Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus OÜ T juhatuse liige esitas 27.10.2011.a. avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Taotluse kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on vähemalt 9 260,70 eurot. Võlgnik on maksejõuetu. 21.11.2011. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Rajar Milleri. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (13 590,59 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub vara. Võlgnik on nimetanud maksejõuetuse põhjusena kliendibaasiga seotud eesmärkide mitterealiseerumist, liigsuuri püsikulusid ja töötajate madalat tootlikkust, tihedat konkurentsi, omanike erinevaid tulevikunägemusi ja üleüldist rasket majanduslikku olukorda Eestis. Ajutise halduri hinnangul viitavad nii Võlgniku enda välja toodud asjaolud kui ka kättesaadavad andmed Võlgniku majandustegevuse tulemuste kohta sellele, et Võlgnik alustas oma tegevust liialt optimistliku äriplaani alusel. Samas äriplaan ja selle mitterealiseerumine ei saa olla maksejõuetuse põhjuseks. Maksejõuetuseni võivad viia konkreetsed sündmused või juhtimisotsused (või otsuste tegemata jätmine). Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgniku juhtimisorganite tegevuses seoses maksejõuetuse kujunemisega võib esineda majanduslikult käsitletavatele juhtimisvigadele viitavaid elemente, eeskätt oluliste juhtimisotsustega viivitamist. Juhul, kui äriühing tegutses pikemat aega olukorras, kus püsikulud ületavad tulusid ja varasematest perioodidest ei olnud reserve, pidanuks Võlgnik lõpetama tegevuse enne, kui oli ilmne, et kulusid ei suudeta enam katta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital oli 2009. aasta lõpuks alla seaduses nõutud taseme. Kuigi Võlgnik on väitnud, et 2010. aasta alguseks omakapital taastus ja muutus jälle negatiivseks alles 2010. aasta oktoobris-novembris, ei ole selle kohta andmeid esitatud. 2010. aasta lõpuks oli omakapital seaduse nõuetele mittevastaval tasemel. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus 2(4)

kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 27.10.2011. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Haldurile ei ole esitatud raamatupidamise aruandeid, mille alusel haldur saaks teostada võlgniku majanduslikku analüüsi. Võlgnik on esitanud haldurile üksnes 2009. a majandusaastaaruande. 2010. majandusaasta aruanne jäi haldurile vaatamata kirjalikule nõudele ning pankrotiseaduse § 22 lg-s 4 sätestatud kohustusele esitamata. Samuti ei ole võlgnik esitanud vastavat perioodi puudutavas osas bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ega mistahes muid koondandmeid. Sellega on võlgniku juhatuse liige kohtu hinnangul rikkunud kahte raamatupidamise seaduse §-ga 4 kehtestatud põhinõuet, s.o. koostada ja esitada majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded ning säilitada raamatupidamise dokumente seitsme aasta jooksul (sama seaduse § 12). Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, võlgniku tehingud vajaksid pankrotimenetluse jätkumise korral täiendavat analüüsi. Võlgniku 2009. aasta majandusaasta aruandest nähtub 78 000 EEK suuruse 12-kuulise tähtajaga laenu võtmine juhatuse liikme perekonnaliikmelt. 31.08.2011 bilansis ja pankrotiavaldusele lisatud Võlgniku kohustuste nimekirjas laenukohustust ei nähtu, mistõttu võib eeldada, et laen on kustutatud. Juhul, kui laenu tagastas Võlgnik ise, võib tegemist olla ühe võlausaldaja põhjendamatu eelistamisega teistele võlausaldajatele (sõltuvalt tagastamise ajast ja asjaoludest), mis võib anda aluse tagasivõitmise nõude esitamiseks. Samuti nähtub 2009. aasta majandusaasta aruandest masinate, seadmete ja muu vara soetamine põhivarana maksumuses 97 983 EEK. Samas on Võlgnik ajutisele haldurile avaldanud, et põhivara sisuliselt puudus. 31.08.2011 bilansis varasid kajastatud ei ole. Mistahes andmeid, dokumente ega selgitusi 2009. aasta majandusaasta lõpu seisuga koostatud bilansis näidatud põhivarade saatuse kohta ajutisele haldurile vaatamata Võlgnikule edastatud vastavasisulisele järelepärimisele esitatud ei ole. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust 3(4)

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 056 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Juhatuse liige on nõustunud solidaarselt võlgnikuga tasuma ajutise halduri tasu. Tulenevalt eeltoodust ja PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja OAT’ilt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 267,20 eurot ajutise halduri Rajar Milleri kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Rajar Millerile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule OATile.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.