Muud › Muud hagiasjad

I. Hageja Hageja esitatud avaldustes toodud asjaolud asjaolud ja nõuded nõuded. ded. Viru Maakohus võttis oma korraldava määrusega 08.04.2009 menetlusse A J hagiavalduse (täpsustatud 06.02.2010 ja 11.03.2009), milles hageja taotleb AS-ilt Tamsalu VESKID (pankrotis) ja AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldurilt, vandeadvokaat Urmas Ustav ́ilt solidaarselt A J au ja hea nime teotamisega talle põhjustatud moraalse kahju õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (I, lk 19-22, 67-72). 06.01.2009 Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt - AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldurilt, vandeadvokaat Urmas Ustav ́ilt ja AS-ilt Tamsalu VESKID(pankrotis) solidaarselt välja mõista temale kostjate poolt teadlikult ning pahatahtlikult valesüüdistuste esitamisega ja sellega kaasnenud kohtupidamisega tekitatud hingelise valu ning kannatuste, au ja hea nime teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks 880 560 krooni (I, lk 4-8). Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli hagejale mittevaralist-moraalset kahju tekitatud tsiviilasjas 2-05-18418 (endise nr.2-1031/05) hagimenetluse algatamise aluseks olnud AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustav ́i poolt tegelikkusele mittevastava hagiavalduse koostamine ning samas asjas kohtuotsuste järjekindel ja põhjendamatu vaidlustamine (I, lk 7).

Kohtumenetluse käik 14.01.2009 korraldava määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus hagejal täpsustada nõuet, esitada selle aluseks olevad faktilised asjaolud ning lisada vastavad tõendid, samuti täpsustada, mille alusel ja kuidas on arvestatud avalduses märgitud kahju ning tasuda ettenähtud riigilõiv (I, lk 2-3). 06.02.2009 esitatud hagiavalduse täiendus-täpsustuses palub hageja Urmas Ustavilt ja AS-ilt Tamsalu VESKID (pankrotis) solidaarselt välja mõista tema au teotamisega põhjustatud ja moraalse kahjuna õiglane hüvitis kohtu äranägemisel (I, lk 19-22). 11.03.2009 laekunud täpsustatud hagiavalduses taotleb hageja pankrotihaldurilt vandeadvokaat Urmas Ustav ́ilt ja AS-ilt Tamsalu VESKID (pankrotis) solidaarselt A J au ja hea nime teotamisega põhjustatud moraalse kahju hüvitamiseks õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Avaldusele oli lisatud taotlus menetlusabi andmiseks. 01.04.2009 kohtumäärusega jättis kohus hageja taotluse menetlusabi andmiseks rahuldamata (I, lk 94-97). Ettenähtud summas riigilõiv (5000 krooni) on hageja poolt tasutud 07.04.2009 (I, lk 101). 11.05.2009 rahuldas kohus kostjate taotluse hagile vastuse esitamiseks määratud tähtaja pikendamiseks (I, lk 108-110, 111-112).

II. Kostjate esialgsed vastuväited. vastuväited Kostjad leidsid 01.06.2009 koostatud kirjalikus vastuses (I, lk 114, 117-121), et tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestatust puudub kohtul alus hagi menetlusse võtmiseks, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Tagasivõitmise hagi esitamine on pankrotimenetluses tavapärane toiming, mille tegemiseks on pankrotihaldur vastavate asjaolude esinemisel ning võlausaldajate huve arvestades kohustatud ning sellise hagi esitamine ja selle pinnalt tehtud kohtulahendite seaduses sätestatud korras vaidlustamine ei ole faktilised asjaolud, mis võiks teoreetiliseltki tuua kaasa hageja õiguste rik2

kumise. TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel esitasid kostjad kohtu poolt hagi menetlusse võtmise korral ka taotluse hageja kohustamiseks tagatise andmiseks kostjate eeldatavate menetluskulude katteks. Samuti esitasid kostjad hagile sisulisi vastuväiteid: hageja ei ole käsitlenud ega tõendanud esitatud kahjunõude rahuldamiseks kostjate poolt toime pandud väidetavat kahju tekitanud tegu, kahju olemasolu, põhjuslikku seost teo ja kahju tekkimise vahel ega ka kostjate solidaarset vastutust. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles väljenduvad konkreetselt tema hingeline valu, kannatused ja au teotamine. (I, lk 117-121). Hageja oma kirjalikult esitatud seisukohas 06.07.2009 (I, lk 126-130) kostjate vastuväidetega ei nõustunud. Hageja leiab, et kostjate nimel volitatud esindaja vandeadvokaat Rajar Milleri esitatud vastust ei saa lugeda kostjate vastuseks, kuna PankrS § 62 kohaselt täidab haldur kõiki oma kohustusi isiklikult. Samuti leiab hageja, et hagis toodud faktiväiteid ei ole pankrotihaldur vaidlustanud, järelikult on ta hagi omaks võtnud. Hageja märgib veel, et ta ei ole vaidlustanud mitte hagi esitamist, vaid faktilisi väiteid, mis ei vasta tegelikkusele ja on hageja au ja head nime teotavad ning millega loodi hagejast teadvalt ebaõige ettekujutus. VÕS § 1047 lg 1 järgi lasub kostjal kohustus tõendada esitatud asjaolude tõesust. Tegelikkusele mittevastavad faktiväited põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust jne. Hagejal tuli taluda pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävis. Kostjate taotlust menetluskulude katteks tagatise andmiseks ei pea hageja põhjendatuks. 11.09.2009 toimunud eelistungil esitasid kostjad taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks (I, lk 142-143) ning juhul, kui kohus nimetatud taotlust ei rahulda, kordasid taotlust hageja kohustamiseks menetluskulude katteks tagatise andmiseks (summas 50 000 krooni; I, lk 145-149). 21.09.2009 jättis Viru Maakohus oma määrusega (I, lk 150-153) kostjate taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Sama määrusega rahuldas kohus osaliselt kostjate taotluse tagatise andmiseks ja kohustas TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel andma hagejat kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 25 000 krooni. Samuti kohustas kohus hagejat esitama menetluse jätkumisel oma kahjunõude aluseks olevad täpsustatud asjaolud koos vastavate tõenditega. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega 07.12.2009 jäeti maakohtu kohtumäärusele poolte esitatud määruskaebused rahuldamata (I, lk 198-202). 22.12.2009 laekus Viru Maakohtule hageja avaldus tema kahjunõude aluseks olevatest täpsustatud asjaoludest koos vastavate täiendavate tõendite ja põhjenditega (II, lk 2-5). Avaldusele oli ka lisatud hageja väidetud tasaarvestuse tõendamiseks AS-i Tamsalu VESKID kiri 17.09.2001 nr 1-201 107 (II; lk 7). 28.12.2009 maksis hageja TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel kostjate eeldatavate menetluskulude katteks kohtu kontole 25 000 krooni (II, lk 21).

III. Hageja nõue ja selle asjaolud vastavalt 21.12.2009 21.12.2009 esitatud hagiavaldusele hagiavaldusele (II, lk 22-5). Hageja nõudeks on AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) ja tema seaduslikult esindajalt – pankrotihaldurilt, vandeadvokaat Urmas Ustav`ilt, solidaarselt hageja au ja hea nime teotamisega ja moraalse kahjuna õiglase hüvitise väljamõistmine kohtu äranägemisel (06.02.2009, 11.03.2009 ja 21.12.2009 esitatud hagiavaldusele vastavalt (II, lk 3-5).

Hagi asjaolud Hageja kohtusse pöördumise on tinginud AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) ja pankrotihaldur Urmas Ustav`i poolt tsiviilasjas nr 2-05-18418 teadlikult ja pahatahtlikult kohtule tegelikkusele mittevastava hagi esitamine ning sellega seotud kohtupidamisega hageja au ja hea nime teota3

misega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine (II, lk 2). 22.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-494/04) kuulutati välja AS-i Tamsalu VESKID (reg.-kood 10771193) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Urmas Ustav (hageja avaldusest; I, lk 68). 17.10.2005 esitas AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav Lääne-Viru Maakohtusse hagi AS-i Tamsalu VESKID(pankrotis) ja A J vahel 11.10.2001 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tagasivõitmiseks (kehtetuks tunnistamiseks). Nimetatud hagiavalduses süüdistati teda - A J`d - selles, et laenuleping sõlmiti intressita ja tagatist nõudmata, kahjustades teadlikult AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huve. Viru Maakohus jättis 31.10.2006 kohtuotsusega hagi rahuldamata, leides, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. 04.12.2006 esitas AS Tamsalu VESKID (pankrotis) Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles märgiti, et vaidlustatud tehing oli kahjulik lähtuvalt selle tingimustest ning poolte omandatavate õiguste ja kohustuste tasakaalust, samuti on oluline see, kas lepingut oli võimalik täita. Apellatsioonkaebuses leiti, et tegemist oli laenuandjale kahjulike tingimustega, laen oli intressivaba ning tagatiseta. 10.03.2008 jättis Viru Ringkonnakohus oma otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsuses märgiti: “Selleks, et kohus saaks kaaluda tehingu kehtetust varasema PankrS § 43 lg 1 p 4 (kehtiva PankrS § 110 lg 1 p 4) alusel, oleks hageja pidanud välja tooma asjaolud, mille kohaselt võlgnik on teinud enne pankrotimenetlust teadlikult võlausaldajate huve kahjustava tehingu oma lähikondsega, kes sellest teadis või pidi teadma.” Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata tõendamatuse tõttu, et hageja on esitanud oletuslikud väited ja jätnud tõendamata, et kahjustati tehinguga AS Tamsalu VESKID (pankrotis) võlausaldajate huve. Hagiavaldusele lisatud 2001.a. majandusaasta aruande järgi oli lühiajaline intressita laen seotud isikult summas 880 560 krooni aruandeaastal täies ulatuses tasutud. 11.04.2008 esitas pankrotihaldur Urmas Ustav Viru Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, märkides, et A J käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, samuti, et A J kuritarvitas enda õigusi. Riigikohtu poolt halduri esitatud kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud. Hageja leiab, et AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) ja pankrotihalduri poolt on talle tekitatud mittevaralist kahju sellega,, et kostjad järjepidevalt esitasid kohtuorganitele tegelikkusele mittevastavaid ja pahatahtlikke mõtteid ja teemakäsitlusi sisaldavaid avaldusi, mida menetleti aastaid. Hageja käsitleb halduri esitatud hagi kui katset diskrediteerida teda kui ettevõtte juhti (endist AS-i Tamsalu VESKID (juhatuse liiget) nii alluvate kui ka avalikkuse silmis, et jätta üldsusele temast muljet kui isikust, kes mõtleb ainult iseendale ja mitte äriühingule, et tegemist on isikuga, kes on kuritarvitanud enda õigusi, on käitunud vastuolus hea usu põhimõtetega ja on kahjustanud võlausaldajate huve. Kahju tekitanud teoks on AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) esitatud hagi, milles hageja suhtes väljatoodud faktilised väited õiguste kuritarvitamisest, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumisest ja AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamisest ei ole üheski kohtuastmes tõendamist leidnud. Hageja leiab, et ei tohi lubada tekkida olukorral, kus AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja teda esindav pankrotihaldur võivad esitada tegelikkusele mittevastavaid süüdistusi sisaldavat tagasivõitmise hagi tavapärase hagi sildi all. Pankrotihaldur peab olema suuteline hindama oma professionaalsete teadmiste pinnal, kas ühingu juhtorganite liikmed on käitunud õigusvastaselt. Kui haldur ei ole suuteline seda tegema ja hindab fakte ebaõigesti, andes neile vale eelhinnangu, ehk esitab põhjendamatu ja tegelikkusele mittevastava hagiavalduse (kajastatakse tegusid, milliseid juhtorgani liige ei ole toime pannud), siis on pankrotihaldur kohustatud kandma vastutust tegelikkusele mittevastava hagiavalduse esitamise eest. Hageja väidab, et tasaarvestus AS-i Tamsalu TERKO ja AS-i Tamsalu VESKID vahel toimus tema loovutatud nõude alusel tegelikult juba 17.09.2001 ning see on kajastatud mõlema äriühingu aruannetes, mis on pankrotihalduri valduses. Kuni 23.12.2003 kehtinud PankrS § 42 lg 1 kohaselt oli tagasivõitmise sätte koosseisuliseks tunnuseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Kui tehinguga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve, siis puudus ka alus selle kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ning seega oli halduri poolt tagasivõitmise hagi esitamine

täielikult põhjendamata ja seega õigusvastane. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju kostjate poolt tegelikkusele mittevastava sisuga hagi esitamisega (oma õiguste kuritarvitamine, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumine, AS –i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamine). Kõigis kohtuastmetes tuvastati, et hagis kirjeldatu ei vastanud tegelikkusele (on põhjendamata, tõendamata ning oletuslik). Kohtulahendite jõustumisega sai hageja lõplikult teada, et talle tekitatud kahju on õigusvastane, mistõttu on kahju hüvitamiseks kohustatud isikuteks kostjad. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastaselt viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja leiab,, et kuna kostjate esitatud hagi jäeti rahuldamata, siis ei olnud järelikult alust kohtusse pöörduda ning selles avaldub kostjate käitumise õigusvastasus ja ka põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja esitatud hagi vahel. Hagiavalduses esitatud tegelikkusele mittevastavad faktiväited (õiguste kuritarvitamine, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumine, AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamine) põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust ning töövõime langust, tema au ja head nime teotati. Hageja ei saanud öid magada ning sellest tulenevalt tuli pöörduda ka arsti vastuvõtule. Seda tajusid ka tema pereliikmed, lapsed ja tuttavad. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ja tegevust. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse. Hingeliste kannatuste eeldamise tõttu tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos hagis tegelikkusele mittevastavate faktiväidete väljatoomisega (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 1045 järgi on kahju õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguste rikkumisega. Au ja hea nime teotamisega alandatakse isiku inimväärikust. Isiku au ja hea nime teotamine, muu hulgas väärtushinnaguga, mis ei ole kohane, on õigusvastane. Kostjate poolt esitatud väljamõeldud väärtushinnangud ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist. Hinnangu vorm on suunatud teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Hagejal on tekkinud mittevaraline kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral, tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Hageja on seisukohal, et hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina õigustavad hageja üleelatud ebameeldivused, kannatused, au ja hea nime teotamine, eelkõige aga hageja ja tema lähedaste stress. VÕS § 1046 põhiseaduspärase tõlgendamise korral on au teotamine õigusvastane. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.. Hageja ei ole toime pannud väidetavat kuritegu, ei ole tegutsenud enda isiklikes huvides, ei ole kuritarvitanud enda õigusi, ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõtetega, ei ole kahjustanud AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huve. Kuna hagiavaldusest sellised süüdistused tulenesid, siis on kostjate tegevus õigusvastane ning põhjustas hagejale Põhiseaduse § 25 mõttes mittevaralise kahju. VÕS § 1047 lg 1 järgi lasub kostjal kohustus tõendada enda poolt hagis esitatud asjaolude tõesust. Kohtumenetluses tuvastati, et kostjate süüdistused hageja suhtes on paljasõnalised, põhjendamata ja ei vasta tegelikkusele. Kostjad püüdsid tegelikkusele mittevastavaid süüdistusi tõe pähe serveerida, mis näitab nende teadlikku, tahtlikku ja süülist tegevust. Alustatud tsiviilkohtumenetluse initsiaatoriks oli kannatanuna esinenud AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja pankrotihaldur Urmas Ustav, kes esitas hagi ja ka korduvalt kaebusi kohtuotsuste peale. Just pankrotihaldur, vandeadvokaat Urmas Ustav, tegutses AS-i Tamsalu VESKID eest ja nimel. Hageja leiab, et aastaid tema õigusi ja vabadusi piiranud kohtumenetluse vältamise eest kannavad õiguslikku vastutust AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja tema seaduslik esindaja – pankrotihaldur – solidaarselt, kuna äriühingu õigusvastast tegevust ei saa lahutada tema seadusliku esindaja õigusvastasest tegevusest. Hageja protsessuaalseks õiguseks on valida

kostja või kostjad. Kui kohus leiab, et mõne kostja vastu esitatud nõue ei ole leidnud tõendamist, jäetakse hagi selle kostja vastu rahuldamata. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.TsMS § 366 kohaselt võib hageja au teotamise korral taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.. Hageja jätab temale au ja hea nime teotamisega põhjustatud ja moraalse kahju hüvitamiseks mittevaralise kahju suuruse kohtu määratleda (hagiavaldus; 11.03.2009; I, lk 71). Oma nõuet tõendab hageja tsiviilasjas nr 2-05-18418 kostjate esitatud hagiavalduse ja teiste menetluslike dokumentidega, samuti samas asjas tehtud kohtuotsustega. Enne kohtusse pöördumist on hageja 22.08.2009 esitanud kirjaliku avalduse AS Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav`ile kahju hüvitamiseks, millele haldur 05.09.2008 vastas eitavalt (I, lk 55). Samuti on hageja esitanud Tiina Vilimaa Perearsti OÜ tõendi nr 824, 02.12.2008 selles, et A J on kannatanud ärevushäirete ja depressiooni all, kasutanud ravimeid (I, lk 75).

IV . Kostjate vastuväited hageja poolt 21.12.2009 esitatud hagiavaldusele hagiavaldusele (II, lk 3636-40).

Kostjad vaidlevad hagile kogu ulatuses vastu, nad ei tunnista ühtegi hageja nõuet ega võta omaks ühtegi hageja esitatud faktiväidet. Hageja nõue on ebaselge, alusetu, asjakohatu ja tõendamata. Hageja nõuab hagiavalduses ja 06.02.2009 hagiavalduse täienduses-täpsustuses kostjatelt solidaarselt hageja au teotamisega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist. Nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostjad on pannud toime hagejale kahju tekitanud teo, et hagejale on tekkinud kahju, et esineb põhjuslik seos kahju tekitanud teo ja kahju tekkimise vahel ning kostjate vastutus on solidaarne. Hageja ei ole tõendanud ühtegi nimetatud komponentidest ja selle tõttu ei ole hagi rahuldamine võimalik.

Kahju tekitav tegu VÕS § 1047 lg 3 sätestatule tuginedes leiavad kostjad, et hageja ei ole osundanud ühelegi õiguslikule alusele, mis piiraks pankrotihalduri õigust ja kohustust esitada pankrotimenetluses tagasivõitmise hagisid või üldse õigust pöörduda õiguslikult ebaselge olukorra lahendamiseks kohtu poole, apelleerida maakohtu lahendit ja esitada kassatsioonkaebust. Hagiavaldus, mille esitamist hageja kahju tekitanud sündmuseks loeb, on AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi poolt AS Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotimenetluse raames esitatud hagi AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja A J vahel tehtud tehingu (nõude loovutamise) tagasivõitmiseks. Tagasivõitmise hagi esitamine on pankrotimenetluses tavapärane toiming, mille tegemiseks on pankrotihaldur võlausaldajate huve arvestades kohustatud, kui tema hinnangul tagasivõitmise alused esinevad. Kas tehing tagasi võidetakse või ei, seda otsustab kohus. Seaduses sätestatud korras tagasivõitmise hagi esitamine pankrotimenetluses, rääkimata selle pinnalt tehtud kohtulahendite vaidlustamisest, ei ole faktilised asjaolud, mis saaks kaasa tuua hageja õiguste rikkumise. Kahju tekitanud hagiavalduses on pankrotihaldur esitanud talle teadaolevad järgmised faktilised asjaolud: 1) A J on oma juhatuse liikme ning aktsionäri staatusest tulenevalt lähikondne pankrotiseaduse tähenduses; 2) A J oli teadlik AS-i Tamsalu TERKO, kelle vastu oleva nõude ta 11.10.2001 loovutas AS-le Tamsalu VESKID, kehvast majanduslikust seisukorrast, sest tema oli koostanud ühingu tegevusaruande 2001.a kohta; 3) laenuleping oli sõlmitud intressi ning tagatiseta. Eeltoodud asjaolude pinnalt oli pankrotihaldur seisukohal, et esineb alus tagasivõitmiseks ning palus kohtul tuvastada, kas esineb alus nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tagasivõitmiseks. Äriühingu juhatuse liige peab tehinguid tehes arvestama, et tehingu õiguspärasus võidakse kahtluse alla seada ning juhatuse liige peab taluma tema tegevuse õiguspärasuse kontrollimisega seotud kohtumenetlust. Ei ole mõistlik, õigusaktidega sätestatud ega Eesti või

välisriikide kohtupraktikas tavaks, et kostja, kelle vastu esitatud hagi rahuldamata jäetakse, saab seoses sellega aluse nõuda hagejalt mittevaralise kahju hüvitamist. Viited halduri pahatahtlikkusele hagi esitamisel ja kohtulahendite vaidlustamisel on paljasõnalised ja sügavalt asjakohatud.. Antud juhul ei ole hageja selgitanud, milles seisnes hagiavalduse esitamise ja kohtulahendite vaidlustamise ebaseaduslikkus. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Vastavasisulise kohtupraktika puudumisel saab huvide võrdleval hindamisel arvesse võtta üldise õiguse maades kehtivaid absoluutseid privileege, millistega kaitstakse juhte, mil sõnavabadus on niivõrd oluline, et avaldajale tagatakse täielik immuunsus isegi, kui avaldatu ei vasta tõele või avaldaja oli pahatahtlik. Sellisel puhul on kaitstud igasugune suhtlus. Üks kolmest absoluutsest privileegist on nn „kohtulik privileeg“: „Kohtuniku, vandekohtu, esindajate ning tunnistajate poolt kohtumenetluses avaldatut ei ole samuti võimalik käsitada au teotavana. Kohtulikku privileegi põhjendatakse sellega, et kui vastav privileeg puuduks, hagetaks inimesi, kes täitsid pelgalt oma kohustusi. Kohtuliku menetluse all peetakse silmas kõigis kohtuastmetes, pankrotiasjades, distsiplinaarkomiteedes ning tribunalides aset leidvaid menetlusi.“ Kostjad on seisukohal, et hagi esitamisega ei saa tekitada mittevaralist kahju. Liiatigi ei saa seadusega kaitstud olla hageja oletatav õigus ja huvi tema vastu hagi „mitteesitamiseks“. Vastupidisel juhul lubataks tekkida olukorral, kus igaühel on õigus sellele, et tema vastu hagi ei esitata ning juhul, kui seda siiski tehakse, on isikul, kelle vastu hagi esitati, õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist. Seejuures oleks sel isikul võimalik põhistada kahju hüvitamise nõuet sellega, et asjaolud, milliste tuvastamist hageja taotles, jäid kohtu poolt tõendite hindamisel tuvastamata, või faktiväited, mida hagiavalduses esitati, jäid kohtu silmis tõendamata. Isegi kui hüpoteetiliselt jaatada hageja au teotamist tema poolt kirjeldatud viisil (mida kostjad mingil juhul ei tee), siis on hageja väidetava au teotamise väidetavad negatiivsed tagajärjed kõrvaldatud juba tagasivõitmise asjas toimunud kohtumenetluse ning selle käigus tehtud kohtulahenditega, milles leiti, et puudub alus nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tagasivõitmiseks (Riigikohtu lahend–RKL-, tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 17).

Tekitatud kahju Hageja ei ole näidanud, milles seisneb talle kostjate poolt väidetavalt tekitatud moraalne kahju. 21.12.2009 hagiavalduses viitab hageja, et hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina õigustavad hageja üleelatud ebameeldivused, kannatused, au ja hea nime teotamine eelkõige aga hageja lähedaste stress. A J hingeline valu, kannatused ja au teotamine, ei ole selgitatud ega tõendatud. Riigikohus oma lahendites on leidnud, et au teotamisest tuleneva moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja, samas ei pea hageja tõendama moraalse kahju suurust. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet (RKL, tsiviilasjas nr 3-2-1-117-97). Moraalseks kahjuks ei saa pidada üksnes füüsilist ja hingelist valu ( RKL, tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96). Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad (RKL, tsiviilasjas nr 3-2-1-34-05 ). Hageja ei ole esitanud ühtegi nimetatud väidetavat kahjulikku tagajärge tõendavat tõendit.

Põhjuslik seos Hageja poolt hagiavalduse leheküljel 3 toodud põhistused alajaotises „Põhjuslik seos“ ei ole kohased. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid temale tingitud negatiivsetest tagajärgedest ei ole tõendatud ka põhjuslik seos kahju tekitanud teo ja kahju väidetava tekkimise vahel.

Solidaarvastutus Hageja õiguste rikkumine Urmas Ustavi poolt ei ole isegi hüpoteetiliselt võimalik. Seda põhjusel, et tagasivõitmise hagi on esitanud AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) mitte aga Urmas

Ustav füüsilise isikuna. Isegi juhul, kui hagi esitamisega on väidetav kahju tekkinud, ei saa kahju põhjustajana käsitada Urmas Ustav’it, kes tegutses tagasivõitmise hagi esitamisel AS Tamsalu VESKID (pankrotis) eest ja nimel.. Urmas Ustavi vastu hagi esitamiseks puudub hagejal igasugune õiguslik alus, sest hagejale väidetavalt kahju tekitanud teo tegi AS Tamsalu VESKID (pankrotis), mitte Urmas Ustav. Esindaja ja esindatava samastamine ei ole võimalik. Kostjatel on ka põhjendatud kahtlus, et hagiavalduse lisas 1 esitatud tõend rtf fail nimega „Nõuete tasaarvestamisest VES (2).rtf“ on võltsitud. Faili avamisel ning programmi Microsoft Word menüüst „File - Properties“ valimisel avanevas aknas alajaotuse „Statistics“ valimisel nähtub, et dokument on loodud 21.12.2009 kell 18:58. Seega ei saa hageja esitatud dokumenti vastavalt TsMS § 227 tõendina käsitada, sest tegemist ei ole originaalse failiga vaid see on loodud hiljem. Tuginedes eeltoodule,paluvad kostjad jätta A J hagi AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) ja Urmas Ustavi vastu kogu ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. V. Hageja oma 11.03.2010 koostatud kirjalikus kirjalikus seisukohas kostjate vastuväidetega vastuväidetega ei nõustu (II, lk 4444-46). 46). Hageja hinnangul esinevad kõik kostjate vastutuse eelduseks olevad tsiviilõigusliku vastutuse alused ning hagi kuulub rahuldamisele. Kahju tekitavaks teoks on kostjate esitatud hagiavalduses hageja alusetu süüdistamine. Kostjad esitasid väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastava hagiavalduse. Kuna hagiavalduse esitamine on teadlik ja tahtlik tegevus, siis ei saa kostjaid vabastada vastutusest süü puudumine. Tuginedes ka TsMS § 200 lg 1 ja 3 sätestatule, leiab hageja, et kostjate poolt alustatud kohtumenetluses väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega hagiavalduse esitamisega teotati hageja au ja kahjustati tema mainet ning tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. Maine kahjustamine on isiku hea nime kahjustamine, au teotamine on inimväärikuse alandamine. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Moraalne kahju - põhjustatud ülekohus, mida antud isik ei ole toime pannud. Sellist kahju loetakse hüvitatuks rikutud õiguse kaitsega ehk pädeva organi poolt kahju tekitamise fakti sedastamisega ning kahju tekitajapoolse heastava käitumisega. Ühiskondlikust aspektist väljendub mittemateriaalse kahju hüvitamine ühiskonna hukkamõistuna kahjutekitaja õigusvastasele teole ning selles tähenduses kuulub kahju hüvitamisele rahalise hüvitisena.. Põhiseaduse § 25 mõttes on hagejal õigus mittevaralise kahju hüvitamisele.. Esineb ka põhjuslik seos kahju tekitanud teo ja kahju tekkimise vahel. Tegelikkusele mittevastava ja avaldaja au ja head nime ning inimväärikust alandava sisuga tagasivõitmise hagi esitamine oli täielikult põhjendamatu, kui pankrotihalduri teadlik ja tahtlik ning süüline tegevus. Kostjate esitatud väljamõeldud väärtushinnangud ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist. Hinnangu vorm on suunatud teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Kostjate vastutus on solidaarne, sest äriühingu õigusvastast tegevust tema seaduslike esindajate õigusvastasest tegevusest ei ole võimalik lahutada ja see viitabki solidaarvastutuse tekkimisele. Hageja kirjalikule arvamusele on tema tema väidete tõendamiseks lisatud täiendavalt ka paberkandjal kiri nõuete tasaarvestamisest 17.09.2001, AS Tamsalu TERKO kreeditoride nimekiri, AS Tamsalu VESKID 2001.a. bilansid ja kasumiaruanne. 09.04.2010 esitas hageja veel koopia tsiviilasja nr 2-1190/04 menetlusdokumendist - “Kostja AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) vastus AS- Tamsalu TERKO (pankrotis) hagiavaldusele nõude tunnustamiseks (II, lk 67-68 , tõendamaks, et kostjad on tunnistanud tasaarvestuse toimumist ja selles vaidluse puudumist. VI. 07.05.2010 asjas toimunud viimasel kohtuistungil tuvastati.

Hageja jääb jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmist: järgmist Hageja leiab, et Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-152-09, 13.01. 2010 on kardinaalselt ümber hinnatud ja vaadatud senise moraalse kahju hüvitamise põhimõtted ning selle vaidluse kese on läinud konkreetseks, kitsaks ja kergesti hoomatavaks. Kolleegium on pidanud vajalikuks mittevaralise kahju tõendamise kohta märkida järgmist: “Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on 9. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 tehtud otsuse p-s 13 mittevaralise kahju suuruse kohta leidnud järgmist: «Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.» Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja 22. oktoobri 2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 14)”. TsMS § 200 lg 1 ja § 328 lg 1 tulenevalt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Hageja hinnangul ei tulene AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) ja selle seadusliku esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustavi poolt 17.10.2005 tsiviilasjas nr 2-05-18418 teadlikult ja pahatahtlikult kohtule tegelikkusele mittevastava sisuga hagi esitamine (esitas ebaõigeid andmeid) halduri õiguste ja kohustuste raames tehtud vajalikest toimingutest ja seega kahjustasid hageja isiklikke õigusi. Kostjate tegevus oli õigusvastane tegelikkusele mittevastava, hageja au ja head nime ning inimväärikust alandava ja hageja isiklikke õigusi kahjustava sisuga hagiavalduse koostamisel ja esitamisel ning kohtuotsuste tegelikkusele mittevastavate sisuga avaldustega vaidlustamisel. Ebaõiged ja tegelikkusele mittevastavad faktiväited on väited 17.09.2001 tasaarveldamise mittetoimumisest. Tasaarvelduse toimumist tõendab ka 17.12.2004 kostjate poolt kohtule esitatud „Kostja AS-Tamsalu VESKID (pankrotis) vastus“, milles kostjad on tunnistanud tasaarvestuse toimumist ja selles osas vaidluse puudumist. Ebaõiged ja tegelikkusele mittevastavad faktiväited on ka A J tegutsemisest enda isiklikes huvides, enda õiguste kuritarvitamisest, käitumisest vastuolus hea usu põhimõtetega ja AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamisest. Pankrotihaldur teadis, et tasaarveldus toimus, samuti teadis, et A J ei ole toime pannud halduri väidetavaid kuritegusid. Tekitatud mittevaralise kahju osas tugineb hageja eespool toodud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr.3-2-1-152-09. Kohtule teadlikult (pankrotihalduri väide –„ oma parimate teadmiste kohaselt“) valeandmete esitamine ja selle alusel kohtumenetluse algatamine ja menetlemine (17.10.2005 kuni 31.07.2008) piirab isiku õigusi ja on vaadeldav isiklike õiguste rikkumisena. Isiklike õiguste rikkumine kahjustab isiku psüühilisi õigusi ja tegevusi. Neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega hinnata. Riigikohtu lahendist tulenevalt on selle selgitamine kohtu diskretsiooni otsus ja see jääb kohtu otsustada, kas kahju tekkis. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse. Hingeliste kannatuste tõttu tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos hagis tegelikkusele mittevastavate faktiväidete väljatoomisega (VÕS § 127 lg 4). Kostjate poolt esitatud väljamõeldud väärtushinnangud (süüdistused) ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist. Hagiavaldus oli koostatud teadlikult ja tahtlikult (oma parimate teadmiste

kohaselt) tegelikkusele mittevastavana ja seega on kostjate tegevus õigusvastane ning põhjustanud hagejale PS § 25 mõttes mittevaralise kahju. Hageja leiab ka, et teadliku, tahtliku ja õigusvastase, tegelikkusele mittevastava sisuga (lausa valetamisega) hagiavalduse esitamisega ja sellest tulenevalt ligemale kolm aastat kestnud kohtupidamisega hageja au ja hea nime teotamise ja isiklike õiguste rikkumise läbi tekitatud kahju katteks võiks kohus kaaluda hüvitist samas suuruses kostjate hagiavalduses märgitud summaga - 880 560 krooni. Õiguslikku vastutust tekitatud mittevaralise kahju eest kannavad AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja tema seaduslik esindaja – pankrotihaldur – solidaarselt, sest äriühingu õigusvastast tegevust tema seaduslike esindajate õigusvastasest tegevusest ei ole võimalik lahutada, mis viitabki solidaarvastutuse tekkimisele. Tuginedes PS § 17 ja 25, VÕS § 127 lg 4; 134 lg 2; 1043; 1045 lg 1 p 4 ja 1046-1047 sätestatule palub hageja hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ning jätta kohtukulud kostjate kanda. Kostjad Kostjad jäävad jäävad kõigi varem kirjalikult kirjalikult esitatud seisukohta seisukohtad tade juurde juurde. rde. Kostjad leiavad jätkuvalt, et kuigi hageja on esitanud 07.04.2010 kohtule paberkandjal varem kostjate poolt dokumendi, on alus kahelda ka koopiana paberkandjal esitatud dokumendi õigsuses, sest dokumendi väljaprintimiseks vajalik fail on loodud 21.12.2009. Eeltoodust tulenevalt paluvad kostjad selle dokumendi kohtul jätta tähelepanuta, Samuti lisavad kostjad varasemas tsiviilasjas nr 2-05-18418 käsitletud A J ja AS Tamsalu TERKO vahelise laenulepingu tingimuste ning loovutuse AS Tamsalu VESKID huvidele vastavuse osas – järgmist: Tsiviilasjas nr 2-05-18418 oli käsitluse all A J poolt AS-le Tamsalu TERKO antud laenu nõude loovutamine AS-le Tamsalu VESKID ning AS-i Tamsalu VESKID jaoks omas tähtsust asjaolu, et neile loovutati intressita ja tagatisteta nõue äriühingu vastu, millise maksejõuetus ilmnes juba 1999.a. Seega loovutas hageja AS-ile Tamsalu VESKID nõude, mis ei teeninud intressi ehk tasu raha kasutamise eest, ei evinud mingeidki tagatisi ega mõistlikku raha tagasisaamise perspektiivi, kuna laenusaaja oli juba vähemalt 2 aastat enne nõude loovutamist olnud makseraskustes. Sellise nõude loovutamine AS-le Tamsalu VESKID on olemuslikult vaieldamatult võlausaldajate huve kahjustav, sõltumatult sellest, kas AS Tamsalu VESKID ka reaalselt omandatud nõude eest enne pankrotistumist midagi maksta jõudis või mitte. Kohtuotsuses on sisuliselt tuvastatud, et võlausaldajate huvide kahjustamisega oleks olnud tegemist kohe, kui AS Tamsalu VESKID oleks reaalselt nõude eest tasunud. Kostjad lubavad enesele voli jääda eriarvamusele – selline tehing on igal juhul ja olemuslikult võlausaldajate huve kahjustav a priori ja seda sõltumatult omandatud nõude eest tasumisest. AS Tamsalu VESKID risk ka realiseerus, ning sisuliselt maksejõuetu äriühingu vastu omandatud ilma tagatisteta nõue muutus ka de facto sissenõutamatuks. AS Tamsalu VESKID omandas oma tegevuse alguses AS-i Tamsalu TERKO vara. Vara omandati äärmiselt kaheldava õiguspärasusega (pankrotiõiguslikus kontekstis) tehingutega, mis tõi enesega kaasa olulise majandusliku ja õigusriski vastavate tehingute tagasivõitmise hagide esitamiseks AS Tamsalu TERKO poolt (mis ka tegelikkuses aset leidis). Arvestades, et AS-ilt Tamsalu TERKO omandati varad, ent kohustused jäid arvestataval määral AS-ile Tamsalu TERKO, oli mõistlikult majanduslikku olukorda analüüsides selge, et sisuliselt jätkas AS Tamsalu VESKID AS-i Tamsalu TERKO majandustegevust. Tegemist oli olemuslikult majanduslikult mittejätkusuutliku äritegevusega ning, vaatamata algselt raamatupidamislikult näidatud kasumile, ei olnud selline äritegevus jätkusuutlik sõltumatult AS-i Tamsalu TERKO poolt tagasivõitmise hagide esitamisest või mitteesitamisest. Nimetatud asjaoludest tulenevalt hindasidki kostjad varasema kohtuvaidluse kontekstis (ja on samal seisukohal jätkuvalt), et olemuslikult oli AS Tamsalu VESKID alates oma tegevuse alustamisest äritegevuses mittejätkusuutlik ja faktiliselt määratud pankrotistumisele. Ülejäänu

sõltub juba formalismi astmest, määratlemaks ühe või teise rahalise, finantsarvestusliku vms. kriteeriumi põhjal seadusest tuleneva vältimatult maksejõuetuna käsitletavuse ajahetke. Hageja on nii varasemas kohtuasjas kui ka käimasolevas menetluses väitnud, et AS Tamsalu VESKID tasaarvestas loovutatud nõude oma võlgnevusega AS-i Tamsalu TERKO ees. Varasemas kohtuotsuses on kohus muuhulgas ka käsitlenud, millistest asjaoludest tulenevalt ei ole vastavad väited tõendatud ega arvestatavad. 11.10.2001 sõlmitud nõude loovutuse lepingu alusel nõude omandamisele eelnevalt ei saanud AS Tamsalu VESKID tasaarvestada alles 10.10.2001 omandatud nõuet AS-l Tamsalu TERKO vastu olevate nõuetega. Vastavaid asjaolusid ei ole hageja varasemas menetluses vaidlustanud ning käsitletava kostjate hinnanguga on kohus vastupidiselt hageja arusaamale nõustunud. Kostjad paluvad jätta A J hagi AS Tamsalu VESKID(pankrotis) ja Urmas Ustavi vastu kogu ulatuses rahuldamata ning kostjate menetluskulud jätta A J kanda.

VII. II. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus, olles ära kuulanud hageja ja kostjate seisukohad ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning kuulub täielikult mõlema kostja suhtes rahuldamata jätmisele. Hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostjate vastu tuleneb AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt tehingu tagasivõitmiseks esitatud hagiga seotud kohtuvaidlusest (tsiviilasi nr 2-05-18418).

sellega tekitanud talle moraalset kahju. Kostjate vastutus on solidaarne, sest hagi esitanud AS Tamsalu VESKID (pankrotis) seadusliku esindaja pankrotihalduri tegevust ei ole võimalik AS Tamsalu VESKID (pankrotis) tegevusest lahus käsitleda. 2.2 Kostjad leiavad,, et pankrotihaldur AS Tamsalu VESKID (pankrotis) seadusliku esindajana on käitunud talle pankrotiseadusega pandud ülesannete täitmisel õiguspäraselt, haldur ei ole esitanud tegelikkusele mittevastavad faktiväiteid, hageja ei ole tõendanud temal mittevaralise kahju tekkimist ega selle põhjuslikku seost kostjate tegevusega ning kostjate solidaarne vastutus esitatud kahjunõudes ei ole võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohaldatavad õigusnormid, tõendid ja kohtu järeldused. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja väitel on tekitatud talle mittevaralist kahju tema isikliku õiguse rikkumisega ning VÕS § 1045 lg 1 p 4 tulenevalt on seega tekitatud kahju õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

PankrS § 55 kohaselt kuulub halduri põhikohustuste ja õiguste hulka kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õiguste ja huvide kaitsmine ning seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse tagamine (PankrS § 55 lg 1). Kohus leiab, et tsiviilasjas 2-05-18418 kostjate esitatud avaldustes hageja osundatud tegelikkusele mittevastavate „faktiväidete puhul“ (oma õiguste kuritarvitamine, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumine ning AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamine) ei ole tegemist mitte faktidega (faktiliste asjaoludega), vaid faktiliste asjaolude (faktide) alusel halduri poolt antud hinnangutega. Tsiviilasjast nr 2-05-18418 hageja poolt tõenditena esitatud kostjate koostatud avaldusi ja nende lahendamisel tehtud kohtuotsuseid on käesolevas asjas kohtuistungitel uuritud ning vastavaid lõike nimetatud dokumentidest on ka mõlema poole poolt oma väidete tõendamiseks kohtuistungitel korduvalt tsiteeritud (07.04.2010 kohtuistungi protokoll; II, lk 56-64). 17.10.2005 AS Tamsalu Veskid (pankrotis) poolt kohtule esitatud hagiavalduses on nõude alustena märgitud järgmised asjaolud (I, lk 24): 1) A J ja AS Tamsalu TERKO (pankrotis) sõlmisid 29.09.2000 laenulepingu, millega A J laenas AS Tamsalu TERKO`le 880 560 krooni ja kes kohustus selle tagasi maksma 31.12.2001. Nimetatud laenuleping sõlmiti intressita ja tagatiseta. 2) 11.10.2001 sõlmisid A J ja AS Tamsalu VESKID, mida esindas juhatuse liikmena A J, nõude loovutamise lepingu, millega A J loovutas temal AS-i Tamsalu TERKO vastu oleva nõude AS-ile Tamsalu VESKID, kes kohustus hiljemalt 31.12.2001 tasuma saadud nõude eest 880 560 krooni. 3) Alates 15.05.1997 kuulus A J AS-i Tamsalu TERKO juhatusse, samuti oli nimetatud äriühingu ainuaktsionäriks. 4) 06.08.2002 esitas AS Tamsalu TERKO kohtule võlgniku pankrotiavalduse ja 10.10.2002 kuulutati AS-i Tamsalu TERKO pankrot välja. 5) Tamsalu TERKO põllumajandusliku tootmisega tegeleva äriühinguna (tegevusalaks oli muuhulgas teravilja ja muude põllumajandussaaduste tootmine, ümbertöötlemine, säilitamine, ost ja müük, müüs 17.08.2001 AS-ile Tamsalu VESKID nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks vajalikud ehitised, kinnistud, tootmistehnika (seadmed) ja loomad ning transpordivahendeid. 6) Vastavalt AS Tamsalu TERKO 2001.majandusaasta aruandele oli AS Tamsalu TERKO 2001.a. juulist juba tõsistes makseraskustes. Järgnevalt on haldur tsiviilasjas 2-05-18418 esitatud hagiavalduses hinnanud eespool toodud faktilisi asjaolusid koosmõjus ja leidnud, et vaidlustatud nõude loovutamise lepingu sõlmimisel on A J olnud teadlik AS Tamsalu TERKO majandusraskustest ja teadnud, et majandusraskustes olev äriühing on ilmselt võimetu täitma äriühingul lasuvaid finantskohustusi, sh. 29.09.2000 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu Tamsalu VESKID juhatuse liikmena sellise nõude loovutamise tehinguga on ta kahjustanud AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huve (I, lk 25). Haldur on veel märkinud, et A J oli tulenevalt nii oma juhatuse liikme kui ka aktsionäri staatusest lähikondne PankrS § 117 lg 1 ja 2 tähenduses. Haldur on hagi õiguslikul põhistamisel tuginenud PankrS § 109 lg 1, 110 lg 1 p 4, 110 lg 3, 117 lg 2 sätestatule (I, lk 25). Ka teistes samas asjas kostjate poolt koostatud menetlusdokumentides on vaidlusaluse tehingu sõlmimisel hageja kui AS Tamsalu VESKID juhatuse liikme käitumise osas väidetu puhul (käitumine vastuolus hea usu põhimõttega ning juhatuse liikmena enda õiguste kuritarvitamine) tuginetud hinnangu andmisel samadele faktiliste asjaoludele. 3.3 Kohus leiab, leiab et hageja väited kostjate poolt teadlikult ja pahatahtlikult tegelikkusele mittevastava hagi esitamisest seoses halduri teadlikkusega äriühingute vahel toimunud tasaarveldusest tasaarveldusest ja seega ka tehinguga võlausaldajate huvide mittekahjustamisest mittekahjustamisest, tamisest, ei ole põhjendatud. põhjendatud. Tasaarvestuse toimumise osas tugineb hageja AS-i Tamsalu VESKID poolt AS-ile Tamsalu TERKO saadetud kirjale 17.09.2001, nr.1-29/107 „Nõuete tasaarvestamisest“, mille lisas esitatud nõuete loetelus on märgitud kreeditorina ka A J ja summa – 880 560 krooni (II, lk 48,49). Kostjate vaidlustatud tehingu ajal AS-i Tamsalu VESKID maksejõulisuse tõendamiseks esitas hageja äriühingu 2001.a. majandusaasta aruande.

Kostjate taotlust hageja esitatud tasaarvestuskirja 17.09.2001, nr.1-29/107 tõendina arvestamata jätmiseks ei pea kohus põhjendatuks. Kostjad on esitanud väite 21.12.2009 kohtule hageja poolt elektrooniliselt edastatud dokumendi võltsitusest põhjusel, et dokumendi fail on loodud 21.12.2009 ja seega ei ole tegemist orginaalfailiga. Kaheldav olevat ka 13.04.2010 paberkandjal esitatud koopia õigsus, sest dokumendi väljaprintimiseks loodi fail 21.12.2009. Tsiviilasjast nr 2-05-18418 esitatud dokumentidest nähtub, et tegelikult on sama kuupäeva ja numbriga kirja tasaarvestuse osas nimetatud ka Viru Maakohtu kohtuotsuses 31.10. 2006: „Tasaarvestust kinnitab ka kostja esitatud Veskite 17.09.2001 kiri nr.1-29/107 ja selle lisa“ (I kd, lk 51, esimene lõik). Nimetatud asjaolule juhtisid kostjad ise tähelepanu 07.05.2010 toimunud kohtuistungil (protokoll, II, lk 58). Kohus leiab, et seega võib ka käesolevas menetluses koopiana esitatud dokumenti (II, lk 48) tõendina käsitleda ning kostjate väited selle võltsitusest elektroonilisel edastamisel tingitud erinevustest ja dokumendi väidetavast hilisemast loomisest ei ole põhjendatud (II, lk 7). Eelnimetatud tasaarvestuskirja ja ka teiste 11.03.2010 hageja poolt esitatud dokumentide osas (AS-i Tamsalu VESKID majandusaasta aruanne; II, lk 50-55) peab kohus vajalikuks märkida, et tsiviilasjas nr 2-05-18418 on nimetatud dokumente juba käsitletud ning Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsuses 31.06.2006 on neile antud ka vastav hinnang (I, lk 54). Nimetatud kohtuotsuses on võetud seisukoht nii 17.09.2001 toimunud väidetava tasaarvestuse kui ka hageja poolt väidetud varasema - enne 11.10.2001 toimunud nõude loovutuse osas. Kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus märkinud järgmist: „Kostja esindaja väide, et 11.10.2001 tehingu näol on tegemist üksnes varasemalt sõlmitud tehingu tagantjärgi notariaalse vormistamisega ja et selliselt toimimine on majanduskäibes tavapärane, on kohtu hinnangul asjakohatu ja seaduserikkumisi õigustav“...(I, lk 53, alt teine lõik). Veel on samas otsuses märgitud, et: „Ei kostja ega ka hageja, kellest kummalgi peaks ju iseenesest olema (väidetavalt enne 11.10.2001 toimunud loovutustehingu sõlmimist) tehingupoolena dokument loovutuse kohta, ei ole esitanud ka muid andmeid, mis võimaldaks sel ajal kehtinud TsÜS § 92 lg 2 kohaselt lugeda lihtkirjaliku vorminõude täidetuks poolte allkirjadega kirjavahetusega, ehk kumbki pool pole üritanud tõendada, et loovutustehing enne 11.10.2001 oli kirjalikul kujul sõlmituna siiski olemas“ (I, lk 53 pöördel, esimene lõik). Kohus on otsuses seega silmas pidanud, et tasaarveldus sai toimuda üksnes peale nõude loovutust. Nimetatud asjaolu ei ole hageja tsiviilasja nr 2-05-19418 läbivaatamisel järgmises kohtuastmes (siis küll kostjana) vaidlustanud ning Viru Ringkonnakohus ei ole oma otsuses sellele ka teistsugust hinnangut andnud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ka põhjendatuks käesolevas kohtumenetluses hageja esitatud kirja 17.09. 2001, nr.1-29/107 alusel tasaarvelduse toimumise/mittetoimumise osas uue hinnangu andmist. Kohus nõustub kostjate poolt käesolevas tsiviilasjas 07.05.2010 toimunud kohtuistungil esitatud vastuväitega, et ka tsiviilasjast nr 2-1190/04 hageja esitatud dokument “Kostja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) vastus AS Tamsalu TERKO (pankrotis) hagiavaldusele nõude tunnustamiseks” (II, lk 67-68) ei tõenda hageja loovutatud nõudega toimunud tasaarvestuse tunnistamist kostjate poolt. Hageja poolt osundatud tekstilõigus on nimetatud dokumendis märgitud järgmist: “AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid vahel 17.08.2001 sõlmitud notariaalse ostumüügilepingu ja lihtkirjaliku ostu-müügilepingu alusel omandas AS Tamsalu Veskid AS-ilt Tamsalu Terko kanakasvatuse, seakasvatuse ja teatud transpordivahendid (vara koosseis on detailselt toodud välja hagiavalduses) kokku 2 950 000 krooni eest. Ostuhind tasuti tasaarvestusega ja selles puudub vaidlus” (II, lk 67 pöördel, esimene lõik). Eeltoodud dokumendis kostjad ei vaidlusta, et 17.08.2001 toimunud tehingu ostuhinda tasuti ka tasaarvelduste teel, kuid kostjad on vaidlustanud ja vaidlustavad ka käesolevas menetluses tasaarvestuse toimumist (17.09.2001) A J`lt omandatud nõudega, mille AS-i Tamsalu VESKID omandas A J poolt nõude loovutamisel alles 11.10.2001. Seega, AS Tamsalu VESKID (pankrotis) tsiviilasjas nr.2-05-18418 17.10.2005 esitatud hagiavalduses hagi alusena märgitud faktilisi asjaolusid - tehingu poolte lähikondsus A J juhatuse liikmeks ja osanikuks olemisest tulenevalt, nõude loovutamine makseraskustes oleva AS-i

Tamsalu TERKO vastu (väljakujunenud (majandusraskused ilmnesid juba 1999.a. - Viru Maakohtu otsus 31.10.2006; I, lk 52) ja ka laenulepingu sõlmimine intressi ning tagatiseta - ei ole nimetatud kohtumenetluses vaidlustatud ega ümber lükatud. Väidetud tasaarveldusele 17.09.2001 eelnenud lihtkirjalikult toimunud nõude loovutust ei ole hageja ka käesolevas hagimenetluses tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldur Urmas Ustav on AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldurina tema poolt pankrotimenetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele tuginedes hagiavalduse esitamisel ja temale seadusega antud menetluslikke õigusi kasutades kohtuotsuste vaidlustamisel täitnud temale kui pankrotihaldurile PankrS § 55 lg 1 sätestatud õigusi ja kohustusi. Hageja väited kostjate poolt teadlikult ja järjepidevalt (pahatahtlikult) tegelikkusele mittevastavate andmetega avalduste esitamisest on põhjendamatud.

või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuste täitmist, on sätestatud PankrS § 63 lg 1. Nimetatud asjaoludele ei ole hageja oma hagiavalduses tuginenud. 3.7 Eeltoodut kokkuvõttes leiab leiab kohus, kohus et hageja ei ole kostjate tegevuse läbi temal mittevaralise kahju põhjustamist tõendanud. Kohtu hinnangul oli tsiviilasjas nr 2-05-18418 tegemist tavapärase hagimenetlusega, mille käigus hageja suhtes kostjate poolt oma menetluslike õiguste rikkumist ei ole tuvastatud. Hageja väited pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi esitamise rahuldamata jätmisest kui hagi alusetusest ja sellega ka hagi õigusvastasusest, ei ole põhjendatud. Hagi rahuldamata jätmine on tavapärases tsiviilkohtumenetluses kostja suhtes saadav positiive lahend kompenseerimaks kohtumenetlusega põhjustatud ebamugavusi. Antud juhul oli pankrotihalduri poolt hagi esitatud eesmärgiga kaitsta kolmandate isikute (võlausaldajate) huve ning VÕS § 1046 lg 2 tulenevalt leiab kohus erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdleval hindamisel, et kostjate tegevuses puudus õigusvastasus. Kohtu hinnangul ei ole seega käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludel AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotimenetluses algatatud hagimenetluses (tsiviilasjas 2-05-18418) hageja esitatud väited kostjate pahatahtlikust ja teadlikust tegevusest ning hageja au ning hea nime teotamisega talle tekitatud mittevaralisest kahjust põhjendatud ega ka tõendatud.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamata jätmisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt jätta täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus on kohustanud hagejat kostjate võimalike menetluskulude tagamiseks TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel tasuma kohtu deposiitarvele summas 25 000 krooni. Nimetatud summa on laekunud. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus veel TsMS § 434-436, 438, 441-442; 453 ja 632 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 24.detsembril 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega Nooremreferent Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.