2-11-53463/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1) Liialt positiivselt orienteeritud äriplaani olemasolu; 2) Käibevahendite mittelikviidsus, ms põhjustas võlakohustuse võtmise, s.h füüsilistelt isikutelt; 3) Äripartnerite ebaedu, s.h jätsid enda kohustused täitamata ega tagastanud ettemaksuna saadud raha; 4) Riigimaksu võlgnevuse ajatamise mitterahuldamine; 5) Üleüldine majanduskriis. Ajutine haldur nõustub likvideerija põhjendustega maksejõuetuse põhjuste osas kuid lisab, et peamiseks põhjuseks olid siiski ebaõnnestunud äriprojekt ning ebaedukas investeering. Äriühingu majandustegevus on alates 2008.a olnud kahjumis, kuid maksejõuetus tekkis 2010.a, mil ei suudetud tagastada laenukohustust ning tekkisid maksuvõlad. Kuna nähti, et äriidee ei töötanud ning kliendibaas oli väike, oleks tulnud koheselt teha muudatused, vähendada kulusid ning hoidma tulud ja kulud tasakaalus. Antud juhul ei suutnud juhatus nimetatud tegevuskava välja töötada. Iga äriühingu eesmärgiks on teenida kasumit, sel juhul on tegemist äriühinguga. Kui organisatsiooni eesmärgiks ei ole teenida kasumit, on tegemist mittetulundusühinguga, kes pakub oma liikmeskonnale sotsiaalseid hüvesid liikmelisuse arvelt. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole toimunud põhilist majandustegevust juba alates 2008.a, kuid võlgnik on siiski võtnud laenu 2010.a. Samas oli kahjumiga tegutsemine juba 2008.a, mis näitas, et ettevõtte äriplaan ei toimi. Äriühing oleks tulnud likvideerida juba 2008, seega poleks tekkinud kohustusi, mida enam ei suudetud täita. Käesolevaga ületavad äriühingu võlakohustused äriühingu varasid, võimalused ettevõtte tervendamiseks puuduvad, võlausaldajatele ei ole võimalik tasuda, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. 4.3 Tagasivõitmise/ nõudmise võimalused Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, millest selgub, et kogu vara realiseerimisest ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud tehinguid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve ega täheldanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Ajutine haldur on analüüsinud juhi võimekust ja juhi oskuste puudumist ja leidnud, et teatud juhi omaduste puudumine ei tingi veel kahju hüvitise nõudeid juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur on pisteliselt vaadanud võlgniku pangakontosid ning AS SEB Pank konto väljavõttelt nähtub, et välja on võetud erinevates summades sularaha alates 2008.a. Juhatuse liikme vastu kahju nõude esitamine on raskendatud . RKL 3-1-1-49-11 anti juhised, et maksejõuetuse tuvastamisel on vajalik läbi viia finantsalane ekspertiis ja analüüs, selleks, et tuvastada püsiv maksejõuetus. Isegi kui tuvastatakse püsiv maksejõuetuse saabumine varem kui pankrotiavalduse esitamine, siis järgmiseks sammuks on kahju väljatoomine, mis tekkis kui äriühing töötas maksejõuetuse seisus. Antud analüüsid on seotud eriteadmiste isikute arvamustega ning on ääretult kulukad. 4.4 Kuritegu ja raske juhtimisviga Analüüsides ajutise halduri käes olevaid andmeid ja tuginedes riigikohtu poolt antud tõlgendustele, leiab ajutine haldur, et võlgniku juhatuse/likvideerija suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 385 1. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Sametine (likvideerimisel) on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetlust. Ajutisele haldurile ei ole teada selgeid ja perspektiivikaid nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara märgatavalt suurendada. Võlgniku pankroti väljakuulutamine ei teeniks PankrS §-s 2 nimetatud pankrotimenetluse eesmärke. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 9.01.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Sametine (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. OÜ Sametine (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus Peeter Uppin ́i nõusoleku alusel endise juhatuse liikme Peeter Uppin ́i. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on kohtule esitanud taotluse, millega palub määrata OÜ Sametine (likvideerimisel) ajutise halduri töötasu suuruseks 714,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, mis välja maksta OÜ-le Prolex. Ajutine pankrotihaldur taotleb hüvitatavate kulutuste suuruseks määrata 35,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Tulenevalt OÜ Sametine (likvideerimisel) ajutise halduri aruandes teatavaks saanud andmetest, et võlgnikul puudub igasugune vara, taotleb ajutine haldur tasu väljamõistmist summas 397,00 eurot riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palub mõista riigi vahenditest 397,00 eurot OÜ-le Prolex ja 501,80 eurot solidaarselt OÜ-lt Sametine (likvideerimisel) ja Peeter Uppin ́ilt OÜ-le Prolex. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri Sirje Tael ́a poolt kohtule esitatud taotlus ajutise menetluse kulude ja tasu kinnitamiseks tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud.