Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-15169
Tsiviilasi
SBAS hagi Tallinna linna (Tallinna Haridusameti kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja SBAS(registrikood XXX asukoht XXX); hageja esindaja: vandeadvokaat Leonid Tolstov (Advokaadibüroo Paul Varul, asukoht Soola 3, 51013 Tartu, telefon 7301610, faks 7301620) kostja: Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu; asukoht Estonia pst 5A, 10143 Tallinn; e-post: [email protected]).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Mõista välja Tallinna linnalt (Tallinna Haridusameti kaudu) SBAS kasuks 14 380.12 eurot (neliteist tuhat kolmsada kaheksakümmend eurot ja 12 senti), millele lisandub viivis 3 281.94 eurot (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend üks eurot ja 94 senti).
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord
2-09-15169 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hageja nõue ja põhjendused Kostja korraldas 2008.a kevadel koolimööbli soetamiseks riigihanke, mille raames hageja võitis riigihanke kolme gümnaasiumi osas – THVG, TLG ja KG. Eelnimetatud gümnaasiumide varustamiseks mööbliga sõlmiti poolte vahel vastavalt 28.05.2008 müügileping nr 3-51/08/73, 11.06.2008 müügileping nr 3-51/08/91 ja 21.05.2008 müügileping nr 3-51/08/56, lepingute kogumahuga 6 595 095 krooni (421 503,39 eurot), millele lisandus käibemaks. Müügilepingute p 6.1 kohaselt kohustus kostja tellijana vabastama kooliruumid ja andma need hagejale üle hiljemalt 25.07.2008 (v.a KG osas, kus üleandmine pidi toimuma 28.07.2008). Hageja kohustus müügilepingute p 4.6 alusel omakorda tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ning andma mööbli tellijale üle hiljemalt 15.08.2008, seega 21 päeva jooksul. Lühike tarne- ja paigaldustähtaeg eeldas pooltevahelist ladusat koostööd ning oma kohustuste laitmatut täitmist mitte ainult hageja, vaid ka kostja kui tellija poolt, kes pidi tagama ruumide õigeaegse üleandmise, paigaldusskeemide esitamise, jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise, objekti kiire ülevaatamise ning vastuvõtmise. Kostja ei täitnud ühtegi eelnimetatud kohustustest nõuetekohaselt, mistõttu mööbli paigaldus viibis ning lõplik üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamine toimus alles septembri keskel (v.a LG osas, kus tellija tagastas üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatult alles 27.02.2009.a, kuigi tellija on esitatud arvet põhimõtteliselt aktsepteerinud ja ka osaliselt tasunud). Peale arvete esitamist on kostja üllatuslikult esitanud väite, justkui hageja peaks vastutama lepingute tähtaja ületamise eest ning on esitanud tellija vastu kõigi kolme müügilepingu p 10.2 alusel leppetrahvi nõude, tasaarvestades selle osaliselt hageja tasunõudega. Hageja ei tunnista kostja leppetrahvi nõuet ning nõuab kogu lepingulise tasu väljamaksmist. Kooli ruumide üleandmist hagejale kirjalikult ei vormistatud, mistõttu kostja kasutab seda asjaolu nüüd hageja vastu ära ning väidab eksitavalt, justkui ta oleks oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Kostja on esitanud seni paljasõnalise väite, justkui hoonele väljastati 30.06.2008 kasutusluba, mis iseenesest justkui tõendaks, et ruumid olid 25.07.2008 hagejale üleandmiseks valmis. Tegelikkuses see nii ei olnud ning ainuüksi hoone kasutusloa väljastamine ei tõenda, et ruumidesse oli võimalik mööblit paigutada. Täiendava viivituse tingis hageja jaoks kostja poolt müügilepingu p 15.1.2 rikkumine, mille kohaselt tellija pidi esitama tarnijale mööbli paigaldusskeemid. Tegemist oli töö ladusa korraldamise jaoks väga olulise dokumendiga, kuna korraga vajas sisustamist terve suur koolimaja.
2-09-15169 Hageja teadis tellimuse saamisel vaid mööbli koguseid ja spetsifikatsioone, küll aga mitte seda, millisesse ruumi, milline mööbel läheb. Seetõttu ilma paigaldusskeemita ei olnud võimalik mööblit paigaldada. Vaatamata hageja korduvatele pärimistele korrektset kirjalikku paigaldusskeemi kostja poolt ei esitatudki ning mööbli paigutamine toimus suuliste seletuste baasil. See aga tingis täiendava ajakulu ning mitmel korral anti tellija poolt ka valekorraldusi, mistõttu mööblit oli tarvis korduvalt ümber kolida. Lisaks esines vajakajäämisi ka muudes töökorralduslikes küsimustes. Nii olid vahepeal mõne ruumi võtmed kadunud, sageli ei taganud tellija oma esindaja kohalolekut või kui esindaja oligi kohal, ei osanud ta täpsemaid korraldusi anda jms. Samaaegselt toimus kooliruumides kostja poolne õppevahendite ja koolitarvikute kolimine, milliste tööde teostamisest hagejat eelnevalt ei informeeritud. Kostja rikkus seeläbi VÕS § 23 lg 2 nõuet, mille kohaselt lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Paralleelselt tabas hagejat lepingu täitmisel vääramatu jõu asjaolu, mille hageja küll suutis ületada märkimisväärsete lisakulutuste hinnaga, kuid mis samuti takistas mööbli õigeaegset paigaldamist. Hageja informeeris tellijat telefonitsi ning saatis 13.08.2008 e-kirja, milles teatas, et tema tarnijal on tekkinud raskusi materjalide tarnimisega. Hageja saatis 26.08.2008 veel ühe selgitava kirja, milles märkis, et tema tarnija tarneprobleemid olid tingitud Hiinas toimunud maavärinast. Samas viimatinimetatud kirja saatmise ajaks oli juba leitud ja tarnitud asendusmööbel. See on üldiselt teadaolev asjaolu, et 2008.a suvel toimus Hiinas võimas maavärin. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et tegemist oli vääramatu jõu asjaoluga. Kostja ei eitagi seda, et nimetatud fakti näol on tegemist vääramatu jõu asjaoluga, kuid seab kahtluse alla Hiina maavärina seotuse mööbli hilinenud tarnega. Hageja poolt viidatud Hiina tarnija ei ole hageja alltöövõtja riigihangete seaduse (RHS) mõistes, kes osalenuks vahetult hankelepingu täitmises, vaid hageja tarnis Hiina müüjalt mööbli metallkonstruktsioone ja ellipstorusid, millest hageja valmistas omakorda tarnitava mööbli. Hageja ei tarninud Hiinast valmismööblit. RHS-st ei tulene kindlasti nõuet, et pakkuja peaks omama kogu tootmisahelat arvates maavarade kaevandamisest kuni kõikide koostedetailide tootmiseni. Arvestades tellimuse mahtu ei oleks ükski Eesti tarnija suutnud nii suurt metallkonstruktsiooni tellimust tähtaegselt korraga täita. Seega olukorras, kus hageja tarnija viivitas tarne täitmisega vääramatu jõu asjaolude tõttu, ei saa hageja omakorda võtta enesele vastutust lepingu täitmisega viivitamise eest, kuna kirjeldatud vääramatu jõu asjaolu muutis ka hageja jaoks lepingu täitmise ajutiselt võimatuks. Hageja ei saanud lepingu sõlmimisel kuidagi seda ette näha, et tema Hiina tarnija võib maavärina tõttu viivitusse sattuda. Hageja rakendas koheselt maksimaalseid jõupingutusi lepingu täitmiseks ning otsis heas usus võimalused asendustäitmiseks, kandes sellega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud summas ligikaudu 400 000 krooni (25 564.66 eurot). Nii on pooled 14.08.2008 toimunud nõupidamisel kokku leppinud, et hageja paigaldab kuni tarne saabumiseni ajutiselt asendusmööbli, et kool saaks 01. septembrist uksed avada. Hageja suutis vaatamata eelviidatud vääramatu jõu asjaoludele tagada HVG varustamise asendusmööbliga ning temast tulenevalt ei jäänud ükski koolipäev ära. Peale aktuste korraldamist vahetas hageja töövälisel ajal asendusmööbli tarnitud mööbli vastu välja ning kostja ei kandnud seoses sellega mingit lisakulu ega kahju. Kostja aktsepteeris hageja asendustäitmist ega ole sellest tulenevalt hagejale ühtegi pretensiooni esitanud.
2-09-15169
Nagu THVG puhul, viivitas kostja ka TLG ruumide üleandmisega vastavalt müügilepingu ple 6.1 ning reaalselt sai hageja mööblit paigaldama hakata alles 10-päevase hilinemisega. Samamoodi oli ka TLG möbleerimisel kostja poolseid töökorralduslikke probleeme, mis takistasid hageja lepinguliste kohustuste täitmist. Kuivõrd TLG ruumide üleandmise ja lepingu täitmise asjaolud olid põhimõtteliselt sarnased, ei hakka hageja neid üle kordama. KG ruumid anti hagejale üle samuti ca 10-päevase viivitusega. Ka siin olid analoogsed töökorralduslikud probleemid. Lepingu täitmist hageja poolt takistas ülalkirjeldatud vääramatu jõu asjaolu, millest hageja informeeris kostjat. Kostja on majandussurutises valinud teadlikult ja eri gümnaasiumide vahel kooskõlastades taktika, mille kohaselt on muudetud hageja jaoks müügilepingute täitmine võimalikult keerukaks ja ajamahukaks ning tarnitud mööbli vastuvõtmisest on püütud hiljem otsitud puuduste esitamise kaudu kõrvale hoida. Sellega on kostja tekitanud näivuse, justkui hageja oleks lepingu täitmise tähtaega formaalselt ületanud, mis omakorda justkui annaks kostjale aluse esitada hageja vastu leppetrahvi nõue ja tasaarvestada see hageja tasunõudega. Hageja palub välja mõista kostjalt 28.05.2008 müügilepingu nr 3-51/08/73 alusel 52 089.75 krooni (3 329.14 eurot), 11.06.2008.a müügilepingu nr 3-51/08/91 alusel 98 341.65 krooni (6 285.18 eurot) ja 21.05.2008.a müügilepingu nr 3-51/08/56 alusel 74 568.60 krooni (4 765.80 eurot), seega kokku 225 000 krooni (14 380.12 eurot). Viidatud võlgnevuselt viivis on kogusummas 51 351.21 krooni (3 281.94 eurot);
II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Antud asja raames on äärmiselt oluline fakt, et müügilepingu p 4.6. kohaselt kohustus hageja tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ja üle andma mööbli tellijale täies mahus hiljemalt 15.08.2008. Tööde täies mahus lõpetamine nimetatud kuupäevaks oli ääretult oluline koolide õigeaegse valmiduse jaoks võtta vastu õpilasi ja korrektselt alustada uut õppeaastat. Mingeid takistusi koolidesse juurdepääsul ei tehtud. Müügilepingute p 10.2 alusel, mis nägi ette õiguse töö üleandmisega viivitamise korral vähendada hagejale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra, vähendas kostja summat (arved koostatud 03.10.2008). Müügilepingute punkt 4.6 kohaselt pidi hageja kostjale töö üle andma hiljemalt 15.08.2008. Müügilepingute punkt 7.1 kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt töö kvaliteetset ja nõuetekohast täitmist lepingus sätestatud tähtajaks. Müügilepingute punkt 9.2 sätestas, et kui töö ei vasta lepingule on kostjal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ning nõuda määratud tähtajaks töö parandamist või juhtudel kui lepingut on rikutud, siis uue töö tegemist või taganeda lepingust ja samuti ka nõuda kahju hüvitamist. Müügilepingute punkt 10.2 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et juhul kui hageja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja on kostjal õigus töö eest tasumisel vähendada hagejale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. Kostja on omapoolselt müügilepinguid korrektselt täitnud. Hagiavalduses toodud väited, et tööde üleandmised viibisid kostja süül, kuna kostja ei taganud ruumide õigeaegset üleandmist, ei lahendanud operatiivselt jooksvaid probleeme ega teostanud objektide kiiret ülevaatamist
2-09-15169 ega vastuvõtmist on paljasõnalised ja tõendamata. Otsitud ning paljasõnaline on hageja motiiv, et kostja ei vabastanud koolide ruume müügilepingute punktis 6.1 toodud tähtajaks, milleks oli 25.07.2008. HVG rekonstrueeritud hoone kasutusluba nr 8024 saadi 30.06.2008 ning sellest hetkest olid kooli ruumid valmis mööbli paigaldamiseks, millest informeeriti ka hagejat. Asjaolu, et kostja pole mitte ühegi kooli puhul teinud hagejale takistusi tarnida ruumidesse mööblit kinnitab ka see, et hageja ei ole kordagi nimetatud rikkumisele kostja tähelepanu pööranud. On mõistetav, et niivõrd suuremahulise rekonstrueerimise puhul on tavapärane, et mõned vead ja defektid avastatakse alles hoone sihtotstarbelise kasutamise käigus. Nende alla tuleb lugeda ka õppeköögi kraanikausside ja torustike probleem, millest hageja informeeris kostjat 01.09.2008 ja mida hageja on nüüd hiljem tagantjärele rõhutanud kui tõestust lõpetamata ehitusest. Siinkohal soovib kostja rõhutada, et nimetatud konkreetne probleem lahendati samal päeval ning hageja kasuks selliselt, et hageja ei pidanud kodumasinaid paigaldama. Kostjale on arusaamatu, miks hageja ei alustanud mööbli paigaldustöid õigeaegselt, sest koolide ruumid olid valmis ja ühtegi takistust hagejale ruumidesse sisenemiseks või mööbli paigaldamiseks ei tehtud. Kostja ei saanud hagejalt ühtegi kirjalikku teadet või pöördumist kuni 14.10.2008 kirjani, et mööbli õigeaegne tarnimine ei olnud võimalik kooliruumide mittetähtaegse vabastamise või muu kostja poolse lepingu rikkumise tõttu. Põhjendamatu on hageja tuginemine vääramatu jõu olemasolule. Hageja teavitas kostjat esmakordselt oma tarneprobleemidest alles 13. augustil 2008. a, mis oli kaks päeva enne lepingulist tarnetähtaega. Samas hageja ise on tarneprobleemidest saanud teadlikuks Hiinast 06.06.2008 edastatud kirjaga. Poolte vahel sõlmitud müügilepingute punkt 12.2. kohaselt pidi pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. On selge, et kuid hiljem saadetud teavitus ei mahu mõiste „koheselt“ alla. Kostja hinnangul näitab ka see asjaolu selgelt, et mööbli tarne hilines hageja probleemide tõttu, mitte aga koolihoone ehitusliku olukorra tõttu. Müügilepingute punktis 12.1 on pooled kokku leppinud, et lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Kostja leiab, et hageja ei saa tugineda vääramatu jõu olemasolule, kuna tal puudus õigus kasutada Hiina alltöövõtjat ilma kostja nõusolekuta. 24.04.2008 on SBAS koostanud ja allkirjastanud dokumendi, milles on kinnitatud et alltöövõtjaid kaasatakse üksnes hankija kirjalikul nõusolekul. Tallinna linnal (Tallinna Haridusameti kaudu) puudub igasugune teave, kes on allhankijaks Hiinast tarnitava kauba osas ning seeläbi ei ole ka põhjendatud viited vääramatule jõule ja tarne viibimisele. Lepingu täitmine hageja poolt pidi toimuma hiljemalt 15.08.2008 ning fakt, et hageja ei maininud mitte kordagi enne 14.10.2008 (mil oli juba hagejale esitatud leppetrahvi nõue) asjaolu, et kostja oleks kuidagi oma tegevuse või tegevusetusega aidanud kaasa hageja viivitusele, on ülimalt kõnekas ja näitab selgelt, et hageja kasutab kõiki võtteid, et mitte tunnistada oma süüd ja täita lepingujärgseid kohustusi. Kostja on seisukohal, et leping on täidetud, kui selle kõik tingimused on saabunud, ehk siis, kui kogu mööbel on vastavalt hankes nimetatud tingimustele tarnitud ja paigaldatud. Asendusmööbli paigaldamist ei saa lugeda lepingu lõplikuks täitmiseks ja üleandmis-
2-09-15169 vastuvõtmis aktile mitte allakirjutamist vastuvõtuviivitusena.
ei
saa käsitleda VÕS
§
kohaselt
IV Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 kohaselt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kostja korraldas 2008. a kevadel riigihanke, et soetada koolimööblit gümnaasiumitele. Kostja võitis riigihanke kolme gümnaasiumi osas – THVG, TLG ja KG. Poolte vahel sõlmiti nimetatud gümnaasiumite mööbliga varustamiseks kolm lepingut (tl 14-23, 37-44 ja 54-61) kogumahuga 6 595 095 krooni, millele lisandus käibemaks. Müügilepingute kohaselt pidi kostja vabastama kooliruumid ja andma need hagejale üle hiljemalt 25.07.2008, v.a KG, mille ruumid tuli hagejale üle anda 28.07.2008. Hageja kohustus tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ja andma mööbli tellijale üle hiljemalt 15.08.2008. Hageja hinnangul pidi kostja tagama ruumide õigeaegse üleandmise, paigaldusskeemide esitamise, jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise ja vastuvõtmise, kuid ei täitnud ühtegi nimetatud kohustust nõuetekohaselt. Poolte vahel on vaidlus selles, et hageja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tähtaegselt, millest tulenevalt kostja arvestas lepingu rikkumise eest hagejale lepingujärgselt tasumisele kuuluvast summast maha leppetrahvi kokku summas 225 570.35 krooni. Hagiavalduse kohaselt takistas hageja lepinguliste kohustuste täitmata jätmist vääramatu jõud, kuna Hiina allhankija ei saanud 2008. a maavärina tõttu omapoolset tellimust täita. Hageja loeb asjaolu, et Hiinas toimus 2008. a maavärin, üldteada asjaoluks. Kostja vaidleb nimetatud asjaolule vastu, kuna leiab, et hageja sai tarneprobleemidest teadlikuks juba 06.06.2008 saadetud kirjast, kuid teavitas sellest kostjat alles 13.08.2008, s.o kaks päeva enne lepingulist tarnetähtaega. Kostja leiab, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud müügilepingute punktist 12.2. pidi pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel oli takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. Kostja leiab, et hageja kuid hiljem saadutud teade ei mahu mõiste koheselt alla. Teavitamiskohustus tulenev ka VÕS §
2-09-15169
Kohus leiab, et kostja vastuväide, et hagejal puudub alus tugineda vääramatu jõu asjaolule, on põhjendatud. Riigihankeseaduse § 31 lg 2 p 9 (kuni 01.01.2011 kehtinud redaktsiooni) kohaselt pidi hankedokumentides muu hulgas sisalduma nõue pakkujale näidata pakkumuses, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepingud sõlmida ning esitada pakkumuses tingimus, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust olulise osa täitmisel muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist. Kohtule esitatud hageja pakkumuse (tl 90) kohaselt on hageja kinnitanud, et kaasab allhankijaid vaid kostja nõusolekul. Andmeid Hiina allhankija kohta ei ole hageja esitanud kostjale ega kohtule, mistõttu on põhjendatud kostja vastuväide, et puuduvad andmed selle kohta, kes on allhankijaks Hiinast tarnitava kauba osas. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oli sõlminud kokkuleppe (lepingu) Hiina äriühinguga kostja tellimuse täitmiseks vajaliku materjali osas. Hageja on küll kohtule esitanud teate (tl 77), selle kohta, et ZJFIC, Ltd teatab, et Hiina Sichuiani provintsis aset leidnud suure maavärina tõttu ei saa metalltorude tarnija varustada hagejat torudega kokkulepitud ajaks, kuid hageja ei ole tõendanud, et nimetatud teade on seotud kostjaga seotud tellimusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendamatu on kostja väide, et lepingu täitmine oli takistatud vääramatu jõu tõttu. Kuna hageja ei olnud nõuetekohaselt kostjat teavitanud kostjat alltöövõtja kasutamisest, siis on hageja võtnud endale alltöövõtja poolsest lepingu täitmata jätmisest tuleneva riski ja seetõttu leiab kohus, et asjakohatu on hageja väide, et hageja poolne lepingu rikkumine tulenes vääramatust jõust. VÕS § 119 lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Müügilepingute p 6.1. kohaselt pidi kostja vabastama kooliruumid ja andma need hagejale üle hiljemalt 25.07.2008, v.a KG, mille ruumid tuli hagejale üle anda 28.07.2008 (tl 15, 38, 55). Hageja väidetel pidi kostja tagama ruumide õigeaegse üleandmise, paigaldusskeemide esitamise, jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise ja vastuvõtmise, kuid ei täitnud ühtegi nimetatud kohustust nõuetekohaselt. Müügilepingute punkt 6 reguleerib tellija (kostja) kohustusi (tl 15, 38, 55), kust nähtub hageja viidatud kohustus vabastada ruumid ja anda need eelnimetatud tähtaegadel tarnijale (hagejale) üle. Poolte vahel sõlmitud müügilepingutest ei nähtu kostja (tellija) kohustust esitada hagejale paigaldusskeemid, samuti jooksvate küsimuste operatiivse lahendamise ja vastuvõtmise kohustus. Samas on müügilepingute punkti 15.1.2. kohaselt tellija määratud tellija esindaja mööblit ja selle paigaldust puudutavates konkreetsetes küsimustes, s.h ruumide üleandmine paigalduse teostamiseks, hoone ja ruumide igapäevane avamine ning sulgemine tööde teostamiseks, mööbli jaotus ruumides ja mööbli paigaldusskeemid jms, samuti mööbli vastuvõtt ruumis koguse ning kvaliteedi osas (tl 18, 41, 58). VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi poolte vahel sõlmitud müügilepingutest ei nähtu tellija kohustus paigaldusskeemide üleandmiseks, tuleb poolte tahte tõlgendamisel lähtuda lepingust tervikuna ja kuna pooled on kokku leppinud selles, kes kostjat esindab muu hulgas paigaldusskeemide osas, siis on pooled ka kokku
2-09-15169 leppinud selles, et paigaldusskeemid koostatakse ja esitatakse hagejale. Mööbli paigaldusskeemide koostamise vajadus tuleneb ka lepingu iseloomust, kuna näiteks HVG tuli paigaldada 1 829 erinevat toodet 5-korruselise koolimaja 88 esinevasse ruumi. Analoogne olukord oli ka teistes gümnaasiumides. Kostja ei ole tõendanud, et kõigi kolme gümnaasiumi paigaldusskeemid olid koostatud. Kohus leiab, et kuna kostja esindaja ei ole esitanud tõendina vaidlusaluste gümnaasiumide paigaldusskeeme, siis ei ole neid paigaldusskeeme olemas, millest tuleneb, et kostja on jätnud täitmata oma kohustuse paigaldusskeemide koostamiseks, millest tulenevalt on kostja olnud vastuvõtuviivituses ja sellest tulenevalt ei saanud hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Tunnistaja SK 26.04.2011 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud vaidlusaluste gümnaasiumide ruumid sisustamiseks valmis, kuna toimusid ehituslikud tööd – värviti seinu ja lagesid ning paigaldati linoleumi, toimusid elektri installatsioonitööd. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud võimalik mööblit paigaldada ruumidesse, kus värviti seinu. Tunnistaja ütluste kohaselt ei andnud kostja hagejale ruume möbleerimiseks üle lepingus kokkulepitud ajal. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste gümnaasiumide ruumid andi hagejale üle lepingus kokkulepitud ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja oli ruumide üleandmise tõttu vastuvõtuviivituses ja sellest tulenevalt ei saanud hageja nõuetekohaselt oma kohustust täita. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. VÕS § 107 lg 1 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. VÕS § 107 lg 2 kohaselt võib kohustust rikkunud lepingupool kohustuse rikkumise heastada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja poolte vahel sõlmitud müügilepinguid täitnud nõuetekohaselt, mistõttu kostjal on õigus nende päevade eest, mil gümnaasiumides oli asendusmööbel, nõuda leppetrahvi. Kohus leiab, et kostja nõue, et hageja peab maksma leppetrahvi aja eest, mil ruumidesse oli paigaldatud asendusmööbel, on hea usu põhimõtetega vastuolus. Hageja väide selle kohta, et ta on kandnud suuri kulutusi asendusmööblile ja kordades odavam oleks olnud maksta kostjale nende päevade eest leppetrahvi, on põhjendatud. Hageja käitus heas usus ja kõrvaldas asendusmööbli hankimise ja paigaldamisega puudused ja võimaldas alustada kooliaastat 01. septembril kõigus kolmes gümnaasiumis möbleeritud ruumides. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja oleks kandnud väiksemaid kulutusi, kui ta oleks maksnud kostjale leppetrahvi lepingu täitmata jätmise eest. Selle asemel, et jätta koolid möbleerimata kooliaasta alguseks käitus hageja heas usus ja möbleeris kõik kolm gümnaasiumit asendusmööbliga ja kandis sellest tulenevalt märkimisväärseid kulutusi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asendusmööbli kvaliteedile ega asendustäitmisele. Hageja asendas tellitud mööbli teisega, mis erines vaid värvi poolest, seega
2-09-15169 vastas asendusmööbel liigitunnustele ja keskmisele kvaliteedile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja tagas omal kulul võimaluse kooliaastat alustada möbleeritud ruumides, siis on hea usu põhimõtte vastane, et hageja maksaks kostjale leppetrahvi aja eest, mil kõigi kolme gümnaasiumi ruumidesse oli paigaldatud asendusmööbel. Puudub vaidlus selles, et hageja kohustus tarnima mööbli, paigaldama selle koolidesse ja andma mööbli tellijale üle hiljemalt 15.08.2008. Nimetatud asjaolu tuleneb ka poolte vahel sõlmitud lepingutest (tl 15, 38, 55). Hageja teatas kostjale, et möbleeritud ruumid on võimalik üle anda 27.08.2008. Nimetatud asjaolu nähtub hageja 26.08.2008 kirjast (tl 29, 49, 67). Kostja on nimetatud tähtajale vastu vaielnud, kuid ei ole tõendanud, millal hageja lepingu täitis. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja on vaidlusaluste gümnaasiumide ruumidesse paigaldanud asendusmööbli ja seetõttu oli võimalik alustada õppetööd vaidlusalustes gümnaasiumides 01. septembril. Tunnistaja SK26.04.2011 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt anti ruumid üle 01. septembriks. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus aktide allakirjutamine 12.09.2008 ja LG17.09.2008 seetõttu, et see oli seotud asendusmööbli väljavahetamisega ja koolide sooviga kõik täiendavalt üle lugeda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on omaks võtnud asjaolu, et 01. septembril oli kõigis vaidlusalustes gümnaasiumides võimalik alustada õppetööd, kuna ruumid olid möbleeritud. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Eeltoodust tuleneb, et kostja pidanuks kostja hageja teostatud töö vastu võtma viivitamatult. Kohus leiab, et kui kostjal kulus kauem aega mööbli ülelugemiseks, siis ei ole nimetatud asjaolu aluseks kostja suhtes leppetrahvi nõude kohaldamiseks. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et kuna kostja teatas hagejale leppetrahvi nõudest alles 03.10.2008 (tl 101, 103 ja 105), siis ei ole kostja hagejale teatanud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist, et ta leppetrahvi nõuab. Hagejal oli lepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtajaks 15.08.2008 ja kostjast tuleneva vastuvõtuviivituse tõttu on hageja lepingust tuleneva kohustuse täitnud hiljemalt 01. septembriks 2008. Kuna kostja on esitanud leppetrahvi nõude, siis arvestades asjaolu, et kostja oli teadlik lepingu rikkumisest juba 15.08.2008, on leppetrahvi nõude esitamine alles 03.10.2008 ilmselgelt ületanud mõistliku aja piirid. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kostja on oma tegevuse tõttu olnud vastuvõtuviivituses, mis tingis hageja poolt lepingus kokkulepitud tähtajal lepingu täitmise, siis on alusetu kostja leppetrahvi nõue. Kostja on põhjendamatult hagejale 28.05.2008 sõlmitud müügilepingu nr 3-51/08/73 alusel tasumisele kuuluvast summast kinni pidanud leppetrahvi 52 089.75 krooni, 11.06.2008 sõlmitud müügilepingu nr 3-51/08/91 alusel tasumisele kuuluvast summast kinni pidanud leppetrahvi summas 98 341.65 krooni ja 21.05.2008 sõlmitud müügilepingu nr 3-51/08/56 alusel maksmisele kuuluvast summast kinni pidanud 71 568.60 krooni, kokku 225 570.35 krooni. Hageja on hagi esitamisel piirdunud nõudega 225 000 krooni. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult kinni peetud leppetrahv summas 225 000 krooni (14 380.12 eurot). Hageja on palunud kostjalt välja nõuda viivis summas 51 351.21 krooni. Hageja on viivise arvestuse esitanud (tl 72). Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
2-09-15169 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja on põhjendamatult hilinenud KG osas arve tasumisega ja on kõigi kolme vaidlusaluse gümnaasiumi osas müügilepingutest tulenevate arvete tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidanud alusetult leppetrahvi ning kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, siis tuleb kostjale hageja kasuks välja mõista viivis summas 51 351.21 krooni (3 281.94 eurot).
Menetluskulud Tulenevalt TsMS õ 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.