MTÜ Eesti Raudteelaste AÜ hagi S M ja K K vastu solidaarselt 523.60 eurot võlgnevuse nõudes. 287.60 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: MTÜ Eesti Raudteelaste AÜ (registrikood 80071391, asukoht Ristiku 81, 10317 Tallinn), lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, tel 626 1101, e-post: [email protected]); Kostja 1: S M (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja 2: K K (endine perekonnanimi R-F, isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
27. veebruar 2012.a / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada Kostja 1 S M vastu.
2.Välja mõista S M’lt hageja MTÜ Eesti Raudteelaste AÜ kasuks 523 (viissada kakskümmend kolm) eurot 60 senti ja menetluskulud 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot 33 senti.
3.Lõpetada menetlus MTÜ Eesti Raudteelaste AÜ hagis Kostja 2 K K suhtes seoses tema vastu hagist loobumisega.
4.Tagastada riigi eelarvest Bene Est Law Office OÜ-le (arveldusarve nr 332125810005 Danske Bank A/S Eesti filiaal) tema poolt hageja eest 01.09.2011.a maksekorralduse nr 942 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivust 236.47 eurost enammakstud riigilõiv 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 56 senti.
5.Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.02. septembril 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt 06.06.208.a sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr 42/3, mille alusel andis hageja laenu summas 10 000 krooni (639.12 eurot) ning kostja kohustus hiljemalt 15.06.2009.a laenu tagasi maksma. Lepingu punkti 1.3. kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenusummalt intressi 8% aastas ning punkti 1.7. alusel tasuma viivist tahtaegselt tasumata summalt määraga 0.15.% päevas.
2.Lepingu punkti 1.8 alusel garanteeris lepingu täitmise kostja 2.
3.Kostja 1 ei täitnud oma kohustusi vastavalt lepingu lisale 1. Maksetähtajaks 15.06.2009.a oli tal tagastamata laen 3 700 krooni (236.47 eurot), millelt hageja on arvestanud seisuga 26.08.2011.a viivist 283.36 eurot. Hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttest lähtudes hageja vahendab viivist 236 euroni.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 välja mõista kostjatelt solidaarselt 523.60 eurot (s.h põhivõlgnevus 236.47 eurot, intress 51.13 eurot ja kuni hagi esitamiseni arvestatud viivis 326 eurot) ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
5.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJATE VASTUVÄITED
6.04. novembril 2011.a esitatud vastuses kostja 2 hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et ta ei ole 06.06.2008.a lepingu pool. Kostja sai lepingu olemasolust teada alles 24.10.2011.a, kui sai kätte hagi koos lisadega. Lepingu punkti 1.8. kohaselt lepingu nõuetekohase täitmise tagab K F. Kostjal 2 ei ole kunagi sellist perekonnanime olnud, lepingu sõlmise ajal oli tema perekonnanimi R-F. Lepingu punktis 1.8. toodud isikukood ei ole kostja 2 isikukood. Samuti ei ole lepingul kostja 2 allkiri.
7.Hagiavaldus koos lisadega on 08.09.2011.a kostjale 1 isiklikult kätte toimetatud. Kostja 1 ei esitanud vastuväiteid hagile.
2 (5)
2-11-41066
MENETLUSE KÄIK
8.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 05.12.2011.a. Kohtuistungil hageja esindaja loobus hagist kostja 2 vastu ja palus tema suhtes menetluse lõpetada. Seoses kostjale 1 kohtukutse kättetoimetamata jäämise tõttu kohus lükkas asja arutamise edasi.
9.07. detsembril 2011.a esitas hageja esindaja taotluse enammakstud riigilõivu 172.56 eurot tagastamiseks.
10.08. detsembril 2011.a esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja ja taotluse kulude rahaliselt kindlaksmääramiseks ning kostjalt 1 63.91 eurot riigilõivu ja 268.42 eurot õigusabikulu väljamõistmiseks.
11.Kohus saatis menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise avalduse kostjale 1 ja andis talle 10-päevalise tähtaja taotlusele vastamiseks, hoiatusel, et kohtule vastamata jätmisele asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja 1 sai avalduse politsei vahendusel isiklikult kätte 10.01.2012.a, kuid ta ei esitanud vastuväiteid avaldusele.
12.01. veebruaril 2012.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 13.02.2012.a.
13.Pooled täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja 2 vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja 1 vastu. Hagi rahuldamine kostja 1 suhtes
15.06.06.208.a sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr 42/3, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu summas 10 000 krooni (639.12 eurot). Kostja 1 kohustus laenu maksegraafiku alusel tagasi maksma hiljemalt 15.06.2009.a ning tasuma laenusummalt intressi 8% aastas (t. lk. 7). Hagiavalduse kohaselt kostja 1 ei ole oma kohustusi nõutaval viisil täitnud, ta on jätnud tagastamata laenu põhisummas 236.47 eurot, millelt on arvestatud intress 51.13 eurot ja viivis kuni hagi esitamiseni 326 eurot. Kostja 1 ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hageja poolt laenu andmise, kostjal 1 võlgnevuse tekkimise ega tekkinud võlgnevuse suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tõendatud, et kostjal 1 on tekkinud kohustus hageja ees kokku summas 523.60 eurot
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma
3 (5)
2-11-41066 või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja 1 ei täitnud poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis hagi tema vastu tuleb rahuldada kogu haginõude 523.60 eurot ulatuses. Menetluse lõpetamine kostja 2 suhtes
17.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud hagist kostja 2 suhtes. Kostja 2 ei olnud vastu hagist loobumise vastuvõtmisele ega menetluse lõpetamisele. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse kostja 2 suhtes.
18.Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
21.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse kostjalt 1 menetluskulude väljamõistmist kokku summas 332.33 eurot. Kostjal 1 ei ole vastuväiteid menetluskulude väljamõistmisele. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt 1 välja hageja menetluskulud 332.33 eurot. Riigilõivu tagastamine
22.Hageja esindaja on tasunud hagiavalduse esitamisel hageja eest riigilõivu summas 236.47 eurot (t. lk. 62). Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 287.60 eurot (236.47 + 51.13). Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja sama seaduse Lisa 1 alusel tuli nõudelt kuni 319.55 eurot tasuda riigilõivu 63.91 eurot. Seega hageja on tasunud riigilõivu 172.56 eurot ettenähtust enam.
23.RLS § 15 lg 1 p 1 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on taotlenud enammakstud riigilõivu tagastamist tema esindajale. Kohus
4 (5)
2-11-41066 rahuldab hageja taotluse ja tagastab tema esindajale enammakstud riigilõivu summas 172.46 eurot.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 405 lg 1, § 434, § 438 lg1, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 10. aprillil 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.