Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on KÜ Estonia pst. 32 hagi M. T. vastu 4 946.27 euro (77 392.33 krooni) nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, aadressiga: xxx. M. T. ei olnud, hagiavalduse kohaselt, tasunud KÜ-le Estonia pst. 32, M. T. poolt, tema omanduses olevates korteriomandis tarbitud kommunaalteenuste (hooldustasu, vee, keskkütteteenuse, maagaasi, kanalisatsiooni ja elektrienergia ning majandamiskulude) eest igakuuliselt. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga moodustas M. T. võlgnevus KÜ Estonia pst. 32 ees kokku 4 946.27 eurot (77 392.33 krooni), millest põhivõlgnevus moodustas 3 116.51 eurot (48 762,75 krooni) ja viivised 1 829.76 eurot (28 629,58 krooni). KÜ Estonia pst. 32 põhikirja p.29.4 kohaselt oli M. T. kohustatud tasuma KÜ-le Estonia pst. 32 arvete – maksete tasumisega viivitamise korral viivist, mille suurus ja maksmise tähtaeg määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib viivis moodustada kuni 0,07% päevas mitteõigeaegselt tasumata summalt. Vaatamata korduvatele KÜ Estonia pst. 32 poolsetele meeldetuletustele ei olnud M. T. oma võlga KÜ-le Estonia pst. 32 tasunud. Hageja esindaja palus hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda (k. 1, tl. 1-59). M. T. esitas 21. detsembril 2009.a. Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas nr. 2-09-64123. Taotluse kohaselt on hageja maksejõuetu. Taotleja palub riigi õigusabi andmist tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses. Koos taotlusega esitas kostja avalduse vastamistähtaja pikendamiseks (k. 1, tl. 68-72, 73). Viru Maakohtu 17. veebruari 2010 määrusega rahuldati kostja, M. T., taotlus riigi õigusabi saamiseks ja M. T.`le anti tsiviilasjas nr. 2-09-64123 riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. M. T.`le määrati riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvel (k. 1, tl.112-113). Kohtumääruse võttis täitmiseks vandeadvokaat Oleg Nišajev (k. 1, tl. 119). 08. märtsil 2011 esitas vandeadvokaat Oleg Nišajev kohtule e-posti teel teate, milles loobus riigi õigusabiteenuse osutamisest M. T. ́le. Advokaat palus asja võimalikult kiiremaks lahendamiseks määrata esindatavale teine advokaat. 21. märtsi 2011 kohtuistungile kostja esindaja, vandeadvokaat Oleg Nišajev ei ilmunud. Seoses advokaadi mitteilmumisega lükkas kohus kohtuistungi edasi. Viru Maakohtus määras tsiviilasjas nr. 2-09-64123 määrusega kostjale, M. T. ́le, uuesti riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi. (I-kd.;tl. 163-165). Kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (k. 1, tl. 171).

21.05.2011 esitas kostja esindaja, vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsev kohtule taotluse 09.05.2011 kohtuistungi edasilükkamiseks seoses teise kohtumenetlusega. (k. 2, tl. 4).

KOHTUISTUNG

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada KÜ Estonia pst. 32 põhikirja sätteid. Täiendavalt pidas kohus vajalikuks rakendada KÜS § 1 sätteid, mille kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise

erisused. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 2 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Vastavalt KÜS §5 sätetele: (1) Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. (2) Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. (3) Pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. (4) Kui korteriühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda korteriühistu liikmeks. (5) Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. KÜS §6 kohaselt: (1) Korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. (2) Korteriühistu ei saa omandada korteriomandit, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, kui sellega korteriühistu liikmete arv väheneb alla kolme. (3) Korteriühistul on osakapital.

KÜS § 7 kohaselt on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 15 kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lg. 5 ja § 78 lg. 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta. KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse

elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kaalunud kohtule esitatud tõendeid, nõudeid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges tõendatuks, et Korteriühistu Estonia pst.32 hagi M. T. vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Estonia pst.32 liige, M. T., ei täitnud oma põhikirjalisi kohustusi Korteriühistu Estonia pst.32 ees, mille tõttu tuli M. T. ́lt välja mõista 2 617,83 eurot põhivõlga majandamiskulude ja tarbitud kommunaalteenuste eest ning 1 086,84 eurot viiviseid (seisuga 01.01.2012) KÜ Estonia pst. 32 kasuks, samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 01.01.2012 viivised 0,07% päevas põhivõlalt, kuni põhivõla (2 617,83 euro) täieliku tasumiseni M. T. poolt. Kõik menetluskulud (v.a. riigi õigusabikulud) pidas kohus vajalikuks panna M. T. kanda. Kohus luges tõendatuks, et KÜS § 6 kohaselt tekkis M. T. ́l, kui korteriühistu liikmel, kohustus tasuda õigeaegselt KÜ Estonia pst. 32 poolt M. T. ́le esitatud arveid, mis olid esitatud korteriomandi majandamisel tekkinud kulutuste eest tasumiseks ja korteriomandis tarbitud kommunaalteenuste eest tasumiseks. Kohus luges KÜS §7 sätetega tõendatuks, et M. T. oli kohustatud majandamiskulude maksmisega viivitamisel maksma Korteriühistule Estonia pst. 32 viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas, iga viivitatud kalendripäeva eest, majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus luges tõendatuks, et KÜS § 13 kohaselt olid KÜ Estonia pst. 32 otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemisel ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele (sh ka M. T. ́le) kohustuslikud. Kohus luges tõendatuks, et M. T. poolt esitatud viiviste vähendamise taotlus tuli jätta rahuldamata, kuna kostja, M. T., ise loobus kohtule esitatud kirjalikus avalduses Korteriühistu Estonia pst.32 pakutud kompromissettepanekust, mis sisaldas endas tingimust, et M. T. kohustub maksma Korteriühistule Estonia pst.32 ainult põhivõla ning viiviste nõudest M. T. vastu loobub Korteriühistu Estonia pst.32 täielikult.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab KÜ Estonia pst. 32 hagi täies ulatuses, siis kannab hageja menetluskulud kostja M. T.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Riigi õigusabi andmisega seotud kulud jätab kohus täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda, kuna kostjale M. T.`le on Viru Maakohtu 17.02.2010 ja 05.04.2011 määrustega antud riigi õigusabi ning määratud esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.