Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse liikmetele volikirja isiklike tarbeesemete ja riiete enda elukohast äraviimiseks ning korteriomanik AP selgitusel selle volikirja alusel koguduse liikmed HHK eluajal tema asju vaatasid ja midagi ka ära viisid. HHK viimases elukohas Tallinnas XXX on toimunud tulekahju ning kõik säilinud esemed on oluliste tahmakahjustustega. Kuivõrd korter on valdavalt põlenud, siis ruumi puudusel järelejäänud vallasvara inventuuri selles korteris teha ei ole võimalik. Visuaalsel ülevaatusel on ajutine haldur kindlaks teinud, et korteris on vanainimese isiklikud tarbeesemed – riided, voodipesu, tekid, padjad, nõud, jalatsid jms, millised on aga väärtusetud ning lisaks oluliste tahmakahjustustega. Selle varaga kaasnevad tõenäoliselt kulud nende prügimäele toimetamisel, mille suurus ulatub kindlasti 1 500 euroni. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 14.11.2011 pärandvara inventuuri nimekirja kohaselt jäi HHK järele pärandvara 195 113,31 krooni, mis on 12 470,01 eurot, ja milleks on rahalised vahendid pangakontodel AS-is Swedbank. Pärast HHK surma XXX on tema pangakontodelt otsekorralduslepingute alusel tehtud väljamakseid AS-ile S 4,41 eurot, EE AS-ile 8,23 eurot, AS-ile G 35,16 eurot ja XXX KÜ-le 269,71 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kas need maksed on teostatud HHK kasutatud teenuste eest. AS Swedbank 10.01.2012 teatel omab HHK pangakontol nr XXXXXXXXX raha 11 516,62 eurot. Teistes pankades kontod puuduvad. Pärandajal kinnisvara ja muu registrisse kantud vara puudub. Pärandvara inventuuri kohaselt on pärandajal kohustusi kogusummas 16 494,03 euro ulatuses. Ajutine haldur märgib, et kõiki dokumente uurimata ei ole võimalik kohustustele hinnangut anda. Eeltoodust tulenevalt puudub vara pärandaja kõigi kohustuste rahuldamiseks ja pärija, Tallinna linn ei ole nõus oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid rahuldama, mistõttu tuleb välja kuulutada HHK pärandvara pankrot. Pärandvaras on rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Käesoleval ajal puudub alus matusekulude suuruse, 24 800 krooni kahtluse alla seadmiseks. HHK matused korraldas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus pärandaja rahaliste vahendite arvel. Kiriku poolt matuste korraldamist kinnitas AP, kes ka ise matustel viibis. Pärandaja ärasaatmiseks oli kirik korraldanud koguduses peielaua ja ka seal oli AP, kes on HHK hõimlane. Pärandaja matusekulud tuleks ka seaduse kohaselt kanda pärandvara arvelt, mistõttu selliste kulude kandmisega pärandvara võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole toimunud. HHK pärandvara on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu ja lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Menetluse selles staadiumis ei ole võimalik arvamust vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta esitada. Täiendavat kontrollimist vajab pärandaja kontolt pärast tema surma teostatud maksete õiguspärasus. HHK pärandvara maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Puuduvad tõsikindlad andmed ja tõendid selles, et 13.11.2010 oleks HHK ise tahtlikult või raskest hooletusest põhjustanud aadressil XXX Tallinnas põlengu (tulekahju). Kõik teadaolevad pärandaja võlad on seotud korteriomanikule tekkinud kahjuga korteris toimunud põlengu tõttu. Oluliseks tuleb lugeda isiku kõrget iga ja tervislikku seisukorda. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku volitatud esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja HHK pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 alusel Ingrid Proosi. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandaja pärandvaraks rahalised vahendid pangakontodel kogusummas 11 562,62 eurot ja kohustused kogusummas 16 494,03 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et HHK pärandvara on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. HHK pärandvara maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus leiab, et kuna HHK pärandvara väärtus ei kata olemaolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Tulenevalt eelnevast kuulutab kohus HHK pärandvara pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 214,29 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 400,72 eurot, kokku 1 615,01 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 122,05 eurot. Kohtuistungil vaidles võlgniku esindaja vastu ajutise halduri töötundide arvule, olles arvamusel, et töö oleks saanud ära teha väiksema ajaga ehk 10 tunni ja tasumääraga 64 eurot. Kulude suurusele võlgniku esindaja vastu ei vaielnud. Kohtule esitatud aruande kohaselt on Ingrid Proosil ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulunud 19 tundi, millest registritele ja päringute esitamine –1,0 tundi; annaku saajalt (pärijalt) selgituste saamine ja pärandaja viimase aasta pangakonto väljavõtte ja pärandvara inventuuri aluseks oleva dokumentatsiooniga tutvumine ja analüüs – 3 tundi; pärandaja viimase viie aasta tehingute väljanõudmiseks ja analüüsiks kulunud aeg – 3 tundi; pärandaja viimases elukohas vallasvara ülevaatamiseks ja korteriomandi omaniku selgituste ärakuulamiseks kulunud aeg – 6 tundi; aruande koostamine – 6 tundi. Esitatud tööde kirjelduse põhjal leiab kohus, et ajutise halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud toimingud on vajalikud ja mahukad ning selleks kulunud aeg 19 tundi on põhjendatud ja vastavuses tehtud tööde mahuga. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 214,29 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 400,72 eurot, kogusummas 1 615,08 eurot Ingrid Proosi kasuks ja ajutise halduri tehtud kulutused 122,05 eurot Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks välja mõista pankrotivarast.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.