakapital on 31.12.2011.a seisuga 19 256 euroga negatiivne. 09.01.2012 alustas kohtutäitur K.Põlts Maksu- ja Tolliameti taotlusel täitemenetlust seoses maksuvõlgnevustega. 2010 aastaaruande bilansi kohaselt oli 31.12.2010 seisuga võlgnikul käibevara 153 231 krooni, põhivara puudus, lühiajalisi kohustusi oli aga 155 644 krooni ulatuses. Seega oli käibevahendeid kõigi võlgade tasumiseks ilmselgelt liiga vähe. 2011 olukord ei paranenud. Halduri taotlusel võlgniku poolt esitatud 31.12.2011 seisuga koostatud bilansist nähtub, et 2011 tekkis veel üle 19 000 euro kahjumit, kohustusi on kokku 19 256,87 eurot, käibevarana on näidatud aga ainult 66 senti pangakontol olevat raha. Ka ei ole haldur võlgnikul vara olemasolu kohta andmeid leidnud. Seega mingit reaalset vara võlgnikul ei ole. Seega võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad käesoleval ajal on üle 20 600 euro, reaalne vara täielikult puudub. Samuti puudub igasugune majandustegevus ja sissetulek. Osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Reaalset vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Tõenäoliselt on võimalik tagasivõitmise korras PankS § 113 alusel sisse nõuda juhatuse liikmetelt neile väljamakstud töötasu ja autokompensatsioon. Kuid arvestades, et maist kuni novembrini 2011 on selliseid väljamakseid tehtud ainult ligikaudu 2 900 euro ulatuses, siis ilmselgelt ei ole otstarbekas seda arvestades pankrotti välja kuulutada, sest kogu saadav raha kuluks ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri tasude ja neilt makstava sotsiaalmaksu tasumiseks ning muude menetluskulude kandmiseks. Teisi reaalseid vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi ajutisel halduril teada ei ole. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige käibevahendite puudujääki, mis tõi kaasa suured raskused enda kohustuste täitmisel. Ilmselt mõjus võlgniku äritegevusele negatiivselt ka üldine majanduslangus, mis ei soosinud restoranide külastamist. Antud juhul võlgnik oma lühikese tegevusaja vältel kasumisse ei jõudnudki, mistõttu maksejõuetuse väljakujunemise aega kindlaks määrata pole võimalik. Pigem jäi algusest peale keerulises majandussituatsioonis nn stardikapitali väheks, et uue turule tulijana seal olevate paljude teiste restoranide hulgas silma paista ning väheseid kliente end külastama meelitada. Seega võib tegemist olla ebaõnnestunud äriplaaniga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske

juhtimisveana käsitletav tegu. Kuivõrd võlgnikul puuduvad piisavad likviidsed vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis palub ajutine haldur teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtudeposiiti 3 000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus välja mõista halduri tasu. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud, kuid teatas, et võlgniku juhatuse liikmel ei ole haldurile tasu maksmiseks raha. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Kalle Mõtsniku arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et GOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. GOÜ-l on kohustusi 20 600 euro ulatuses, vara aga puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad edasise menetluse käigus täpsemat analüüsimist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 16.02.2012 määrusega tegi kohus GOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda GOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. GOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna GOÜ-l ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning GOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada GOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele Kristjan Põdrale (isikukood 38108240232). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 530 eurot ja kulutuste hüvituseks 110,59 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab GOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole GOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.