lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-20813/12

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-20813/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

15.02.2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi

KK ja AP pankrotiavaldus Osaühing E I pankroti väljakuulutamiseks Võlausaldaja 1: KK(isikukood XXX; elukoht XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

2-11-20813

Võlausaldaja 2: AP(isikukood XXX; elukoht XXX) Võlgnik: Osaühing E I (registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige AL

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad

Ajutine pankrotihaldur Heli Peetsmann (OÜ Õigusbüroo Faktootum, asuk. Õpetaja 9a, 51003 Tartu, tel 7420583, fax 7420586, mob 5091619, e-post: [email protected] 12.01.2012 Võlausaldaja 1: KK Võlausaldaja 2: AP Võlgniku juhatuse liige AL Ajutine pankrotihaldur Heli Peetsmann

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Osaühing E I (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Osaühing E I (registrikood XXX) ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
3.Vabastada Heli Peetsmann Osaühing E I (registrikood XXX) ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast äriühingu kustutamist äriregistrist.
4.Määrata ja välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt AL ́elt (isikukood XXX) ajutise pankrotihalduri tasu 864 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 285,12 eurot (kokku 1149,12 eurot), tasumisega Heli Peetsmann ́i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Määrata ja välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt AL ́elt (isikukood XXX ) ajutise pankrotihalduri tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks hüvitis 175,32 eurot (sisaldab käibemaksu 29,22 eurot), tasumisega OÜ Lumian (reistrikood 1032125), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutses, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX

Nordea Pank AS-is.

6.Osaühing E I (registrikood XXX) dokumendid anda juhatuse liikme AL ́e (isikukood XXX , eluk. XXX ) vastutavale hoiule.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada KK(isikukood XXX ) poolt 04.08.2011 ja 18.07.2011 tsiviilasjas nr 2-11-20813 kohtu deposiiti viitenumbrile nr XXXXXXXXXXXX ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 70 eurot (35+35) makse teinud isiku arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX .
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AP(isikukood XXX ) poolt 05.08.2011 ja 19.07.2011 tsiviilasjas nr 2-11-20813 kohtu deposiiti viitenumbrile nr XXXXXXXXXX ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 70 eurot (35+35) makse teinud isiku arveldusarvele nr XXXXXXXXXX .
9.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus saata võlgnikule, pankrotihaldurile ja registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud 04.05.2011 esitasid KK ja AP kohtule pankrotiavalduse Osaühing E I (regitrikood XXX) pankroti väljakuulutamiseks. 28.06.2011 määrusega kohustas kohus avaldajaid pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) §-le 11 tuginedes tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kokku 140 eurot. 29.08.2011 määrusega võttis Harju Maakohus avalduse menetlusse, 24.11.2011 määrusega nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Heli Peetsmann ́i ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 11.01.2012 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule Osaühingu E I ajutise halduri aruande pankrotiseaduse § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ning taotluse ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise ning töötasu määramiseks. Ajutise pankrotihalduri aruandes sisalduvad andmed:
1.OÜ E I pankrotiasja ettevalmistamise käigus ajutine haldur 1.1 kohtus võlgniku esindajaga ja nõudis andmeid äriühingu osanike, tegevjuhtkonna ning materiaalselt vastutavate isikute kohta, samuti andmeid raamatupidamise korraldamise kohta, varade ja võlgade kohta, vara koormamise kohta, audiitorkontrolli läbiviimise tulemuste kohta, majandustegevuse kohta ning võlgniku suhtes toimuvate sundtäitmiste ja hagimenetluste kohta: Analüüsis võlgniku tegevust kajastavaid dokumente ning võlgniku esindajatelt saadud täiendavaid selgitusi, samuti otsis kontakti ja suhtles kolmandate isikutega, eesmärgiga hankida andmeid võlgniku vara ja võlgade ning majandusliku olukorra kohta. Analüüsi käigus kujunenud seisukohad kajastatakse aruandes. 1.2 .Ajutine haldur pöördus OÜ E I registreeritud vara kohta andmete saamiseks ja vara võõrandamise ning koormamise keelumärgete tegemiseks kohtute kinnistusametisse ja teistesse vararegistritesse. Maanteeameti andmetel ei ole seisuga 24.11.2011 liiklusregistris OÜ-l E I registreeritud sõidukeid (s.h. põllumajandustehnikat, väikelaevu), ega ei ole viimase viie aasta jooksul olnud registreeritud. Samuti ei ole OÜ E I vastutav kasutaja ühelgi sõidukil

ega ei ole olnud viimase viie aasta jooksul. OÜ E I ei ole omanud kunagi kinnistuid ega ehitisi kui vallasasju.

1.3.Ajutine haldur pöördus võlgniku arvelduskontode kindlakstegemiseks ning arestimärgete tegemiseks Eestis tegutsevate krediidiasutuste poole. Laekunud teadete kohaselt omab võlgnik: - AS SEB Pangas arvelduskontot XXXXXXXXXX , saldo seisuga 24.11.11 0,00 eurot; - Swedbank AS-is arvelduskontot XXXXXXXXXX , saldo seisuga 24.11.2011 0,00 eurot. Ajutise pankrotihalduri taotlusel on kontod Harju Maakohtu määruse 24.11.11 (tsiviilasjas 211-20813) alusel blokeeritud. Muid arvelduskontosid Eestis tegutsevatest krediidiasutustest laekunud teadete kohaselt OÜ E I ei oma. 1.4 Ajutine haldur pöördus võlgniku maksuvõlgade selgitamiseks Põhja maksu- ja tollikeskuse poole, mille andmetel OÜ-l E I on järgmised maksuvõlgnevused: käibemaks 347,61 eurot; kinnipeetud tulumaks 387,56 eurot; kogumispension 28,63 eurot sotsiaalmaks 1912,11 eurot; töötuskindlustus 164,83 eurot, intressivõlg 370,17 eurot, arvestuslik intressivõlg 982,27 eurot, kõik kokku 4216,44 eurot. Samuti on maksukohustuslasel esitamata käibe- ja TSD deklaratsioonid alates september 2010. 1.5 Võlgniku vastu ja kasuks algatatud täitemenetluste kohta andmete saamiseks pöördus haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole, mille andmetel OÜ E I vastu algatatud järgmised täitemenetlused: - kohtutäitur Priit Petter - Vladimir Iljin nõue summas 1725,61 eurot – töötasu nõue - kohtutäitur Elin Vilippus – KK nõue summas 1419,80 eurot – töötasu nõue.
1.4.Eesti Väärtpabe skuse andmetel ei ole OÜ E I nimel avatud väärtpaberikontot, ettevõtte nimel ei ole registreeritud ühtegi väärpaberit.
1.5.Ajutine haldur pöördus võlgniku nimel sõlmitud liising- vms lepingute kindlakstegemiseks Eestis tegutsevate liisingfirmade poole, mille andmetel ei ole OÜ E I nimel sõlmitud liisinglepinguid ega pole olnud sõlmitud ka eelneva viie aasta jooksul.
2.Kontrollinud esitatud dokumente, analüüsinud võlgniku juriidilist seisundit, finantsolukorda, vara ja võlgasid, selgitas ajutine haldur järgnevat:
2.1.Võlgniku juriidiline seisund. OÜ E I on asutatud juuli 2004, kantud äriregistrisse XXX registri nr. all XXX Tartu Maakohtu Registriosakonnas, ärinimega OÜ GP. XXX kinnitati uueks ärinimeks E I OÜ. 05.05.2005 viidi äriühing üle Harju Maakohtu registripiirkonda. Äriühingu osakapital registrisse registreerimisel oli 40 000 krooni, osa omanik oli OÜ KH. 06.08.2004 võõrandas OÜ KH oma osa võrdsetes osades LK, osa 20 000 krooni, ja PMC, osa 20 000 krooni. 21.12.2009 võõrandasid LK ja PMC oma osad AL ́ele (XXX ). Äriühingu tegevusala klassifitseeritud EMTAK ́i koodi XXX järgi – restoranid jms toitlustuskohad. Äriühingul on üheliikmeline juhatus, alates 28.12.2009 on juhatse liige AL (XXX ). Nõukogu moodustatud ei ole, audiitorit valitud ei ole. 2.2 Võlgniku majandustegevus. Tegemist on suhteliselt kaua eksisteerinud äriühinguga, kuigi reaalset majandustegevust alustati alles juulis 2009, mil võeti üürile St.OH keldribaar, asukohaga XXXTallinn ja hakati toitlustusteenust pakkuma, külastajateks enamuses Tallinna külastavad turistid. Eesmärgiks oli suurendada külastatavust kohaliku elanikkonna hulgas. Aktiivse reklaami kaudu teavitati kohalikku klientuuri baari teenuste võimalustest, et saavutada restorani paremaid müügitulemusi. Pakuti konverentsiteenuseid ja toitlustust firmadele. Äriühingus töötas 4 töötajat. Üleüldise majanduslanguse ja klientide vähesuse perioodil alustatud majandustegevus ei toonud edu ning majanduslikud raskused tekkisid juba 2009 novembris, mil tekkisid esimesed tõrked kohustuste maksmisega ja senised omanikud LK ja PMC müüsid oma osad ja 2010 alustas ettevõte tegevust AL juhtimisel, kel tuli teha lisainvesteeringuid seniste võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku tegevuse finantstulemiks 2009 majandusaastal oli kahjum 17 349 krooni. 2010 negatiivsed tendentsid jätkusid. Müügitulud olid kahanenud

minimaalseks, mistõttu ei olnud mingeid väljavaateid katta selle arvelt äriühingu tegevusega seotud püsikulusid (ruumide üür, palk ja sellega seotud maksud). Kuna äriühingul on koostamata ja esitamata 2010 majandusaasta aruanne ei saa nimetada konkreetseid kahjumi numbreid ja anda hinnangut omakapitali vastavusest äriseadustiku nõuetele, aga kuna 2009.a. majandusaasta järgi oli omakapital piiripeal, siis eelduslikult arvestades äriühingu kohustuste kasvu ja investeeringute puudumist, ei saanud äriühingu omakapital vastata nõuetele. Uus omanik üritas leida erinevaid lahendusi, kuid baari kasumlikult tööle panna ei õnnestunud ja St.OH lõpetati kokkuleppeliselt üürileping august 2010 ja ettevõtte majandustegevus soikus. Võlgniku osanik ja juhataja otsisid erinevaid alternatiive majandustegevuse jätkamiseks kas mingil muul tegevusalal või teisel üüripinnal alustada toitlustusteenuste pakkumist, kuid arvestades üldist majanduslikku olukorda ei õnnestunud projekte ellu viia ning taastada majandustegevust ja likvideerida võlgnevusi. Käesoleva aja seisuga kehtivad majanduslepingud, s.h. töölepingud, puuduvad, töötajatega on kõik lepingud lõpetatud (kolmele töötajale on töötasu võlgnevused). 2.3.Võlgniku varad Võlgniku poolt avaldatud ja halduri poolt kontrollitud andmetel on OÜ-l E I raha pangakontodel ja kassas seisuga 24.11.2011 kokku on 0,02 eurot. Kassa 0,00 eurot, SEB Pank XXXXXXXXXX - 0,00 eurot, Swedbank XXXXXXXXXX - 0,02 eurot. Ettevõttel ei ole kunagi olnud materiaalset vara, kuna üürile anti restoran täiskompleksuses, kogu restorani sisustus ja inventar oli St. O hotelli oma. Samuti puuduvad nõuded teiste isikute vastu. Konservatiivsuse printsiipi kasutades on võlgnikul seisuga 24.11.2011 reaalset raha 0,02 eurot, seega kokku hinnanguliselt varade väärtus 0,02 eurot. 2.4.Võlgniku võlad Võlgniku poolt avaldatud, kolmandate isikute andmetel ja halduri poolt kontrollitud andmetel on OÜ-l E I järgmised võlad seisuga 24.11.2011: - Lühiajalised kohustused: Hankijatele tasumata arved kokku summas 1246,28 eurot (P AS ( XXXTallinn) 1150,41 eurot - alkohoolsete- ja karastusjookide eest; R OÜ (XXX) 95,87 k putukatõrje teenuste eest) - Maksuvõlad on 4216,44 eurot (käibemaks 347,61 eurot, kinnipeetud tulumaks 387,56 eurot, kogumispension 28,63 eurot, sotsiaalmaks 1912,11 eurot, töötuskindlustus 164,83 eurot, intressi võlg 370,17 eurot, arvestuslik intressivõlg 982,27 eurot) - Töötajatele palga võlg 5410,09 eurot (KK2199,17 eurot (Töövaidluskomisjoni otsus 17.05.2010 9.4-02/1099/10), AP1485,31 eurot (Töövaidluskomisjoni otsus 10.01.11 9.402/3618/10), Vladimir Iljin 1725,61 eurot). Analüüsides võlgniku võlgnevusi on võlgnikul koheselt tasumisele kuuluvaid kohustusi ca 10 872,81 eurot, arvestamata põhivõlgadele lisanduvaid viiviseid ja intresse. 2.5 Hinnang võlgniku maksevõimele ning ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise võimalustele Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ E I on maksejõuetu - ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad muuhulgas kasvõi järgmised asjaolud: võlgniku võlad 10 872,81 eurot ületavad oluliselt tema varade 0,02 eurot väärtust, võlgnik on kahjumis ka arvestades ainult bilansis toodud kohustusi, võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud augustis 2010, võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid (raha) olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Ka puudub võlgnikul igasugune materiaalne baas, samuti kehtivad majanduslepingud, mis võimaldaks teenida olemasolevate kohustuste tasumiseks vajalikku summat. Võlgniku arvestuslik netovara on väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole märki, et osanik sooviks täiendavate sissemaksete tegemise teel netovara nõutavat taset taastada.

Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi, osaniku soovimatust äriühingu tegevust jätkata, on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide võtmine/saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seega ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalust võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks.

3.Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Kuna pankrotiasja ettevalmistamise käigus ei ole olnud võimalik läbi viia ammendavat dokumentide revisjoni ja üksikute majandustehingute ning toimingute analüüsi, ei ole käesoleva aruande esitamise ajaks ilmnenud niisugust kuriteo tunnustega tegu või raskeid juhtimisvigu, mida võiks pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Äriühingu juhatuse kohuseks on tegutseda äriühingu suhtes vajaliku hoolega, nn. hoolsuskohustus. Äriseadustiku § 180 lg 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse, sellest tulenevalt on juhatuse kohustus esitada pankrotiavaldus maksejõuetuse ilmnemisel 20 päeva jooksul. Üles kerkib küsimus kas juhatus oleks võinud ise esitada pankrotiavalduse ja kindlasti varem, kui võlausaldaja esitatud pankrotiavaldus. Äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele hiljemalt 2010.aasta detsembriks. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Kuid nimetatu on maksejõuetuse ilmnemise järgne rikkumine, mitte ei ole äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Tuginedes minule esitatud materjalidele leian, et võlgnik oleks võinud juba hiljemalt 2010 lõpus esitada pankrotiavalduse, kuna majandustegevus oli lõppenud augustis 2010 ja 2010.a. lõpus oleks pidanud juhatusel selge olema, et majandustegevust ei ole võimalik käivitada, kohustused kasvavad maksuintresside näol ning vahendeid ei ole olemasolevate kohustuste katmiseks. Seega võib öelda, et pankrotiavalduse esitamisega viivitas võlgnik ülemäära. Juhatus riskis sellega, et talle saab ette heita KarS §-s 380 sätestatud tegevusetust. Võlgniku juhatuse liikme poolt avaldatud maksejõuetuse põhjusteks on baari halb asukoht (keldrikorrus, eraldatus hotellist) ja sellest tingitud klientide vähesus ning muidugi üleüldine majanduslangus. Olles uurinud olemasolevaid asja materjale, nõustus ajutine haldur võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud põhjustega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – majanduse üldine langus, mis põhjustas klientide vähesuse, samuti ebasoodne asukoht ning sellest tingitud äriplaani ebaõnnestumine. 4.Arvamus pankrotiavalduse rahuldamise kohta Võlausaldajad taotlevad kohtult OÜ E I pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval juhul on olemas kõik asjaolud antud alusel pankrotimenetlus lõpetada, kuna reaalne vara mida realiseerida, puudub ning vara ei ole kunagi ka olnud. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud samuti tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Seega ei ole olemas vara, mille arvelt on võimalik katta isegi ajutise menetluse kulusid, rääkimata kuludest, mis tekivad pärast isiku pankroti väljakuulutamist. OÜ E I pankrotimenetlusel puudub mõte juhul kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Seega on pankrotimenetluse läbiviimine võimalik üksnes juhul kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Ajutine pankrotihaldur ei saa kuidagi garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel

sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Ülaltoodut arvesse võttes ajutine pankrotihaldur leidis, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur esitas aruande ka võlgniku juhatuse liikmele A.L ning võlausaldajatele K.K ja A.P (meili teel). Ajutise halduri taotlus OÜ E I ajutine haldur on lisanud aruandele taotluse ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise ning töötasu suuruse määramiseks. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Esitatud taotluse kohaselt on ajutine haldur töötanud menetluses kokku 16 töötundi (sellest järelpäringutele vastamisele 0,5 h, andmetega tutvumisele ja analüüsile 6,5 h, kohtule aruande koostamisele 8 h, kohtuistungiks ettevalmistumisele ja sellest osavõtule 1h) ning taotleb sellest lähtuvalt tasu määramist summas 864 eurot (so 54 eurot/tund), tasule lisandub sotsiaalmaks 285,12 eurot. Haldur palub tasu välja maksta HP ́i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is). Taotluse kohaselt on ajutine haldur teinud menetluses ajutise halduri kohustuste täitmiseks kulutusi summas 231,05 eurot (sh lihtkirjade saatmisele 4,20 eurot, registri päringutele 4,14 eurot, mobiiltelefonile 3,04 eurot, koopiatele ja väljatrükkidele 5,92 eurot, büroo töökoha kasutamisele 76,80 eurot, transpordile 52,00 eurot, tasunud käibemaksu 29,22 eurot) ning palub kulutused hüvitada OÜ-le L , mille kaudu ajutine haldur tegutses. Kohtuistung 12.01.2012 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine haldur lühidalt OÜ E I ajutise halduri aruannet. Ajutise halduri hinnangul puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Kuriteo tunnustega teo ja raske juhtimisvea tunnused puuduvad. Võlgnik oleks pidanud ise varem oma pankrotiavalduse esitama. Ajutine haldur palus lõpetada menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, ajutise halduri kulud ja tasu hüvitada võlgniku juhatuse liikmel. Raugemise vältimiseks määrata deposiit 2000 eurot. Võlausaldajad ja võlgniku esindaja nõustusid ajutise halduri järeldustega, võlgniku esindaja nõustus kandma ajutise halduri tasu ja kulud summas 1324,44 eurot. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lõigetele 1-3 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus, tutvunud Osaühingu E I ajutise halduri koostatud aruandega tuvastas, et aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,02 eurot, teadaolevaid kohustusi kokku ca 10 872,81 eurot (arvestamata põhivõlgadele lisanduvaid intresse ja viiviseid). Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul väljakujunenud püsiv maksejõuetus, tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, haldur pole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste esinemist. Aruandest nähtuvalt ei vastanud võlgniku omakapital seaduses sätestatud nõuetele hiljemalt 2010 detsembriks. Võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2010 lõpus, kuna majandustegevus oli lõppenud augustis 2010. Ajutise halduri hinnangul saab käsitleda kahjumiga tegevuse jätkamist vaatamata sellele, et omakapital oli hävinud, PankrS § 28 lg-s 2 sätestatud raske juhtimisveana, kuid haldur leiab, et nimetatu on maksejõuetuse ilmnemise järgne rikkumine, mitte maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine haldur nõustub võlgniku juhatuse liikme seisukohaga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – see on majanduse üldine langus, mis põhjustas klientide vähesuse ning ebasoodne asukoht, ning sellest tingitud äriplaani ebaõnnestumine. Kohus nõustub ajutise halduri kui maksejõuetuse eksperdi seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas, lugedes võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Samas asub kohus seisukohale, et juhatuse liige on siiski eiranud Äriseadustiku § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust esitada kohtule pankrotiavaldus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 13.01.2012 määrusega määras Harju Maakohus deposiiti tasutava summa suuruseks 2000 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.01.2012. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ei laekunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta, halduri toimingutele kulutatud tööaja arvestuse ja taotluse töötasu määramiseks 16 töötunni eest, tunnitasuga 54 eurot/ tund, summas 864 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 285,12 eurot

ning ajutise halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulude 175, 32 eurot hüvitamiseks. 12.01.2012 kohtuistungil on võlgniku esindaja AL(isikukood XXX ) andnud nõusoleku ajutise halduri kulutuste, tasu ja sellelt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu, kõik kokku summas 1324,44 eurot, tasumiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi arvestades mõistlik. Halduri arvestatud tunnitasu 54 eurot tunnis mahub pankrotiseadusega kehtestatud tunnitasu piirmääradesse. Ajutisele haldurile tuleb määrata tasu 864 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 285,12 eurot (kokku 1149,12 eurot) ja välja mõista võlgnikult, tasumisega HP ́i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kohus leiab, et ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused 175,32 eurot on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning tuleb hüvitada. Hüvitis 175,32 eurot tuleb välja mõista võlgnikult ja tuginedes halduri taotlusele ning kooskõlas PankrS § 23 lg-ga 6 tasuda OÜ Lumian (reistrikood 1032125), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutses, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea Pank AS-is. Vastavalt PankrS § 30 lg-le 4 kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. PankrS § 150 lg 1 järgi on pankrotimenetluse kulud käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. Tulenevalt eeltoodust tuleb avaldajale KK tagastada (arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX ) tema poolt 04.08.2011 ja 18.07.2011 kohtu deposiiti viitenumbrile XXXXXXXXXXXX ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 70 eurot (35+35) ning avaldajale AP tagastada (arveldusarvele nr XXXXXXXXXX ) tema poolt 05.08.2011 ja 19.07.2011 kohtu deposiiti viitenumbrile XXXXXXXXXX ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 70 eurot (35+35). PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida OÜ E I ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Heli Peetsmann vabastada OÜ E I ajutise pankrotihalduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda OÜ E I juhatuse liikme AL ́e (isikukood XXX , eluk. XXX ) vastutavale hoiule.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja