Saloni Büroomööbli AS-i hagi Tallinna linna (Tallinna Haridusameti kaudu) vastu 14 380,12 euro (225 000 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 380,12 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Saloni Büroomööbli AS (registrikood 10289177, asukoht Vahe 4, Märja, Tartumaa), esindaja Leonid Tolstov; Kostja Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu; asukoht Estonia pst 5A, Tallinn), esindaja Svetlana Kadel-Gleeson.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.05.2011 otsus Saloni Büroomööbli AS-i hagis Tallinna linna vastu 14 380,12 euro (225 000 krooni) väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.07.04.2009 esitas Saloni Büroomööbli AS (hageja) Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu 28.05.2008 müügilepingu nr 3-51/08/73 alusel 52 089,75 krooni (3329,14 euro), 11.06.2008 müügilepingu nr 3-51/08/91 alusel 98 341,65 krooni (6285,18 euro) ja 21.05.2008 müügilepingu nr 3-51/08/56 alusel 74 568,60 krooni (4765,80 euro), kokku põhivõlgnevuse 225 000 krooni (14 380,12 euro) ja viivise 51 351,21 krooni (3281,94 euro) väljamõistmiseks.
2.2008.a kevadel korraldas kostja koolimööbli soetamiseks riigihanke, mille raames hageja võitis riigihanke kolme gümnaasiumi osas – Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium ja Karjamaa Gümnaasium. Eelnimetatud gümnaasiumide mööbliga varustamiseks sõlmiti poolte vahel vastavalt 28.05.2008 müügileping nr 351/08/73, 11.06.2008 müügileping nr 3-51/08/91 ja 21.05.2008 müügileping nr 351/08/56, lepingute kogumahuga 6 595 095 krooni (421 503,39 eurot), millele lisandus käibemaks. Müügilepingute p 6.1 kohaselt kohustus kostja tellijana vabastama kooliruumid ja andma need hagejale üle hiljemalt 25.07.2008 (v.a Karjamaa Gümnaasiumi osas, kus üleandmine pidi toimuma 28.07.2008). Hageja kohustus müügilepingute p 4.6 alusel omakorda tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ning andma mööbli tellijale üle hiljemalt 15.08.2008, seega 21 päeva jooksul.
3.Lühike tarne- ja paigaldustähtaeg eeldas pooltevahelist ladusat koostööd ning oma kohustuste laitmatut täitmist mitte ainult hageja, vaid ka kostja kui tellija poolt, kes pidi tagama ruumide õigeaegse üleandmise, paigaldusskeemide esitamise, jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise, objekti kiire ülevaatamise ning vastuvõtmise. Kostja ei täitnud ühtegi eelnimetatud kohustustest nõuetekohaselt, mistõttu mööbli paigaldus viibis ning lõplik üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamine toimus alles septembri keskel (v.a Laagna Gümnaasiumi osas, kus tellija tagastas üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatult alles 27.02.2009, kuigi tellija on esitatud arvet põhimõtteliselt aktsepteerinud ja ka osaliselt tasunud).
4.Pärast arvete esitamist on kostja üllatuslikult esitanud väite, justkui peaks hageja vastutama lepingute tähtaja ületamise eest ning on esitanud tellija vastu kõigi kolme müügilepingu p 10.2 alusel leppetrahvi nõude, tasaarvestades selle osaliselt hageja tasunõudega. Hageja ei tunnista kostja leppetrahvi nõuet ning nõuab kogu lepingulise tasu väljamaksmist.
5.Kooli ruumide üleandmist hagejale kirjalikult ei vormistatud, mistõttu kasutab kostja seda asjaolu nüüd hageja vastu ära ning väidab eksitavalt, justkui oleks ta oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Kostja on esitanud seni paljasõnalise väite, justkui hoonele väljastati 30.06.2008 kasutusluba, mis iseenesest justkui tõendaks, et ruumid olid 25.07.2008 hagejale üleandmiseks valmis. Tegelikkuses see nii ei olnud ning ainuüksi hoone kasutusloa väljastamine ei tõenda, et ruumidesse oli võimalik mööblit paigutada.
6.Täiendava viivituse tingis hageja jaoks kostja poolt müügilepingu p 15.1.2 rikkumine, mille kohaselt tellija pidi esitama tarnijale mööbli paigaldusskeemid. Tegemist oli töö ladusa korraldamise jaoks väga olulise dokumendiga, kuna korraga vajas sisustamist terve suur koolimaja.
7.Hageja teadis tellimuse saamisel vaid mööbli koguseid ja spetsifikatsioone, mitte seda, millisesse ruumi, milline mööbel läheb. Seetõttu ilma paigaldusskeemita ei olnud võimalik mööblit paigaldada. Vaatamata hageja korduvatele pärimistele korrektset kirjalikku paigaldusskeemi kostja poolt ei esitatudki ning mööbli paigutamine toimus suuliste seletuste baasil. See tingis täiendava ajakulu ning mitmel korral anti tellija poolt ka valekorraldusi, mistõttu mööblit oli tarvis korduvalt ümber kolida. Lisaks esines vajakajäämisi ka muudes töökorralduslikes küsimustes. Nii olid vahepeal mõne ruumi võtmed kadunud, sageli ei taganud tellija oma esindaja kohalolekut või kui esindaja oligi kohal, ei osanud ta täpsemaid korraldusi anda jms. Samaaegselt toimus kooliruumides kostja poolne õppevahendite ja koolitarvikute kolimine, milliste tööde teostamisest hagejat eelnevalt ei informeeritud. Kostja rikkus seeläbi VÕS § 23 lg 2 nõuet, mille kohaselt lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks.
8.Paralleelselt tabas hagejat lepingu täitmisel vääramatu jõu asjaolu, mille hageja küll suutis ületada märkimisväärsete lisakulutuste hinnaga, kuid mis samuti takistas mööbli õigeaegset paigaldamist. Hageja informeeris tellijat telefonitsi ning saatis 13.08.2008 ekirja, milles teatas, et tema tarnijal on tekkinud raskusi materjalide tarnimisega. Hageja saatis 26.08.2008 veel ühe selgitava kirja, milles märkis, et tema tarnija tarneprobleemid olid tingitud Hiinas toimunud maavärinast. Samas viimatinimetatud kirja saatmise ajaks oli juba leitud ja tarnitud asendusmööbel. See on üldiselt teadaolev asjaolu, et 2008.a suvel toimus Hiinas võimas maavärin. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et tegemist oli vääramatu jõu asjaoluga. Kostja ei eitagi seda, et nimetatud fakti näol on tegemist vääramatu jõu asjaoluga, kuid seab kahtluse alla Hiina maavärina seotuse mööbli hilinenud tarnega. Hageja poolt viidatud Hiina tarnija ei ole hageja alltöövõtja RHS mõistes, kes osalenuks vahetult hankelepingu täitmises, vaid hageja tarnis Hiina müüjalt mööbli metallkonstruktsioone ja ellipstorusid, millest hageja valmistas omakorda tarnitava mööbli. Hageja ei tarninud Hiinast valmismööblit. RHS-st ei tulene kindlasti nõuet, et pakkuja peaks omama kogu tootmisahelat arvates maavarade kaevandamisest kuni kõikide koostedetailide tootmiseni.
9.Arvestades tellimuse mahtu ei oleks ükski Eesti tarnija suutnud nii suurt metallkonstruktsiooni tellimust tähtaegselt korraga täita. Seega olukorras, kus hageja tarnija viivitas tarne täitmisega vääramatu jõu asjaolude tõttu, ei saa hageja omakorda võtta enesele vastutust lepingu täitmisega viivitamise eest, kuna kirjeldatud vääramatu jõu asjaolu muutis ka hageja jaoks lepingu täitmise ajutiselt võimatuks. Hageja ei saanud lepingu sõlmimisel kuidagi seda ette näha, et tema Hiina tarnija võib maavärina tõttu viivitusse sattuda. Hageja rakendas koheselt maksimaalseid jõupingutusi lepingu täitmiseks ning otsis heas usus võimalused asendustäitmiseks, kandes sellega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud summas ligikaudu 400 000 krooni (25 564,66 eurot). Nii on pooled 14.08.2008 toimunud nõupidamisel kokku leppinud, et hageja paigaldab kuni tarne saabumiseni ajutiselt asendusmööbli, et kool saaks 1. septembrist uksed avada. Hageja suutis vaatamata eelviidatud vääramatu jõu asjaoludele tagada Haabersti Vene Gümnaasiumi varustamise asendusmööbliga ning temast tulenevalt ei jäänud ükski koolipäev ära. Peale aktuste korraldamist vahetas hageja töövälisel ajal asendusmööbli tarnitud mööbli vastu välja ning kostja ei kandnud seoses sellega mingit lisakulu ega kahju. Kostja aktsepteeris hageja asendustäitmist ega ole sellest tulenevalt hagejale ühtegi pretensiooni esitanud.
10.Nagu Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium puhul, viivitas kostja ka Tallinna Laagna Gümnaasium ruumide üleandmisega vastavalt müügilepingu p-le 6.1 ning reaalselt sai hageja mööblit paigaldama hakata alles 10-päevase hilinemisega. Samamoodi oli ka Tallinna Laagna Gümnaasium möbleerimisel kostja poolseid töökorralduslikke probleeme, mis takistasid hageja lepinguliste kohustuste täitmist. Kuivõrd Tallinna Laagna Gümnaasium ruumide üleandmise ja lepingu täitmise asjaolud olid
põhimõtteliselt sarnased, ei hakka hageja neid üle kordama. Karjamaa Gümnaasiumi ruumid anti hagejale üle samuti ca 10-päevase viivitusega. Ka siin olid analoogsed töökorralduslikud probleemid. Lepingu täitmist hageja poolt takistas ülalkirjeldatud vääramatu jõu asjaolu, millest hageja informeeris kostjat.
11.Kostja on majandussurutises valinud teadlikult ja eri gümnaasiumide vahel kooskõlastades taktika, mille kohaselt on muudetud hageja jaoks müügilepingute täitmine võimalikult keerukaks ja ajamahukaks ning tarnitud mööbli vastuvõtmisest on püütud hiljem otsitud puuduste esitamise kaudu kõrvale hoida. Sellega on kostja tekitanud näivuse, justkui hageja oleks lepingu täitmise tähtaega formaalselt ületanud, mis omakorda justkui annaks kostjale aluse esitada hageja vastu leppetrahvi nõue ja tasaarvestada see hageja tasunõudega. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu.
13.Müügilepingu p 4.6. kohaselt kohustus hageja tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ja üle andma mööbli tellijale täies mahus hiljemalt 15.08.2008. Tööde täies mahus lõpetamine nimetatud kuupäevaks oli ääretult oluline koolide õigeaegse valmiduse jaoks võtta vastu õpilasi ja korrektselt alustada uut õppeaastat. Mingeid takistusi koolidesse juurdepääsul ei tehtud. Müügilepingute p 10.2 alusel, mis nägi ette õiguse töö üleandmisega viivitamise korral vähendada hagejale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra, vähendas kostja summat (arved koostatud 03.10.2008).
14.Müügilepingute p. 4.6 kohaselt pidi hageja kostjale töö üle andma hiljemalt 15.08.2008. Müügilepingute p. 7.1 kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt töö kvaliteetset ja nõuetekohast täitmist lepingus sätestatud tähtajaks. Müügilepingute p. 9.2 sätestas, et kui töö ei vasta lepingule on kostjal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ning nõuda määratud tähtajaks töö parandamist või juhtudel kui lepingut on rikutud, siis uue töö tegemist või taganeda lepingust ja samuti ka nõuda kahju hüvitamist. Müügilepingute p. 10.2 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et juhul kui hageja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja on kostjal õigus töö eest tasumisel vähendada hagejale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.
15.Kostja on omapoolselt müügilepinguid korrektselt täitnud. Hagiavalduses toodud väited, et tööde üleandmised viibisid kostja süül, kuna kostja ei taganud ruumide õigeaegset üleandmist, ei lahendanud operatiivselt jooksvaid probleeme ega teostanud objektide kiiret ülevaatamist ega vastuvõtmist, on paljasõnalised ja tõendamata. Otsitud ning paljasõnaline on hageja motiiv, et kostja ei vabastanud koolide ruume müügilepingute p-s 6.1 toodud tähtajaks, milleks oli 25.07.2008.
16.Haabersti Vene Gümnaasiumi rekonstrueeritud hoone kasutusluba nr 8024 saadi 30.06.2008 ning sellest hetkest olid kooli ruumid valmis mööbli paigaldamiseks, millest informeeriti ka hagejat. Asjaolu, et kostja pole mitte ühegi kooli puhul teinud hagejale takistusi tarnida ruumidesse mööblit kinnitab ka see, et hageja ei ole kordagi nimetatud rikkumisele kostja tähelepanu pööranud.
17.On mõistetav, et niivõrd suuremahulise rekonstrueerimise puhul on tavapärane, et mõned vead ja defektid avastatakse alles hoone sihtotstarbelise kasutamise käigus. Nende alla tuleb lugeda ka õppeköögi kraanikausside ja torustike probleem, millest hageja informeeris kostjat 01.09.2008 ja mida hageja on nüüd hiljem tagantjärele rõhutanud kui tõestust lõpetamata ehitusest. Nimetatud konkreetne probleem lahendati samal päeval ning hageja kasuks selliselt, et hageja ei pidanud kodumasinaid paigaldama.
18.Arusaamatu on, miks hageja ei alustanud mööbli paigaldustöid õigeaegselt, sest koolide ruumid olid valmis ja ühtegi takistust hagejale ruumidesse sisenemiseks või mööbli paigaldamiseks ei tehtud. Kostja ei saanud hagejalt ühtegi kirjalikku teadet või
pöördumist kuni 14.10.2008 kirjani, et mööbli õigeaegne tarnimine ei olnud võimalik kooliruumide mittetähtaegse vabastamise või muu kostja poolse lepingu rikkumise tõttu.
19.Põhjendamatu on hageja tuginemine vääramatu jõu olemasolule. Hageja teavitas kostjat esmakordselt oma tarneprobleemidest alles 13.08.2008, mis oli kaks päeva enne lepingulist tarnetähtaega. Samas on hageja ise tarneprobleemidest saanud teadlikuks Hiinast 06.06.2008 edastatud kirjaga. Poolte vahel sõlmitud müügilepingute p. 12.2. kohaselt pidi pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. On selge, et kuid hiljem saadetud teavitus ei mahu mõiste „koheselt“ alla. Kostja hinnangul näitab ka see asjaolu selgelt, et mööbli tarne hilines hageja probleemide tõttu, mitte aga koolihoone ehitusliku olukorra tõttu. Müügilepingute p- 12.1 on pooled kokku leppinud, et lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Hageja ei saa tugineda vääramatu jõu olemasolule, kuna tal puudus õigus kasutada Hiina alltöövõtjat ilma kostja nõusolekuta. 24.04.2008 on Saloni Büroomööbli aktsiaselts koostanud ja allkirjastanud dokumendi, milles on kinnitatud, et alltöövõtjaid kaasatakse üksnes hankija kirjalikul nõusolekul. Tallinna linnal (Tallinna Haridusameti kaudu) puudub igasugune teave, kes on allhankijaks Hiinast tarnitava kauba osas ning seeläbi ei ole ka põhjendatud viited vääramatule jõule ja tarne viibimisele.
20.Lepingu täitmine hageja poolt pidi toimuma hiljemalt 15.08.2008 ning fakt, et hageja ei maininud mitte kordagi enne 14.10.2008 (mil oli juba hagejale esitatud leppetrahvi nõue) asjaolu, et kostja oleks kuidagi oma tegevuse või tegevusetusega aidanud kaasa hageja viivitusele, on kõnekas ja näitab, et hageja kasutab kõiki võtteid, et mitte tunnistada oma süüd ja täita lepingujärgseid kohustusi. Leping on täidetud, kui selle kõik tingimused on saabunud, ehk siis, kui kogu mööbel on vastavalt hankes nimetatud tingimustele tarnitud ja paigaldatud. Asendusmööbli paigaldamist ei saa lugeda lepingu lõplikuks täitmiseks ja üleandmis-vastuvõtmis aktile mitte allakirjutamist ei saa käsitleda VÕS § 119 kohaselt vastuvõtuviivitusena. Maakohtu otsus
21.31.05.2011 otsusega mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja 14 380,12 eurot, millele lisandub viivis 3281,94 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.
22.2008.a kevadel korraldas kostja riigihanke, et soetada koolimööblit gümnaasiumitele. Kostja võitis riigihanke kolme gümnaasiumi osas – Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium ja Karjamaa Gümnaasium. Poolte vahel sõlmiti nimetatud gümnaasiumite mööbliga varustamiseks kolm lepingut kogumahuga 6 595 095 krooni, millele lisandus käibemaks.
23.Müügilepingute kohaselt pidi kostja vabastama kooliruumid ja andma need hagejale üle hiljemalt 25.07.2008, v.a Karjamaa Gümnaasium, mille ruumid tuli hagejale üle anda 28.07.2008. Hageja kohustus tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ja andma mööbli tellijale üle hiljemalt 15.08.2008. Hageja hinnangul pidi kostja tagama ruumide õigeaegse üleandmise, paigaldusskeemide esitamise, jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise ja vastuvõtmise, kuid ei täitnud ühtegi nimetatud kohustust nõuetekohaselt. Poolte vahel on vaidlus selles, et hageja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tähtaegselt, millest tulenevalt kostja arvestas lepingu rikkumise eest hagejale lepingujärgselt tasumisele kuuluvast summast maha leppetrahvi kokku summas 225 570,35 krooni.
24.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik
teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja vastuväide, et hagejal puudub alus tugineda vääramatu jõu asjaolule, on põhjendatud. RHS § 31 lg 2 p 9 (kuni 01.01.2011 kehtinud redaktsiooni) kohaselt pidi hankedokumentides muu hulgas sisalduma nõue pakkujale näidata pakkumuses, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepingud sõlmida ning esitada pakkumuses tingimus, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust olulise osa täitmisel muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist. Kohtule esitatud hageja pakkumuse (tlk 90) kohaselt on hageja kinnitanud, et kaasab allhankijaid vaid kostja nõusolekul. Andmeid Hiina allhankija kohta ei ole hageja esitanud kostjale ega kohtule, mistõttu on põhjendatud kostja vastuväide, et puuduvad andmed selle kohta, kes on allhankijaks Hiinast tarnitava kauba osas. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oli sõlminud kokkuleppe (lepingu) Hiina äriühinguga kostja tellimuse täitmiseks vajaliku materjali osas. Hageja on küll kohtule esitanud teate (tlk 77), selle kohta, et Zhejiang Jinhua Frendship Industry Co, Ltd teatab, et Hiina Sichuiani provintsis aset leidnud suure maavärina tõttu ei saa metalltorude tarnija varustada hagejat torudega kokkulepitud ajaks, kuid hageja ei ole tõendanud, et nimetatud teade on seotud kostjaga seotud tellimusega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja väide, et lepingu täitmine oli takistatud vääramatu jõu tõttu. Kuna hageja ei olnud nõuetekohaselt kostjat teavitanud alltöövõtja kasutamisest, siis on hageja võtnud endale alltöövõtja poolsest lepingu täitmata jätmisest tuleneva riski ja seetõttu on asjakohatu hageja väide, et hageja poolne lepingu rikkumine tulenes vääramatust jõust.
25.VÕS § 119 lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Müügilepingute p 6.1. kohaselt pidi kostja vabastama kooliruumid ja andma need hagejale üle hiljemalt 25.07.2008, v.a Karjamaa Gümnaasium, mille ruumid tuli hagejale üle anda 28.07.2008. Hageja väidetel pidi kostja tagama ruumide õigeaegse üleandmise, paigaldusskeemide esitamise, jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise ja vastuvõtmise, kuid ei täitnud ühtegi nimetatud kohustust nõuetekohaselt. Müügilepingute p. 6 reguleerib tellija (kostja) kohustusi, kust nähtub hageja viidatud kohustus vabastada ruumid ja anda need eelnimetatud tähtaegadel tarnijale (hagejale) üle. Poolte vahel sõlmitud müügilepingutest ei nähtu kostja (tellija) kohustust esitada hagejale paigaldusskeemid, samuti jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise ja vastuvõtmise kohustus. Samas on müügilepingute p. 15.1.2 kohaselt tellija määratud tellija esindaja mööblit ja selle paigaldust puudutavates konkreetsetes küsimustes, s.h ruumide üleandmine paigalduse teostamiseks, hoone ja ruumide igapäevane avamine ning sulgemine tööde teostamiseks, mööbli jaotus ruumides ja mööbli paigaldusskeemid jms, samuti mööbli vastuvõtt ruumis koguse ning kvaliteedi osas.
26.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kuigi poolte vahel sõlmitud müügilepingutest ei nähtu tellija kohustus paigaldusskeemide üleandmiseks, kui mööbel tuli paigaldada skeemide kohaselt, siis on pooled ka kokku leppinud selles, et paigaldusskeemid
koostatakse ja esitatakse hagejale. Mööbli paigaldusskeemide koostamise vajadus tuleneb lepingu iseloomust, kuna näiteks Haabersti Vene Gümnaasiumis tuli paigaldada 1829 erinevat toodet 5-korruselise koolimaja 88 esinevasse ruumi. Analoogne olukord oli ka teistes gümnaasiumides. Kostja ei ole tõendanud, et kõigi kolme gümnaasiumi paigaldusskeemid olid koostatud. Kuna kostja esindaja ei ole esitanud tõendina vaidlusaluste gümnaasiumide paigaldusskeeme, siis ei ole neid paigaldusskeeme olemas, millest tuleneb, et kostja on jätnud täitmata oma kohustuse paigaldusskeemide koostamiseks, millest tulenevalt on kostja olnud vastuvõtuviivituses ja sellest tulenevalt ei saanud hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Tunnistaja S K 26.04.2011 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud vaidlusaluste gümnaasiumide ruumid sisustamiseks valmis, kuna toimusid ehituslikud tööd – värviti seinu ja lagesid ning paigaldati linoleumi, toimusid elektri installatsioonitööd. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud võimalik mööblit paigaldada ruumidesse, kus värviti seinu. Tunnistaja ütluste kohaselt ei andnud kostja hagejale ruume möbleerimiseks üle lepingus kokkulepitud ajal. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste gümnaasiumide ruumid andi hagejale üle lepingus kokkulepitud ajal. Eeltoodust tulenevalt oli kostja ruumide üleandmise tõttu vastuvõtuviivituses ja sellest tulenevalt ei saanud hageja nõuetekohaselt oma kohustust täita.
27.VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. VÕS § 107 lg 1 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. VÕS § 107 lg 2 kohaselt võib kohustust rikkunud lepingupool kohustuse rikkumise heastada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus.
28.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja poolte vahel sõlmitud müügilepinguid täitnud nõuetekohaselt, mistõttu kostjal on õigus nende päevade eest, mil gümnaasiumides oli asendusmööbel, nõuda leppetrahvi. Kostja nõue, et hageja peab maksma leppetrahvi aja eest, mil ruumidesse oli paigaldatud asendusmööbel, on hea usu põhimõtetega vastuolus. Hageja väide selle kohta, et ta on kandnud suuri kulutusi asendusmööblile ja kordades odavam oleks olnud maksta kostjale nende päevade eest leppetrahvi, on põhjendatud. Hageja käitus heas usus ja kõrvaldas asendusmööbli hankimise ja paigaldamisega puudused ja võimaldas alustada kooliaastat 1. septembril kõigus kolmes gümnaasiumis möbleeritud ruumides. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et hageja oleks kandnud väiksemaid kulutusi, kui ta oleks maksnud kostjale leppetrahvi lepingu täitmata jätmise eest. Selle asemel, et jätta koolid möbleerimata kooliaasta alguseks, käitus hageja heas usus ja möbleeris kõik kolm gümnaasiumit asendusmööbliga ja kandis sellest tulenevalt märkimisväärseid kulutusi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asendusmööbli kvaliteedile ega asendustäitmisele. Hageja asendas tellitud mööbli teisega, mis erines vaid värvi poolest, seega vastas asendusmööbel liigitunnustele ja keskmisele kvaliteedile. Eeltoodust
tulenevalt, kuna kostja tagas omal kulul võimaluse kooliaastat alustada möbleeritud ruumides, siis on hea usu põhimõtte vastane, et hageja maksaks kostjale leppetrahvi aja eest, mil kõigi kolme gümnaasiumi ruumidesse oli paigaldatud asendusmööbel.
29.Puudub vaidlus selles, et hageja kohustus tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ja andma mööbli tellijale üle hiljemalt 15.08.2008. Nimetatud asjaolu tuleneb ka poolte vahel sõlmitud lepingutest. Hageja teatas kostjale, et möbleeritud ruumid on võimalik üle anda 27.08.2008. Nimetatud asjaolu nähtub hageja 26.08.2008 kirjast. Kostja on nimetatud tähtajale vastu vaielnud, kuid ei ole tõendanud, millal hageja lepingu täitis. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja on vaidlusaluste gümnaasiumide ruumidesse paigaldanud asendusmööbli ja seetõttu oli võimalik alustada õppetööd vaidlusalustes gümnaasiumides 1. septembril. Tunnistaja S. K 26.04.2011 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt anti ruumid üle 1. septembriks. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus aktide allakirjutamine 12.09.2008 ja Laagna Gümnaasiumis 17.09.2008 seetõttu, et see oli seotud asendusmööbli väljavahetamisega ja koolide sooviga kõik täiendavalt üle lugeda. Eeltoodust tulenevalt on võtnud kostja omaks asjaolu, et 1. septembril oli kõigis vaidlusalustes gümnaasiumides võimalik alustada õppetööd, kuna ruumid olid möbleeritud. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Eeltoodust tuleneb, et kostja pidanuks kostja hageja teostatud töö vastu võtma viivitamatult. Kui kostjal kulus kauem aega mööbli ülelugemiseks, siis ei ole nimetatud asjaolu aluseks kostja suhtes leppetrahvi nõude kohaldamiseks.
30.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna kostja teatas hagejale leppetrahvi nõudest alles 03.10.2008, siis ei ole kostja hagejale teatanud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist, et ta leppetrahvi nõuab. Hagejal oli lepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtajaks 15.08.2008 ja kostjast tuleneva vastuvõtuviivituse tõttu on hageja lepingust tuleneva kohustuse täitnud hiljemalt 01.09.2008. Kuna kostja on esitanud leppetrahvi nõude, siis arvestades asjaolu, et kostja oli teadlik lepingu rikkumisest juba 15.08.2008, on leppetrahvi nõude esitamine alles 03.10.2008 ilmselgelt ületanud mõistliku aja piirid. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kostja on oma tegevuse tõttu olnud vastuvõtuviivituses, mis tingis hageja poolt lepingus kokkulepitud tähtajal lepingu täitmise, siis on alusetu kostja leppetrahvi nõue. Kostja on põhjendamatult hagejale 28.05.2008 sõlmitud müügilepingu nr 3-51/08/73 alusel tasumisele kuuluvast summast kinni pidanud leppetrahvi 52 089,75 krooni, 11.06.2008 sõlmitud müügilepingu nr 351/08/91 alusel tasumisele kuuluvast summast kinni pidanud leppetrahvi summas 98 341,65 krooni ja 21.05.2008 sõlmitud müügilepingu nr 3-51/08/56 alusel maksmisele kuuluvast summast kinni pidanud 71 568,60 krooni, kokku 225 570,35 krooni. Hageja on hagi esitamisel piirdunud nõudega 225 000 krooni. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult kinni peetud leppetrahv summas 225 000 krooni (14 380,12 eurot).
31.Hageja on palunud kostjalt välja nõuda viivis summas 51 351,21 krooni. Hageja on viivise arvestuse esitanud (tlk 72). Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt, kuna kostja on põhjendamatult hilinenud Karjamaa Gümnaasiumi osas arve tasumisega ja on kõigi kolme vaidlusaluse gümnaasiumi osas müügilepingutest
tulenevate arvete tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidanud alusetult leppetrahvi ning kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, siis tuleb kostjale hageja kasuks välja mõista viivis summas 51 351,21 krooni (3281,94 eurot).
32.Tulenevalt TsMS õ 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus
33.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
34.Maakohus on vääralt leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste gümnaasiumide ruumid anti hagejale üle lepingus kokkulepitud ajal. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja oli ruumide üleandmise tõttu vastuvõtuviivituses ja sellest tulenevalt ei saanud hageja nõuetekohaselt oma kohustusi täita. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Haabersti Vene Gümnaasiumi (HVG) rekonstrueeritud hoonele on antud kasutusluba nr 8024 mis saadi 30.06.2008 ning sellest hetkest olid kooli ruumid valmis mööbli paigaldamiseks, millest informeeriti ka hagejat.
35.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 67 § 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Samuti ütleb EhS § 33 lg 4, et kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. On mõeldamatu, et ehitisele on väljastatud kasutusluba ning mööblit ei ole võimalik ruumidesse paigutada. Ruumidesse oli võimalik terve suveperioodi siseneda ning mööbli tarnimiseks takistusi ei tehtud. Arusaamatu on miks hageja ei alustanud mööbli paigaldustöid õigeaegselt, sest koolide ruumid olid valmis ja ühtegi takistust hagejale ruumidesse sisenemiseks või mööbli paigaldamiseks ei tehtud. Kostja tundis korduvalt muret, kas koolid saavad õigeks ajaks möbleeritud ning pöördus selles osas mitmeid kordi hageja poole, et tuletada meelde lepingute tähtaja peatset saabumist ja küsis hagejalt selgitust tööde viibimise kohta. Samuti on selge, et kostjal puudus huvi viivitada ja raskendada mööbli tarnimist ja paigaldamist. Koolid vajasid mööblit ja soov oli, et kõigi töödega jõutakse õigeaegselt valmis. Kostja on omapoolselt müügilepinguid korrektselt täitnud. Asjaolu, et kostja pole mitte ühegi kooli puhul teinud takistusi tarnida ruumidesse mööblit kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole kordagi nimetatud rikkumisele kostja tähelepanu pööranud. Seega saab sellises olukorras asuda seisukohale, et ruumid olid antud üle tähtaegselt.
36.Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et hageja esindajad koos kostja ja Haabersti Vene Gümnaasiumi esindajatega on arutanud korduvalt augustis 2008.a mööbli tarnete küsimusi, kuid probleemina ei tõstatatud hageja esindajad ruumide mittevabastamise küsimust kordagi. Samuti ei ole Tallinna Haridusamet saanud ühtegi kirjalikku teadet või pöördumist kuni 14.10.2008 kirjani, et mööbli õigeaegne tarnimine ei olnud võimalik kooliruumide mittetähtaegse vabastamise või muu kostja poolse lepingu rikkumise tõttu. Hageja teavitas kostjat esmakordselt oma tarneprobleemidest alles 13.08.2008, mis on kaks päeva enne lepingulist tarnetähtaega, tuginemine vääramatu jõu olemasolule. Samas on saanud hageja tarneprobleemidest teadlikuks Hiinast 06.06.2008 edastatud kirjaga.
37.Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et poolte vahel sõlmitud müügilepingute p. 4.5. sätestab, et tarnija on kohustatud teatama tellija esindajale kõigist töö tähtaegset valmimist ja kvaliteeti ohustavatest asjaoludest ning vajadusel nõudma tellija juhiseid, kolme kalendripäeva jooksul arvates päevast mil ta sai või oleks pidanud teada saama nimetatud asjaolust. On selge, et kuid hiljem saadetud teavitus ei mahu „kolme (3) kalendripäeva jooksul" alla. Ka VÕS § 102, mis räägib teavitamiskohustusest, ütleb, et võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse
täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kui hageja märkis, et tema teatas vääramatu jõu asjaoludest koheselt, tehes seda rohkem kui kaks kuud hiljem, mil ta ise sellest teadlikuks sai, siis jääb täiesti arusaamatuks, kuidas nimetab kohus leppetrahvi arvete esitamist, mis toimus vähem kui pooleteise kuu hilinemisega, mõistlikust ajast mitte kinnipidamiseks. Nimetatud kohtu väitega ei saa nõustuda. Seega saab sellises olukorras asuda seisukohale, et mööbli tarne hilines hageja probleemide tõttu, mitte aga koolihoone ehitusliku olukorra tõttu.
38.Kostja on nõus kohtu seisukohaga, et põhjendamatu on hageja väide, et lepingu täitmine oli takistatud vääramatu jõu tõttu. Kuna hageja ei olnud nõuetekohaselt kostjat teavitanud alltöövõtja kasutamisest, siis on hageja võtnud endale alltöövõtja poolsest lepingu täitmata jätmisest tulenevat riski ja seetõttu leidis kohus, et asjakohatu on hageja väide, et hageja poolne lepingu rikkumine tulenes vääramatust jõust.
39.Kohus on asunud seisukohale, et kuigi poolte vahel sõlmitud müügilepingutest ei nähtu tellija kohustust paigaldusskeemide üleandmiseks, tuleb poolte tahte tõlgendamisel lähtuda lepingust tervikuna ja kuna pooled on kokku leppinud selles, kes kostjat esindab muu hulgas paigaldusskeemide osas, siis on pooled ka kokku leppinud selles, et paigaldusskeemid koostatakse ja esitatakse hagejale. Kuna kostja esindaja ei ole esitanud tõendina vaidlusaluste gümnaasiumide paigaldusskeeme, siis ei ole neid paigaldusskeeme olemas, millest tuleneb, et kostja on jätnud täitmata oma kohustuse paigaldusskeemide koostamiseks, millest tulenevalt on kostja olnud vastuvõtuviivituses ja sellest tulenevalt ei saanud hageja oma kohustusi täita. Kohus ei arvestanud asjaolu, et RHS § 31 ja § 32 alusel kuuluvad paigaldusskeemid koolihoone renoveerimisprojekti ühe osana (täpsemalt sisustusprojektina) hanke dokumentide hulka ning olid lepingupoolele avalikud ja kättesaadavad alates riigihanke väljakuulutamisest ning lisaks kuuluvad ka lepingu lahutamatuks osaks. Samuti olid sisustusprojektid avalikult saadaval ehitusobjektil ning seal toimuvatel nõupidamistel.
40.Kohus ei arvestanud asjaoluga, et leping on täidetud, kui selle kõik tingimused on saabunud, ehk siis, kui kogu mööbel on vastavalt hankes nimetatud tingimustele tarnitud ja paigaldatud. Asendusmööbli paigaldamist ei saa lugeda lepingu lõplikuks täitmiseks ja üleandmis-vastuvõtmis aktile mitte allakirjutamist ei saa käsitleda VÕS § 119 kohaselt vastuvõtuviivitusena. Müügilepingute p. 9.2 sätestab, et kui töö ei vasta lepingule, on kostjal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ning nõuda määratud tähtajaks töö parandamist või juhtudel kui lepingut on rikutud, siis uue töö tegemist või taganeda lepingust ja samuti ka nõuda kahju hüvitamist. Seega saab selles olukorras asuda seisukohale, et tegemist on lepingu rikkumisega, rikkumise eest on ette nähtud sanktsioonid ning nendeks sanktsioonideks oli antud juhul leppetrahv. Vastus apellatsioonkaebusele
41.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaolud annavad aluse lugeda nõuet põhjendatuks.
43.Apellatsioonkaebuses on kostja jäänud eksliku seisukoha juurde, et tal on lepptrahvi nõudmise õigusest tulenevalt alus jätta hagejale 28.05.2008 müügilepingu nr 3-51/08/73,
11.06.2008 müügilepingu nr 3-51/08/91 ja 21.05.2008 müügilepingu nr 3-51/08/56 alusel kokku 225 000 krooni (14 380,12 eurot) tasumata.
44.Erinevalt kostjast, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et hageja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaolud annavad aluse kostja leppetrahvi nõudmise õiguse välistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid tehinguga seotud asjaolusid ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks hagi kuulub rahuldamisele. Pidades m.h silmas asjaolusid, milles poolte vahel esimese astme kohtus vaidlus puudus, peavad maakohtu järeldused paika nii kostjapoolse vastuvõtuviivituse, hageja poolt pakutud heastamise kui leppetrahvi nõude esitamisega põhjendamatu viivitamise osas. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.
45.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on tunnistaja S. K ütluste põhjal (tl 169-171) õigesti tuvastanud, et kostja on lepinguga võetud kohustust mööbli paigaldamiseks ruumide ettevalmistamise osas rikkunud ning seetõttu ei tinginud mööbli tarne tähtaja ületamist mitte hageja tegevus vaid eeskätt kostjast tulenenud asjaolu. Kasutusloa väljastamine Haabersti Vene Gümnaasiumile 30.06.2008 üksi, millele kostja tugineb, ei lükka ümber tunnistaja ütlusi selle kohta, et koolides toimusid tarnetähtaja saabumisel veel viimistlustööd, mis takistasid mööbli tähtaegset paigaldamist. Samuti nõustub kolleegium sellega, et kostja ei ole tõendanud lepingu järgi nõutavate mööbli paigaldusskeemide hagejale üle andmist. Vastupidi – tunnistaja ütluste kohaselt toimus mööbli paigaldamine kooli kantselei juhataja suuliste korralduste järgi, mis tingis samuti tööde lõpetamise venimist (tl 170-171). Öeldu valguses on maakohus teinud õige järelduse, et mööbli tarne täitmine hageja poolt 15.08.2009 asemel 27.08.2008, tuleb lugeda põhjendatuks.
46.Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja poolt pakutud heastamine on olnud nõuetekohane ja hageja poolt võimalikust leppetrahvist suuremate kulutuste kandmine asendusmööbli paigaldamiseks eesmärgiga, et õppetöö saaks alata 01.09.2009, oli kujunenud olukorras tunnustustvääriv. Kuigi VÕS § 107 lg 4 ei keela võlausaldajal ka õnnestunud heastamise korral leppetrahvi nõuda, oleks kõnealuses olukorras selle lubamine vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on seetõttu põhjendatult kasutanud kohtule VÕS § 6 lg 2 järgi kuuluvat õigust ja leppetrahvi nõudmise õigust kostjale keelanud. Kuna eeltoodud põhjused on leppetrahvi nõude maksmapanemise välistamiseks piisavad, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida küsimust, kas kostja on mööbli tähtaegselt vastu võtnud ja leppetrahvi nõude õigeaegselt esitanud.
47.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega, hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
48.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.