Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXX.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ A esitas 05.12.2011.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 14.12.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgniku ärinimi alates 26.02.2004.a. OÜ A. Juriidiline aadress on XXX. Osakapitali suurus on 40 000 Eesti krooni. Võlgniku põhitegevusala on äriregistri infosüsteemi kohaselt alkohoolsete jookide jaemüük. Võlgnik kanti Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 14.11.2003.a. Majandustegevus lõppes juuli lõpus 2011.a. SK(isikukood XXX) on juhatuse liige alates 26.02.2004.a. ja osanik osa nominaalväärtusega 40 000 krooni. Võlgnik tegeles alates asutamisest äriregistri andmetel spetsialiseerimata hulgikaubandusega, mitmesuguste erinevate kaupade vahendamisega ja alates 2007.a. lõpust, mil avati esimene kauplus, alkohoolsete jookide jaemüügiga. XXX tänaval opereeriti kahte kauplust, millest üks asus keldrikorrusel. Teine kauplus avati 2009.a. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud, käibevara (raha) on 70 eurot, põhivara väärtus võlgniku hinnangul ca 160 eurot. Võlgniku raamatupidamist faktilise majandustegevuse ajal ja aruandlust on esialgsete andmete kohaselt korraldatud vastavalt nõuetele, sh on esitatud 2010. majandusaasta aruanne. Ajutisele haldurile esitati tööks vajalikud finantsandmed. Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Seoses majandustegevuse lõppemisega ei ole asjakohane hinnata töötajate kvalifikatsiooni. Töötamise jätkamine ei ole võimalik. Äriühingul oli üks juhatuse liige, tegevjuhti ei olnud. Esialgsetele andmetele tuginedes järeldab allakirjutanu, et võlgniku maksejõuetus ei olnud tingitud juhatuse liikme kohustuste tahtlikust või raske ettevaatamatuse tõttu toimepandud rikkumisest, vaid tekkis vääramatu jõu tagajärjel. Võlgnik on esitanud Äriregistrile eelnevate aastate majandusaasta aruanded (v.a. 2008), käesoleval juhul on pankrotihaldur analüüsinud 2010.a. majandusaasta aruannet ning bilanssi seisuga 30.11.2011.a. Alljärgnev tabel on esitatud eurodes. 2009.a. lõppes kasumiga summas 12 716 eurot, lühiajaliste kohustuste kattekordaja moodustas 0,95, s.o. käibevara peaaegu kattis lühiajalisi kohustusi. Arvestades asjaolu, et laojääk-alkohol-oli likviidne kaup, võib asuda seisukohale, et äriühing oli maksejõuline. 2010.a. lõppes kahjumiga summas 16 056 eurot, tulu vähenes 7 %, lühiajaliste kohustuste kattekordaja väärtus langes 0,85-le. Viimase näitaja kohaselt on tegemist ebarahuldava maksevõimega. Äriühingu omakapital oli negatiivne, moodustades -12 610 eurot. 2010.a. müügitulu vähenemist põhjendab võlgniku esindaja asjaoluga, et XXX tänava piirkonnas, kus, arvestades reisisadama lähedust, on niigi palju alkoholimüügiga tegelevaid kauplusi, avati uusi müügipunkte, mis oli müügikäibe vähenemise põhjuseks. Võlgnikul on vara kokku 230 eurot ja kohustusi on 137 728 eurot. Võlgniku varal pante ei lasu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja päringu vastuse andmetel on Täitemenetluse registris menetluses nõuded summas 14 677,66 eurot:

-

022/2011/9410, sissenõudja Eesti Vabariik Maksumaksukeskuse kaudu, nõude summa 520,80 eurot. 022/2011/9409, sissenõudja Eesti Vabariik Maksumaksukeskuse kaudu, nõude summa 13 616,37 eurot. 022/2011/9408, sissenõudja Eesti Vabariik Maksumaksukeskuse kaudu, nõude summa 518,52 eurot. 022/2011/9407, sissenõudja Eesti Vabariik Maksumaksukeskuse kaudu, nõude summa 21,97 eurot.

ja Tolliameti Põhja ja Tolliameti Põhja ja Tolliameti Põhja ja Tolliameti Põhja

Äriühingul on raha 70,36 eurot AS-i SEB Pank kontol. Põhivarast on säilinud kaks arvuti monitori, arvutiprogramm ja riidekapp. Loetletud vara väärtuseks hindab võlgnik ca 160 eurot. Selle hinnanguga võib nõustuda. Seega on võlgnikul vara summas 230 eurot. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus lõppes septembris 2011.a., üürilepingud lõpetatud ning osanikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning võlgnik ise on esitanud pankrotiavalduse, ei ole tervendamine ega majandustegevuse jätkamine võimalik. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. 29.07.2011.a. toimus XXX tänaval uputus ning selle tagajärjel rõhuv enamus kaubast ja inventar riknes, mistõttu müügitegevus seiskus ning müügikäivet ei olnud. Kahe kaupluse ruumid koristati ja desinfitseeriti ning seejärel püüti majandustegevust jätkata, kuid üleujutusega tekitatud kahju tõttu ei suudetud tarnijatele võlgu tasuda ning uusi kaupu võlgnikule ei müüdud. Septembri kuu lõpus 2011.a. otsustas juhataja majandustegevuse lõpetada. Allesjäänud kaup tagastati tarnijatele. Allakirjutanu on seisukohal, et alaline maksejõuetus kujunes faktiliselt välja peale seda, kui olid lõplikult ilmnenud üleujutusega tekitatud kahju suurus, kuid mitte hiljem kui septembris 2011.a. Juhatuse liige üritas tegevuse jätkamiseks hankida laenu, kuid pangad ei pidanud võlgnikku krediidivõimeliseks. 05.12.2011.a. esitas võlgnik kohtusse pankrotiavalduse. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt oli alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 29.07.2011.a. toimunud üleujutus, mis rikkus suurema osa võlgniku kaubast ja inventarist. Allakirjutanu nõustub selle põhjendusega. Allakirjutanu ei ole tuvastanud äriühingu alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo ega raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme käitumises. Raske juhtimisvea kontekstis selgitas allakirjutanu, kas juhatuse liige tegutses äriühingut juhtides vajaliku hoolsusega. Teatavasti on XXX tänava piirkonnas toimunud mitu suur üleujutust, mis on üldteada asjaolu. Üleujutusega tekkinud kahju korvamiseks on vajalik sõlmida varade kindlustusleping. Juhatuse liige kinnitas, mida tõendas ka raamatupidaja J. J , et ta tegi katseid sõlmida kindlustusleping, kuid vastavat teenust müüvad äriühingud ei olnud sellega nõus, arvestades piirkonna eelnimetatud riske. Teiseks analüüsis allakirjutanu, kas võlgniku seaduslik esindaja täitis hoolsuskohustust ja esitas alalise maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul, pankrotiavalduse. Vaidlust ei ole asjaolu osas, et alaline maksejõuetus kujunes välja mitte hiljem kui septembri kuu lõpus, pankrotiavaldus esitati kohtusse 05.12.2011.a., s.o. kaks kuud hiljem. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Autoregistrikeskuse andmetel kuulus võlgnikule mootorratas Yamaha, mille ta võõrandas 21.09.2011.a. kolmandale isikule. Raamatupidamise andmetel oli mootorratta müügihind 5 000 eurot ligilähedane soetusmaksumusega. Eeltoodust tulenevalt puudub kirjeldatud tehingus vara pankrotivarasse tagasivõitmise alused. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud moodustavad 2 300 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata võlgniku seaduslik esindaja SK ning määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 744 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 245,52 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 123,26 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tehtud kulutuste katteks 123,26 eurot ja halduri tasust 273,74 eurot, kokku 397 eurot ning kanda see ajutise pankrotihalduri pangakontole XXXXXXXXXXX.

Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 137 728 eurot ja vara on 230 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.01.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ A võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2300 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ A dokumentide hoidjaks SK ́i ( ik XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper palub riigi vahenditest välja mõista halduri tehtud kulutuste katteks 123,26 eurot ja halduri tasust 273,74 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.