Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-594
Tsiviilasi
Aadu Jaansoo hagi AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi vastu solidaarselt mittevaralise kahju õiglaseks hüvitamiseks kohtu äranägemisel Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aadu Jaansoo määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Aadu Jaansoo (IK: XXX) Vastustajad (kostjad) – AS Tamsalu Veskid (pankrotis) (RK: 10771193), Urmas Ustav (IK: XXX), esindaja advokaat Magnus Braun
esindajad
Rahuldada määruskaebus osaliselt. Täiendada Viru Maakohtu 16. detsembri 2011 määruse resolutsiooni p-ga 4 järgmises sõnastuses: „Riigi Tugiteenuste Keskusel (endine Kohtute Raamatupidamiskeskus) tagastada Aadu Jaansoole (isikukood XXX) enammakstud tagatise arvelt 115 (ükssada viisteist eurot) ja 73 senti Aadu Jaansoo arvelduskontole nr
XXX SEB Pangas.“ Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
lg-st 3 tulenevalt lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Kohus võib TsMS § 174 lg 5 kohaselt anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-68-06 p-s 23. Käesolevas asjas ei ole kohus õigusabi eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaega määranud, seega ei pidanud kostjad täiendavaid tõendeid lisama ning kohtul on õigus menetluskulud kindlaks määrata olemasolevate materjalide põhjal. Vastavalt TsMS § 217 lg-le 1 võib menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu. Seega isegi juhul, kui äriühingu seaduslik esindaja tulenevalt pankrotimenetlusest on pankrotihaldur, ei võta see temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus lepingulise esindaja näol teise advokaadi abi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-142-09 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud VV 04.09.2008 määrusega nr 137 (hagi esitati kohtule 06.01.2009). Hagi seisnes moraalse kahju õiglase (kohtu äranägemisel) hüvitamises ja kohus on määranud hagihinnaks 25 000 krooni. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda VV 04.09.2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Käesoleval juhul ei ületa kummagi kostja lepingulise esindaja kulud kehtestatud piirmäära. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud arved: - arve nr 2010/12/024 summas 24 000 krooni (km-ga), väljastatud kostjale II; - arve nr 2010/12/023 summas 20 000 krooni (km-ta), väljastatud kostjale I. Arved on koostatud ja kostjatele väljastatud ühel ja samal kuupäeval, s.o 21.12.2010. Arvete sisu on samane. Kuna arvetest ei nähtu õigusabi osutamise tunnihinda, arvutas kohtunikuabi lähtuvalt arvetest ja kokku kulunud töö ajast (37 tundi kahe kostja peale kokku) selle välja (40 000 krooni ilma käibemaksuta : 37 tundi), saades tunnihinnaks 1081,08 krooni (km-ta). Kostjate esindaja on esitanud kohtule kahe kostja peale kokku ühise ajakulu aruande õigusabi osutamisel teostatud toimingute kohta. Seetõttu tuleb menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks määrata kostjate peale ühiselt. Kostjad osalesid menetluses ühiselt, neid esindati ühiselt ja nad kandsid menetluskulud (kumbki kostja 20 000 krooni, kokku 40 000 krooni ilma käibemaksuta) võrdselt. Lähtudes eeltoodust analüüsis kohtunikuabi kostjate esindaja poolt kohtule esitatud aruannet toimingutele kulunud ajakulu kaupa, lähtudes kulutuste põhjendatusest ja vajalikkusest ning arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Kohtunikuabi, analüüsinud üksikasjalikult esitatud menetluskulude nimekirja, luges mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kostjate lepingulisel esindamisel tehtud toimingutes 19,5 tundi. Kuna esindaja teostatud õigusabitoimingud on tehtud mõlema kostja huvides, siis luges kohtunikuabi AS Tamsalu Veskid (pankrotis) õigusabiteenustele kulunud ajaks 9,75 tundi ja U. Ustavi õigusabiteenustele kulunud ajaks samuti 9,75 tundi. Kuna Advokaadibüroo LEXTAL arve nr 2010/12/023 ei sisaldanud käibemaksu, on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esindajale tehtud kulutused 9,75 h x 1081,08 krooni = 10 540,53 krooni ehk 673,66 eurot, ja arve nr 2010/12/024 sisaldas käibemaksu, on U. Ustavi õigusabikulud 9,75 h x 1081,08 krooni = 10 540,53 krooni, millele lisandub käibemaks 20% summas 2108,11 krooni, kokku
12 648,64 krooni ehk 808,40 eurot. Kokku on kostjate lepingulisele esindajale tehtud kulutused 23 189,17 krooni ehk 1482,06 eurot. Hageja on tasunud 28.12.2009 käesolevas tsiviilasjas tagatise menetluskulude katteks summas 25 000 krooni. Kostjate menetluskulude hüvitis tuleb tasuda selleks antud tagatisest. Tagatis katab mõlema kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. TsMS § 177 lg 2 alusel viivise tasumise kohustuse märkimine lahendis ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna hageja poolt antud tagatis katab kostjate põhjendatud menetluskulud. TsMS § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.
Mistahes muid arveid ei ole kostjad kohtule esitanud. Arved tõendavad kostjate poolt õigusabile tehtud kulutusi. Arvetest nähtuvalt on need esitatud seoses Advokaadibüroo LEXTAL poolt kostjatele käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabiga. Arvetes toodud summad on esitatud nii Eesti kroonides kui eurodes. Vääring eurodes on informatiivse tähendusega ega oma menetluskulude kindlaksmääramise seisukohalt sisulist tähtsust. Asjakohatu on hageja väide, et 2010. a ei esitatud arveid eurodes. Hageja viidatud erisus (kohtumääruses esitatud 1278,23 eurot vs arvel kirjendatud 1533,88 eurot) tuleneb sellest, et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei taotlenud ta käibemaksu hüvitamist. Hageja viidatud erisus U. Ustavile esitatud arvega seoses (arvel kirjendatud 1533,88 vs 04.01.2011 avalduses taotletud 1533 eurot) tuleneb kostjate esindaja hooletusveast kroonide eurodesse teisendamisel. 16.12.2011 menetluskulude kindlaksmääramise määruse õigusvastasust (menetlusnormi rikkumist) see ei tingi; 2) esitatakse TsMS § 174 lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Tõik, et kohtunikuabi luges osa menetluskulude nimekirjas kirjendatud ajakulust põhjendamatuks, ei too kaasa määruse õigusvastasust. Põhjendamatu ajakulu on menetluskulude kindlaksmääramisel kogu ajakulust lahutatud; 3) ei ole ülejääva tagatise saatus jäänud lahenduseta. Määruses on viidatud TsMS §-le 195, mille kohaselt enammakstud tagatise tagastamiseks tuleb hagejal kohtule avaldus esitada.
menetluskulude 1482,06 eurot põhjendatust ja vajalikkust igakülgselt hinnanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt antud hinnanguga. Riigikohus on 18.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 asunud seisukohale, et tsiviilkohtupidamise seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud. Seega on ekslik A. Jaansoo seisukoht, et kostjad oleksid pidanud tõendama menetluskulude kandmist ning kostjate poolt maakohtule esitatud arved ei ole asjassepuutuvad. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 esitatakse kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus ning sellele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostjate poolt maakohtule esitatud avalduses (II kd, t.l 150-153) ja avaldusele lisatud arvetest nähtub nii kulude koosseis kui selleks kulutatud aeg ning nende dokumentide alusel oli maakohtul võimalik põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks määrata. A. Jaansoo väide, et kuna arvetel oli näidatud õigusabi summa lisaks kroonidele ka eurodes, siis on arved ebausaldusväärsed, ei ole tõsiseltvõetav ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei tee asjaolu, et arvel nr 2010/12/023 on märgitud käibemaks, arvet ebausaldusväärseks. Avalduses on märgitud, et kuna AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on käibemaksukohuslane, siis ei taotlenud avaldaja A. Jaansoolt käibemaksu hüvitamist.
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.