Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

osaühing alalisest maksejõuetu. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu määramiseks. Kohtuistung 23.01.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ja palus välja mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused riigi vahenditest. Võlgniku esindaja tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks 31,96 eurot, vara, sealhulgas pankrotimenetluse kulude katmiseks, võlgnikul puudub. Võlgniku majandustegevus puudub. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 23.01.2012 määrusega Osaühingu B (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul Osaühingu B (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses tuvastanud. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,2 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Seega taotluse kohaselt on ajutise halduri tasu suuruseks 576 eurot ja kulutuste hüvitise suuruseks 92,96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 576 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulutuste hüvitis 92,96 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning need tuleb välja mõista võlgnikult. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab Osaühingu B (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AP(ik XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.