Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 23.01.2012 jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ja palus võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu ja kanda see ajutise halduri kontole ja vajalikud kulud, mis kanda büroo kontole. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmisega võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 53 684 euro ulatuses ja vara 926,84 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 23.01.2012 määrusega KROÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul KROÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või rasked juhtimisvead. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Kohus on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku püsiv maksejõuetus pidi juhatusele ilmnema juba hiljemalt märtsis 2010, mil äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja ettevõte oli tegutsenud ainult kahjumiga. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud karistusseadustiku (KarS) § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse ajal, mil omakapital muutus negatiivseks, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 864 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 285,12 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 54 eurot. Ajutise halduri kulude katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 137,76 eurot, millele lisandub käibemaks 25,55 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud ja nõustub nende väljamõistmisega võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 864 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis137,76 eurot (lisandub käibemaks), on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning need tuleb välja mõista võlgnik KROÜ-lt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MR (ik XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.