Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Hagiavalduse asjaolu, nõue Hageja valduses olev sõiduk Toyota Yaris reg.märgiga XXXon 13.07.2011 saanud liikluskahju. Liikluskahju tekitanud isiku vastutus oli kindlustatud kostja juures. Kostja otsustas liikluskahju hüvitada rahalise hüvitise vormis. Kahjustanud sõiduki taastamiskulud on 951,97 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 951,97 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tõendid: remondikalkulatsioon; varuosa- ja värvispetsifikatsioon. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja leiab, käibemaks on liikluskahju osa kui liiklusõnnetuses saab kannatada juriidilise isiku vara. Kostja pakkus 15.07.2011 hagejale saadetud e-kirjas võimalused liikluskahju hüvitamiseks. Esimese variandina pakkus kostja, et võimalusel tasub hageja MAAS sõiduki remontimiseks vajamineva summa, mille kostja on nõus hagejale hüvitama. Teise variandina pakkus kostja hagejale välja, et hüvitab ise otse MAAS ilma käibemaksuta summa. Hageja 15.07.2011 saadetud vastuskirjast tuleneb, et hageja ei ole nõus kostja pakutud hüvitise viisidega. Kahju suuruseks MAAS koostatud eelkalkulatsioon, millest kuulub mahaarvamisele käibemaks. 20.10.2011 on kostja hüvitanud hagejale kahju ulatuses 793,31€, välja arvatud 158,66€, mis on käibemaksu osa. Samas on kostja seisukohal, et isegi kui poolte vahel poleks vaidlust hüvitamise viisi üle, siis on kostja seisukohal, et juhul kui liiklusõnnetuse kannatanuks (kahjustatud isikuks) on käibemaksukohuslane, siis on kahju suuruseks alati käibemaksuta summa, kuna käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 4 kohaselt on käibemaksukohuslasel õigus arvata tema tasumisele kuuluvast käibemaksusummast üldjuhul maha sõiduauto ja sõiduautoga otseselt seotud kulude sisendkäibemaks. Kui kostja tasuks hageja eest remondifirmale kahju koos käibemaksuga, siis rikastuks hageja käibemaksu võrra alusetult VÕS § 1028 alusel. Seega on kahju suuruseks olukorras, kus kahjustatud isikuks on käibemaksukohuslane, alati käibemaksuta summa.

Tõendid: kindlustuse vaidluskomisjoni otsus; liikluskahju nr. XXX hüvitamisotsus; garantiikiri/ liikluskahju nr. XXX; kiri; remondikalkulatsioon; e- kiri; ELKF seisukoht käibemaksuta hüvitamise osas; Finantsinspektsiooni kiri; Rahandusministeeriumi kiri; Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et - sõiduk Toyota Yaris reg.märgiga XXX on 13.07.2011 saanud liikluskahju. - Liikluskahju põhjustanud juhu tsiviilvastutus oli kindlustutud kostja juures. Liikluskahju tekitanud isiku vastutus oli kindlustatud kostja juures. - Kostja otsustas liikluskahju hüvitada rahalise hüvitise vormis. - Kostja on hüvitanud hagejale 20.10.2011 793,31€, jättes maksmata 158,66€, mis on käibemaksu osa. Seega puudub vajadus anda hinnang liiklusavarii asjaoludele, kahju ulatusele ja selle ulatuse kohta esitatud tõenditele. Kuna kostja jättis hüvitamata kahjust osa, so käibemaksu osa, vaatleb kohus vaid kahju ulatuse kohta tõendit osas, mis seostub selles nimetatud teenuste ja osade hinna ja maksu osaga. Kohtule esitatud remondikalkulatsioonist 14.07.2011 (ts t lk 12) nähtub, et vaidlusaluse sõiduki taastamisremondi maksumus ning tööde maksumus on kokku 951,97 €, sh käibemaks 158,66€. Viidatud kalkulatsioonist nähtuvate varuosade ja teenustööde hindade liitmisel on tulemus 951,97€, seega sisaldavad need kõik käibemaksu. 2 (4)

LKS § 35 lg 1 sätestab, et asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud, lg 2 sätestab, et kahjustatud asja või selle osa taastamise või asendamise viis (remondieelarve, koht, kus taastamine läbi viiakse, või hävinenud asja asendamiseks samaväärse soetamine) tuleb kooskõlastada kindlustusandjaga. Vajalikud kulutused peavad olema dokumentaalselt tõendatud ning lg 3 sätestab, et kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu poolt pakutava kindlustusjuhtumis kahjustatud asja taastamise (asendamise) viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine (asendamine) ning lg 4 sätestab et lõikes 3 märgitud juhul peab kindlustusandja väljastama kannatanule või ettevõtjale garantiikirja taastamis- või asendamiskulude tasumise kohta või teostama ettemaksu ja tellima vastava töö kannatanu esindajana, pidades silmas kannatanu huvide kaitset. Kindlustusandja peab tagama, et tehtud töö ja kasutatud materjali kvaliteet on nõuetekohane. LKS § 35 lg 5 sätestab, et kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis- või asendamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamis- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Seega on kindlustusandjal õigus LKS § 35 lg 5 viimase lause kohaselt lahutada hüvitiselt maha käibemaksu osa vaid teenuse hinnast ning seadusest ei tulene, et tal oleks õigus maha arvata seda varuosade hinnast. Esitatud kalkulatsioonist nähtuvalt moodustab kalkulatsiooni koguhinnast teenuse (plekitööd, värvimine) hind 482,01 €, millest seega käibemaksu osa on 81,17 € (400,84€+81,17€). Eeltoodust lähtuvalt oli kostjal õigus jätta hagejale hüvitamata LKS § 35 lg 5 viimase lause kohaselt vaid 81,17€. Seega on kostja vastuväited osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning hageja nõue kostja vastu täiendava hüvitise saamiseks osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on alusetult keeldunud hagejale hüvitamast osaliselt kahju ja on seega oma LKS § 7 tulenevat kahju hüvitamise kohustust osaliselt rikkunud VÕS § 100 tähenduses, kuna jättis oma kohustuse osaliselt täitmata summas 81,17€ (täitis osaliselt 793,31 € 951,97 €-st kahjust). Nii on hagejal kui kannatanul õigus nõuda kostjapoolse kahju hüvitamise kohustuse osalise rikkumise tõttu kostjalt täitmata osas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1 ja LKS § 7 lg 1, 44 lg 2 ja § 35 lg 5 alusel kohustuse täitmist. Antud juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt 81,17€ eurot, mille maksmisest kostja keeldus. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks 81,17€ eurot välja mõista. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel TsMS § 163 lg 1 kui hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis võib kohus jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, jagada menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale või jätta kulud võrdsetes osades poolte kanda TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud võrdsetes osades, so 50% ulatuses teineteise kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS 3 (4)

§ 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 158,66 eurot.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.