Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtu seisukoht

AS S (likvideerimisel) esitas 21.11.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetuse konkreetset põhjust ei osanud võlgniku likvideerija pankrotiavalduses välja tuua, kuna likvideerijal ei õnnestunud saada võlgniku juhatuselt selgitusi maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. 29.11.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks ühekordse kasutusega toidunõude valmistamine, puidu ja metalli töötlemine, jae- ja hulgikaubandus, vahendustegevus, toitlustamine, kinnisvarabürooteenused, majandusalased konsultatsioonid, turismiteenused, transporditeenused. Pankrotimenetluse algatamise ajaks on võlgniku majandustegevus lõppenud. Viimased teenused osutati 2008 aasta lõpus. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada oma tööks vajalikke finantsandmeid, samuti ei ole juhatuse liige avaldanud oma seisukohta. Võlgnikul on vara alla 50 euro. Võlgniku kohustused on 188 498,93 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud põhjust PankrS § 22 lg 5 mõttes. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige AT ja määrata halduri tasu 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Halduri tunnitasu suurus on 80 eurot, haldur töötas 9 tundi. Haldur palub kulutuste katteks talle hüvitada 117,78 eurot. Riigieelarvest palub haldur esmalt hüvitada kulutused ja seejärel tasu. 25.01.2012 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest 2 300 eurot. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud, kuid oli nõus ajutise halduri aruandega. 02.02.2012 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 2 300 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 14 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 02.02.2012. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi 188 498,93 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri seisukohale.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 720 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 237,60 eurot. Võlgniku likvideerija on esitanud kohtule kirjaliku kinnituse, et nõustub ajutise halduri tasu ja kulutustega. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Halduri tunnitasu määr on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 720 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 237,60 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 117,78 eurot. Kulud tulenevad büroo- ja transpordikuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 117,78 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub mõistab kohus ajutise halduri kulud ja tasu summas 397 eurot välja riigieelarvest. Vastavalt halduri taotlusele mõistab kohus esmalt välja kulutused ja seejärel tasu. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus määrab dokumentide hoidjaks AT.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.