Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXX).

XXXXXXXXXXXX).

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2)

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 10.01.2011 esitas Bank DnB NORD AS, kes tegutseb Bank DnB NORD AS Eesti filiaali kaudu, Harju Maakohtule pankrotiavalduse AK suhtes. Võlausaldaja palus nimetada AK ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja AK pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmis avaldaja KE OÜ-ga (pankrotis) laenulepingu nr XXX. 12.02.2010 sõlmisid AKja avaldaja käenduslepingu nr XXX. Käenduslepingu alusel kohustus käendaja tagama kõiki võlausaldaja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid kohustusi solidaarselt laenusaajaga maksimaalselt summas 56 000 eurot. KEOÜ ei täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles avaldaja laenulepingu laenusaajale üles. 15.07.2010 määrusega kuulutati välja KEOÜ pankrot. Pankroti väljakuulutamise seisuga on võlausaldaja nõue laenulepingu alusel kokku 55 253,95 eurot. Võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatust võlga ära maksnud. 23.11.2011.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas AK ajutiseks halduriks Mari Männiko. Võlgniku vastus Võlgnik tunnistab maksejõuetust. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (59 009 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgniku rahalised vahendid moodustavad pangakontode jäägist 91,13 eurot. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et AK maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige temaga seotud äriühingute K OÜ ja KEOP pankrotistumine, mille tagajärjel kaotas võlgnik püsiva sissetuleku ning mille kohustusi võlgnik oma isikliku varaga oli käendanud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. 2(4)

Ajutine haldur on tuvastanud, et puuduvad selged võimalused vara tagasivõitmiseks või vara tagasinõudmiseks. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul on vara 91,13 eurot. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 210 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 110 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlgnikult ja võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuuluvad pankrotimenetluse kulud võlgnikult ja võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks.

Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.