Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik AS Starman (edaspidi hageja) ja Juri Tarakanov (edaspidi kostja) sõlmisid 15.10.2008. a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr *, 20.10.2008. a seadme kasutamise lepingu nr * ja kliendilepingu nr *. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. 22.11.2011 esitas hageja AS Starman Pärnu Maakohtule hagi Juri Tarakanov’i vastu võlgnevuse 137,70 euro ja viivise 137,65 euro nõudes. 23.11.2011. a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 02.12.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. Hageja on taotlenud tsiviilasja läbivaatamist kirjalikus menetluses, kostja asja läbivaatamist kohtuistungil. 29.12.2011. a kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja kirjalikku menetlusse. 16.01.2012 esitas kostja kohtule avalduse.

Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud ja kirjalikud seisukohad Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 275,35 eurot, millest põhivõlgnevus on 137,70 eurot ja viivised 137,65 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivised hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas põhivõlgnevuselt. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 137,70 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Starmani üldtingimuste p 5.2.1. kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega kulutused. Kostjale on esitatud järgmised arved, mida pole tähtaegselt tasutud: 01.12.2008 arve nr A11748830 summas 12,72 eurot, 01.01.2009 arve nr A-11970709 summas 25,50 eurot, 01.02.2009 arve nr A-12078392 summas 25,50 eurot, 01.03.2009 arve nr A-12371214 summas -4,38 eurot, 01.04.2009 arve nr A-12465264 summas 6,33 eurot ning 29.04.2009 arve nr NA-7165 summas 63,27 eurot. Starmani Teenuste kasutamise Üldtingimuste p 8.1 järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0,2%. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 268,84 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 137,65 eurot. 15.12.2011 kohtule esitatud vastuses kostja vastusele selgitab hageja, et tal puudub igasugune info selle kohta, et kostja avaldas hagejale soovi lepingu lõpetamiseks, kuid hageja ei oleks justkui saatnud kostja korterisse tehnikut lepingu lõpetamiseks. Lepingu lõpetamine toimub kirjalikult ning arvestades asjaoluga, et kostjal oli sõlmitud ka seadme kasutamise leping, mille alusel sai ta enda kasutusse igakuise renditasu eest kaabelmodemi, oli kostja kohustatud

ka seadme tagastama hagejale või maksma selle hinna kinni. Puudub igasugune vajadus saata tehnik kliendi koju lepingut lõpetama. Kaabelmodemi tagastamiseks piisab selle pistikust eemaldamiseks, seega puudub vajadus eriteadmiste järgi Hageja lõpetas kostjaga lepingud seoses kostja pikaajalise võlgnevusega hagejale. Kuna kostja ei tagastanud hagejale ka rendilepingu alusel saadud seadet, siis nõudis hageja selle seadme hinna hüvitamist kostjalt. Hageja teeb 15.12.2011 kohtule esitatud vastuses kostjale ettepaneku kompromissi osas. Hageja on valmis sõlmima kostjaga kompromissi, kui kostja tasub hagejale põhivõla summas 137,70 eurot, viivised summas 103,84 eurot, pool hageja poolt makstud riigilõivust summas 31,96 eurot ning hageja õigusabikulud summas 106,50 eurot. Kokku 380 eurot. Hageja oli valmis sõlmima kostjaga ka maksegraafiku maksimaalse pikkusega 18 kuud. Kompromissi mittesõlmimise korral palub hageja jätkuvalt hagiavaldus rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas tõendina poolte vahel 15.10.2008. a sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr * /tlk 7/; 20.10.2008. a poolte vahel sõlmitud kliendilepingu nr * /tlk 8/; 20.10.2008. a poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingu nr * /tlk 9/; AS Starman Üldtingimused /tlk 10-15/; 01.12.2008. a arve nr A-11748830 /tlk 16/; 01.01.2009. a arve nr A-11970709 /tlk 17/; 01.02.2009. a arve nr A-12078392 /tlk 18/; 01.03.2009. a arve nr A12371214 /tlk 19/; 01.04.2009. a arve nr A- A-12465264 /tlk 20/; 29.04.2009. a arve nr NA7165 /tlk 21/; menetluskulude nimekirja /tlk 24/ ja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve AS-le Starman /tlk 25/

Kostja kirjalikud vastuväited 02.12.2011. a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles teatab, et ei võta hagi täielikult õigeks. Kostja sõnul Kliendilepingu nr 5682151 viienda punkti viimane lause sätestab, et kliendil on õigus Kliendileping lõpetada igal ajal, teatades sellest Starman’ile sätestatud korras. Detsembris 2008 helistas telefonitsi 1770 (AS Starman’i asutuse kliendi telefon) ja teatas suuliselt, et soovib lõpetada Kliendilepingu kehtivuse uude elukohta kolimise tõttu. Kostjale lubati saata tehnik, kes lõpetab Starmani ühenduse ja üheaegselt lõpetatakse sõlmitud Kliendileping. Kostja ootas 2 nädalat. Jaanuari keskel 2009 helistas jälle telefonitsi 1770, kus veelkord meenutas, et tahab lõpetada Kliendilepingu AS Starman’iga. Kostjale lubati, et tullakse ja lõpetatakse leping, aga mitte keegi ei käinud. Alates 21.01.2009 ei elanud kostja enam *. Isikule, kellega rääkis kaks korda Kliendilepingu lõpetamisest ta teatas, et kolib uuele aadressile. Seega leiab kostja, et Kliendilepingu tingimused Kliendilepingu lõpetamise kohta olid kostja poolt täielikult ja sätestatud korras täidetud. Arveid, mis olid väljastatud peale 01. jaanuarit 2009 kostja kätte ei saanud ja seetõttu pole neid ka tähtaegselt tasunud. Asjaolu, et alates 21.01.2009 ei elanud kostja enam aadressil * ning et mitu korda proovis kostja võtta ühendust AS Starman’iga seoses Kliendilepingu lõpetamisega, saavad tõestada tunnistajad. Kostja tunnistab, et tema poolt on jäänud tasumata järgnevad arved: 01.12.2008 arve A11748830 summas 38,22 eurot ning 01.01.2009 arve A-11970709 ulatusega 8,12 eurot, kokku summas 38,22 eurot. Menetluskulude osas on kostja seisukohal, et kuna tunnistab tsiviilhagi osaliselt ja selles, et kostja ei tasunud õigeaegselt AS Starmani nõudeid on süüdi Starman, palub kostja menetluskulud jagada kahe kaupa, nimelt hageja ja kostja vahel.

Kostja ei ole vastu, kui asja lahendatakse kompromissiga või kokkuleppel. Juhul, kui hageja nõustub, et kostja peab maksma võlgnevuse kahe arve eest, s.o 01. detsember 2008 ja 01. jaanuar 2009 ning menetluskulud jagatakse kahe kaupa. Eeltoodu alusel ja kokkuvõttes leiab kostja, et esitatud AS Starmani poolt tsiviilhagi üldsummas 275,35 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt, 38,22 euro ulatuses. Kostja vastuhagi esitada ei soovi. 16.01.2011 esitatud avalduses selgitab kostja, et ta ei ole nõus tasuma selle teenuse eest, mida ta ei ole saanud kasutada seoses tehnilise hoolduse vastutustundetu tegevusega AS Starmani poolt. Kostja jääb oma avalduse juurde. Tal ei ole internetiühendust alates detsembri keskelt, ehkki talle anti lubadus seda parandada, Tehnik oli kutsutud kaks korda, kuid tulemusteta. Samuti ei olnud telefon sisselülitatud alates lepingu allkirjastamise algusest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle:

seisukohale, et kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud arveid õigeaegselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt viiviste väljamõsitmine hageja kasuks summas 137,65 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvestatuna protsendina põhinõudelt, s.o 0,2% päevas tasumata võlasummalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on selliselt esitatud viivisenõue põhjendatud. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o alates 22.11.2011. Kuna kostjal on võlgnevus hageja ees, siis on hagejal õigus nõuda temalt viivist ning kuna ei ole ette teada, millal kostja võlgnevuse tasub, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista protsendina põhinõudelt. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on tervikuna põhjendatud ja seaduslik ning tuleb rahuldada. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt Juri Tarakanov’ilt hageja AS Starman’i kasuks välja mõista kokku 275,35 eurot, millest põhivõlgnevus on 137,70 eurot ja viivis 137,65 eurot. Samuti kuulub Juri Tarakanov’ilt hageja AS Starman’i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt, s.o 0,2% päevas tasumata krediidisummast (137,70 eurot) alates 22.11.2011. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Lisaks kohus selgitab, et kui kostjal oli pretensioone AS Starmani poolt osutatavate teenuste kvaliteedi ja kasutamisvõimaluste suhtes, siis oli kostjal õigus pöörduda teenusepakkuja vastu nõudega, kui ta oleks seda soovinud. Lisaks oli kostjal õigus hagejalt kompensatsiooni küsida, kuna AS Starmani Üldtingimuste punkti 8.1 teine lause sätestab, et juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele, määratakse kompensatsioon kliendile sellise ajavahemiku eest poolte kokkuleppel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kõik kohtukulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.