2-12-6122/9 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selles toodud motiividega ning analüüsinud toimiku materjale, leiab, et antud juhul tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu nõude J. V. suhtes laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx tühisuse tunnustamise nõudes selle rahatuse ja vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja palub kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine AS X (registrikood xxxxxxxx) nõudel M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja J. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu AS xxxxxxxxx ja A. V. vahel 08.10.2007.a sõlmitud laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx ja xxxxx notar K. K. poolt 09.10.2007.a tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (reg. nr xxxx/xxxx) alusel, sest täidetavat nõuet ei ole algusest peale tekkinud. Ühtlasi on hageja esitanud taotluse hagi tagamiseks (peatada O. K. poolt täiteasja nr 084-2011-2616 täitmine) ja menetlusabi saamiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale järgmist: PankrS § 35 sätestab pankroti väljakuulutamise tagajärjed. Nimetatud sätte lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 35 lg 1 p 5 kohaselt on muud võlgniku õigused piiratud PankrS ettenähtud korras. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. Kohtule nähtuvalt on pärandvara pankrot välja kuulutatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.06.2011.a kohtumäärusega, seega on antud juhul pankrotihalduril võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, kui see puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 43 lg 1 kohaselt juhul, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Kuna käesolev kohtumenetlus ei ole enne pankroti väljakuulutamist alanud, siis ei ole kohtu arvates ka PankrS § 43 lg 1 kohaldamine hageja suhtes võimalik. Kuivõrd haldurile on

pankroti väljakuulutamisega läinud üle võlgniku vara valitsemise õigus, saab vastava hagiavalduse esitada vaid haldur vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Põhjusel, et kohtumenetlus antud tsiviilasjas ei ole alanud käesoleva ajani, siis ei saa hageja iseseisvalt menetlust jätkata, mistõttu tuleb jätta M. V. hagi X AS vastu menetlusse võtmata. Lisaks peab kohus vajalikuks hagejale selgitada järgmist: TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Antud juhul on hageja esitanud kostja vastu J. V. suhtes laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx tühisuse tunnustamise nõudes selle rahatuse ja vastuolu tõttu heade kommetega ning täiteasja nr 084-2011-2616 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus on antud juhul seisukohal, et J. V. õiguste kaitseks on kohtusse pöördumise õigus vaid J. V. ́l endal ning hagejal puudub hagi esitamise õigus. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu tuleb jätta M. V. hagi X AS vastu menetlusse võtmata. Eeltoodu aluse asub kohus seisukohale, et antud juhul on hagi esitamiseks õigustatud isikuks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse pankrotihaldur ning J. V. õiguste kaitseks on kohtusse pöördumise õigus vaid J. V. . TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tulenevalt TsMS § 377 lg-st 1 on hagi tagamise eesmärgiks kindlustada kohtuotsuse täitmine. Kohus on seisukohal, et antud juhul tulenevalt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisest puudub alus ka hagi tagamise abinõude rakendamiseks tsiviilasjas nr 2-12-6122. Hagi menetlusse võtmata jätmisel puudub kohtul vajadus lahendada hageja poolt kohtule esitatud taotlusi. TsMS § 372 lg 4 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 173 lg-st 1, 2 ja 4 ja § 168 lg 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hele Ilisson kohtunik