2-11-60043
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Viktor Brügel
Määruse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2012.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-60043
Tsiviilasi
osaühingu CR avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: osaühing CR(registrikood XXX,
võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets, Advokaadibüroo
AS, e-post: [email protected]; ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (OÜ Cavere Õigusbüroo, Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-11-60043 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 06.12.2011 esitas OÜ CR Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 21.12.2011 määrusega on kohus nimetanud OÜ CR ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i. 16.01.2012 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 18.01.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning teha ettepanek OÜ CR võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2012. Seisuga 12.02.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ CR on registrisse kantud XXX. Võlgniku põhitegevusalaks oli lillede, taimede, seemnete ja istikute ning väetise jaemüük. Majandustegevus lõppes 2011.a hilissügisel, kuigi võlgniku majandustegevus üldises mõttes vähenes seoses üldise majandusolukorraga juba 2010.a. Võlgniku esindaja väitel on OÜ CR maksejõulisust eriti mõjutanud 2004-2005.a võlgniku töötajate poolt sooritatud võlgniku vara ulatuslik vargus, mille osas on kriminaalasja menetlus lõpetatud, samuti Tallinnas, Mustamäel asuva Mustika keskuse põleng 2009.a kevadel, kus hävis suur osa võlgniku varast. Kindlustaja ja Mustika keskuse omaniku vahel pooleli oleva kohtuvaidluse tõttu on kahjunõude (orienteeruvalt 25 000 eurot) sissenõudmine lühiajalises perspektiivis vähetõenäoline. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku pangakontol 171,99 eurot, võlgnikul on nõudeid endiste töötajate vastu summas 65 000 eurot ning Mustika Keskuse põlengust tekkinud kahju hüvitamise nõue summas 24 418 eurot, kuid selle sissenõudmiseks on vaja teha kulutusi, mille katmiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Kohustusi on ajutise halduri hinnangul ca 100 000 euro eest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus iseloomulik olukorrale, mille alusel tuleb algatatud pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, puudub majandustegevus ja vara menetluskulude ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasvõi osaliselt. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada ebaõnnestunud äriplaani ning mitmete negatiivsete asjaolude kokkulangemist, mille tulemusena ei ole võlgnikul võimalik täita kohustusi ega tekitada vahendeid kohustuste täitmiseks, kuivõrd võlgniku vara on kas hävinenud või realiseeritud kohustuste katteks. Teiseks põhjuseks võib pidada üldist
2-11-60043 majanduslikku olukorda, mis ei soosi luksuskaupade müüki. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige pööranud piisavalt tähelepanu võlgniku töötajate poolt 2004.-2005.a vargusega tekitatud kahju sissenõudmisele ning maksuhalduri nõude vaidlustamisele või ajatamisele, mistõttu on ettevõtte tegevus olnud kahjumlik. Majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Ajutise halduri hinnangul võivad juhatuse liikme tegevuses esineda KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega: võlgniku bilansilised näitajad olid ajutise halduri arvates pöördumatult negatiivsed juba 2009.aastast, pankrotiavaldus on esitatud 06.12.2011. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 600 eurot (20 töötundi x 80 eurot) ja kulude hüvitis 48,40 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 18.01.2012 kohtuistungil on võlgniku esindaja avaldanud kohtule, et juhatuse liige on nõus kandma ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui
2-11-60043 seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on OÜ CR maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan ning mitmete negatiivsete asjaolude kokkulangemine, mille tulemusena ei ole võlgnikul võimalik täita kohustusi ega tekitada vahendeid kohustuste täitmiseks, kuivõrd võlgniku vara on kas hävinenud või realiseeritud kohustuste katteks. Teiseks põhjuseks nimetas haldur üldist majanduslikku olukorda, mis ei soosi luksuskaupade müüki. Eeltoodule ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri andmetel on võlgniku olemasolevaks varaks raha pangakontol 171,99 eurot, kohustusi on OÜ’l CR ca 100 000 euro ulatuses. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 18.01.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning teha ettepanek OÜ CR võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2012. Seisuga 12.02.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ CR pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ CR pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ CR tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul võivad OÜ CR juhatuse liikme tegevuses esineda KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega: võlgniku bilansilised näitajad olid ajutise halduri arvates pöördumatult negatiivsed juba 2009.aastast. Sellele väitele on võlgniku esindaja 18.01.2012 kohtuistungil vastu vaielnud ja selgitanud, et pankrotiavaldust ei esitatud maksuametiga maksuvaidluse jätkumise tõttu. Võlgniku esindaja väitel on Riigikohus seisukohal, et maksuvaidluse korral ei ole tegemist maksejõuetusega ning võlgnik on otsustanud maksuvaidlust mitte jätkata vaid võlgniku omaniku isiklikel põhjustel. Ajutine haldur ei ole 18.01.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja väidet ümber lükanud, kuid on jäänud siiski arvamusele, et võlgnik oleks võinud pankrotiavalduse esitada ka täitemenetluse ajal. Aruande kohaselt on suurem osa käimasolevaid täitemenetlusi algatatud 30.05.2011, pankrotiavaldus on esitatud 06.12.2011. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning negatiivsete asjaolude kokkulangemine ja üldine majanduslik olukord, mis ei soosi luksuskaupade müüki, ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 100 000 euro eest, s.h võlad tarnijatele ja töövõtjatele ning maksuvõlad, kusjuures maksuvõlad on alla poole kõigist kohustustest. Võlgniku viimane vara kaubik Hyundai on võõrandatud täitemenetluse käigus 21.10.2011 hinnaga 2 250 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2009 koostatud bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2009.a -4 573,13 eurot, varasid oli kokku summas 92 821,83 eurot,
2-11-60043 kohustusi 97 207,64 eurot ning omakapital -4 385,81 eurot. Müügitulu 2009. a majandustegevusest oli 304 593,01 eurot. Seisuga 31.12.2010 koostatud bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2010.a -59 395,08 eurot, varasid oli kokku summas 38 928,97 eurot, kohustusi 102 709,92 eurot ning omakapital -63 780,89 eurot. Müügitulu 2010. a majandustegevusest oli 230 004,92 eurot. Seisuga 31.12.2011 koostatud bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011.a -5 995,32 eurot, varad puuduvad, kohustusi 92 102,02 eurot ning omakapital -92 102,02 eurot. Müügitulu 2011. a majandustegevusest puudub. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub ka vara, mille arvelt rahuldada ajutise halduri tasu ja kulude taotlus või korraldada pankrotimenetlus. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on MP (isikukood XXX) toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Martin Krupp on kohtule 16.01.2012 esitanud OÜ CR ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 20 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: võlgniku esindajaga suhtlemine, päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil viibimine. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 600 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 48,40 eurot, s.h sidekulud, koopiad, bürooteenus. Võlgniku esindaja 18.01.2012 kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmisega võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 600 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 1 600 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 528 eurot. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 48,40 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt OÜ Cavere Õigusbüroo kasuks välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Martin Krupp on ajutise halduri aruandes taotlenud OÜ CR dokumentide hoidjana juhatuse liikme MP’u määramist. Kohus leiab, et OÜ CR dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ CR seaduslikule esindajale juhatuse liikmele MP’ule (isikukood XXX).
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.