M. P. E. S. tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
6008,33 eurot (94 010 krooni)
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. P. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxx xx.x, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx esindaja: A. K. , postiaadress xxxxx xx.xx-xx xxxxx xxxxx E-post: Kostja: E. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx.xx xxxxx xxxxx esindaja: vandeadvokaat T. P. vandeadvokaadi vanemabi H. J. , postiaadress A. A. P. osakond, xxxx xx xxxxx E-post:
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E. S. menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasja kohtumenetluses Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas ning määrata M. P. E. S. hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot 40 senti. 2.Rahuldada M. P. menetluskulude kindlaksmääramiseks määruskaebuse menetlemisel Tartu Ringkonnakohtus osaliselt ning määrata E. S. M. P.
3.Teha tasaarvestus hageja ja kostja poolt üksteisele hüvitatavate menetluskulude osas ja välja mõista M. P. . S. menetluskulude katteks 620 (kuussada kakskümmend) eurot 14 senti.
4.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
ja määruse jõustumine
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja poolte taotlused
1.Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-5318 jäeti M. P. E. S. varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega. Kohus määras nimetatud määruse resolutsiooni punktis 2 kindlaks M. P. poolt E. S. menetluskulude rahalise suuruse, milleks oli 18 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2011.a. määrusega rahuldati M. P. määruskaebus ning tühistati Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010.a. määruse resolutsiooni punkt 2. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega määras, et menetluskulud maakohtus tuleb jätta M. P. kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäeti E. S. kanda. E. S. määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 02. märtsi 2011.a. määrusele jättis Riigikohus 25. mai 2011.a. määrusega nr 3-7-1-2-205 menetlusse võtmata. Seega on Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2011.a. määrus jõustunud 25.mail 2011.a.
2.Hageja M. P. on 05.04.2011.a.esitanud oma lepingulise esindaja A. K. kaudu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl.126) Avalduse kohaselt on M. P. kandnud kohtukulusid Tartu Ringkonnakohtus riigilõivu näol, summas 25,56 eurot, millele lisandub panga teenustasu 1,60 eurot ja kohtuväliseid kulusid esindajatasu näol, summas 1100 eurot. Kohtuväliste kuludena on hagejal ka posti- ja paljunduskulusid summas 3,10 eurot. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes hagejale osutatud õigusabi Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse ettevalmistamises, vormistamises ja kohtule esitamises. Määruskaebuse saatmisel Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule tekkisid viivitused ja arusaamatused menetlusdokumentide registreerimisel ja edastamisel (mitte M. P. ), mille tõttu oli vajalik täiendavate järelpärimiste esitamine nii Tartu Ringkonnakohtule kui ka Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale ning nendega suhtlemine. Õigusabikulude koosseisu kuuluvad ka esimese astme kohtule esitatava menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine. A. K. kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldusele on lisatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (tl.127) ja käsundusleping (tl.128-129). Kokku on M. P. kandnud menetluskulusid 1130,26 euro ulatuses.
2 (7)
3.Kostja E. S. H. J. 18.07.2011.a. esitatud vastuses hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl.137-138) leitakse, et M. P. tuleks rahaliselt kindlaks määrata mitte suuremas ulatuses kui 27,16 eurot. Vastustaja põhjendab oma seisukohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 9. novembri 2009.a. otsusega nr 3-2-1-112-09, mille kohaselt ei ole õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastustaja on seisukohal, et M. Puusepp ei ole kohtule esitanud TsMS § 174 lg 3 nõuetele vastavat menetluskulude nimekirja. Kuna hageja ei ole esitanud ei kuludokumente, tõendeid kulude kandmise kohta ega ka selgitust osutatud õigusabi sisu ega mahu suhtes, puudub E. S. ka võimalus M. P. poolt esitatud paljasõnaliste numbrite suhtes sisulist seisukohta kujundada. Seetõttu tuleb M. P. taotlus menetluskulude väljamõistmiseks selle põhistamata osas jätta rahuldamata ning hüvitatavaks hageja menetluskuluks saab olla vaid hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv 27,16 eurot. 18.07.2011.a. kohtule esitanud taotluses (tl.134-135) taotleb E.S. esindaja ka kostja menetluskulude rahalisest kindlaksmääramist. E. S. on tsiviilasjas nr 2-10-5318 kandnud menetluskulusid summas 1150,40 eurot, mis moodustub täies ulatuses õigusabikuludest vastavalt A. A. P. .septembri 2010.a. arvele nr 20101083 summas 1150,41 eurot (tl.132 pöördel). Tl.131 pöördel on E.S. osutamisega seotud tegevuste loetelu ja ajakulu arvestus. H. J. kinnitab, et arvetel kajastatud kulutused on kantud täies ulatuses seoses tsiviilasja nr 2-10-5318 menetlusega ning palub need täies ulatuses M. P. välja mõista. E. S. ei ole käibemaksukohuslane.
4.Kostja esindaja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks pärast seda, kui kohus on edastanud kostjale hageja vastava avalduse vastuväidete esitamiseks. Taotluse esitamisel lähtus kostja esindaja Tartu Maakohtu Põlva kohtumajast 16.juunil 2011.a. vastusest järelepärimisele kohtulahendi jõustumise kohta e-kirjaga saadud teabest, et Tartu Ringkonnakohtu 02.märtsi 2011.a. määrus ei ole veel jõustunud (tl.132). Kostja esindaja oli antud kohtumääruse jõustumise küsimuses pöördunud Põlva kohtumaja poole ka 08.aprillil 2011.a. (tl.131), seega oli kohtuga pidevas kontaktis saamaks teada, millal Tartu Ringkonnakohtu 02. märtsi 2011.a. määrus jõustub. 18. juulil 2011.a. pöördus A. A. P. kohtu poole telefoni teel saamaks teavet Tartu Ringkonnakohtu määruse jõustumise kohta. Kohus vastas, et nimetatud määrus on jõustunud 25. mail 2011.a. Eeltoodust tulenevalt lähtus avaldaja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaegade arvestamisel asjaolust, et ta sai teada kohtulahendi jõustumisest 18.juulil 2011.a. ning avaldus on esitatud tähtaegselt. Kuid kui kohus leiab, et avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamise tähtaja mööda lasknud, siis palub avaldaja see TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada. Tähtaja möödalaskmise oli tingitud asjaolust, et kohus avaldas A. A. P. . juunil 2011.a., et Tartu Ringkonnakohtu 2.märtsi 2011.a. määrus ei ole veel jõustunud. Avaldajal oli õiguspärane ootus, et kohus annab vaidlusaluse määruse jõustumiskuupäeva teada korrektselt.
5.Kohus on kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 saatnud hagejale, andes ka hagejale tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks. 3 (7)
Hageja vastuväidete kohaselt (tl.143) on kostja avaldus esitatud mittetähtaegselt, s.t. pärast 30 päeva möödumist kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2011.a. määrus, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus M.P. hagis E.S. vastu jõustus Riigikohtu määrusega 25.05.2011, millega jäeti E.S. määruskaebus menetlusse võtmata. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus avaldatakse TsMS § 679 lg 7 kohaselt viivitamatult Riigikohtu veebilehel. Seega kostjal kui määruskaebuse esitajal oli võimalik igal ajal kontrollida kohtumääruse jõustumist. TsMS § 458 lg 1 järgi ei ole kohtul kohustust teavitada pooli kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks sellele oli kostjal võimalus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada kohtule ka enne kohtulahendi jõustumist. Neil asjaoludel taotleb hageja kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning taotluse nimetatud avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks tähelepanuta jätmist. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus vaatab läbi nii hageja kui kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tulenevalt TsMS §-st 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Osundatud paragrahvi 3.lõige sätestab, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele listakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
7.Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 05.04.2011.a., võttes aluseks Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2011.a. kohtumääruses esitatud menetluskulude jaotuse, mille kohaselt menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel jäeti vastustaja (kostja) kanda. Hageja menetluskulud seisnevad määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivus – 25,56 eurot, millele lisandub panga teenustasu 1,60 eurot, seega kokku 27,16 eurot; lepingulisele esindajale tasumisele kuuluvad õigusabikuludes, summas 1100 eurot vastavalt M. P. A. K. vahel 02.01.2011 sõlmitud käsunduslepingule ning posti- ja paljundamiskuludes summas 3,10 eurot. Seega kokku moodustavad M.P. menetluskulud 1130,26 eurot.
8.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostja poolt hüvitamisele osaliselt. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele selles, et hageja ei ole esitanud TsMS § 174 4 (7)
lõikele 3 vastavat menetluskulude nimekirja. Kohtu hinnangul tähendab TsMS § 174 lg 3 sätestatud nõue näidata menetluskulude nimekirjas detailselt kulude koosseis seda, et kulud oleksid nimetatud TsMS 18.peatüki 1.jao kululiikide kaupa. Hageja on seda teinud, nimetades kohtukuluna TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõivu ja kohtuvälise kuluna TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosalise esindajakulud. Taotluses on loetletud tööd, mida on arvestatud esindajatasu kindlaksmääramisel – määruskaebuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine Tartu Ringkonnakohtule, sealhulgas määruskaebuse esitamisel Põlva kohtumaja kaudu tekkinud arusaamatuste lahendamine; menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine. Taotlusele lisatud käsunduslepingu p 1 on samuti kirjeldatud õigusabiteenuse sisu- juriidiline asjaajamine nõuete menetlemisel E. S. ( konsultatsioonid, dokumentide ettevalmistamine jne.) Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137, millega on kinnitatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 100 000 krooni (6391,16 eurot) on maksimaalselt sissenõutav kulu 3195,58 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on tulenevalt TsMS §-st 124 lg 1 ja 2 6008,33 eurot seega ei ületa hageja lepingulise esindaja kulu kehtestatud piirmäära.
9.Hinnates M.P. lepingulise esindaja A. K. poolt osutatud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et seoses Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 17.detsembri 2010.a. määrusele esitatud määruskaebuse menetlemisega ei ole tasu õigusabi eest vastavuses esindaja töö mahuga. Hageja esindaja poolt 04.01.2011.a. esitatud määruskaebuse näol (2-l lehel) ei ole tegemist keeruka õigusdokumendiga, selle põhjendustes on kaebuse esitaja keskendunud kostja õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsile ning asjaolule, et kohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel piisavalt arvestanud hageja majandusliku olukorraga. Määruskaebuse esitamisel Tartu Ringkonnakohtule tekkis tõepoolest ka arusaamatus ja viivitus, kuna esialgu teavitati esindajat määruskaebuse esitamisest peale tähtaja möödumist. Arusaamatus tekkis sellest, et määruskaebuse esitaja ei saatnud seda esialgu mitte Põlva kohtumaja üldisele elektronpostiaadressile, vaid istungisekretäri aadressile. Sellega seoses loeti määruskaebus esitatuks siiski tähtaegselt ning tuleb möönda, et esindaja õigusabi osutamisega seonduv ajakulu sellega suurenes. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud õigusabikulu M.P. määruskaebuse menetlemisel 500 eurot ning hageja menetluskulud määruskaebuse menetlemisel Tartu Ringkonnakohtus koos riigilõivu ja posti- ning paljunduskuludega seega 530,26 eurot.
10.Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas kostja poolt esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on esitatud tähtaegselt ning kui ei ole, siis kas esinevad alused avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus leiab, et puudub vajadus ennistada kostja menetluskulude avalduse esitamise tähtaeg, kuivõrd taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks oli esitatud juba 07.12.2010.a. toimunud kohtuistungil, kui hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kostja esitas kohtuistungil ka menetluskulude suurust tõendavad dokumendid (tl.72,73).. Kostja menetluskuluks oli lepingulise esindaja tasu – 18 000 krooni (1150,41 eurot). Kohus andis hagejale võimaluse esitada oma seisukoht kostja menetluskulude hüvitamise osas, mida hageja on teinud 16.12.2010.a.(tl.76). Hageja on leidnud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna hageja esitas taotluse hagi tagasivõtmiseks enne asja kohtuliku arutamise algust. Arve õigusabikulude tasumiseks ei võimalda hinnata õigusabi 5 (7)
osutamise sisulisi asjaolusid (õigusabi vajalikkust)- kostja esindaja on koostanud tsiviilasjas vaid ühe dokumendi, seega ei ole lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Hagejale on kostja menetluskulude hüvitamine raskendatud ka seetõttu, et ta on puudega pensionär.
11.Kohus on seisukohal, et E. S. hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele täielikult. Kostjat on tsiviilasja menetluses esimese astme kohtus esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Tarmo Pilv. Kohtule on esitatud kuludokumentidena arve nr.290101083 (tl.72), millel kajastub lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi maht ning maksekorraldus arve tasumise kohta, summas 18 000 krooni (1150,41 eurot) (tl.73). 18.juulil 2011 on esitatud uus kirjalik taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning koos sellega ka arve nr 20101083 tegevuste loetelu (tl.131 pöördel). Selles on kajastatud, et kostja on tasunud A. A. P. .09.2010.a. ettemaksuna 7,5 tunni ulatuses õigusabi osutamise eest 15 000 krooni, millele lisandus käibemaks 3000 krooni. Kostja lepinguline esindaja on 06.09.2010.a. tutvunud kostja seisukohtade koostamiseks materjalidega, 07.09.2010 koostanud seisukohad ja 16.09.2010 vastuse hagile. 06.12.2010.a. on koostatud teesid 07.12.2010.a. kohtuistungiks ning viimatinimetatud kuupäeval on kostja esindaja osalenud kohtuistungil Põlva kohtumajas.
12.Ka kostja lepingulise esindaja tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära (vt.määruse p.8). Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulu summas 18 000 krooni (1150,40 eurot) ka põhjendatud ja vajalik. Kostja lepinguline esindaja on tasu arvestamisel võtnud aluseks advokaadibüroos, mille kaudu esindaja õigusteenust osutab, kehtiva tunnitasu määrad – 1500 -2000 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda tunnitasumäärade õigsuses, kuna need vastavad õigusabiteenuste turul advokaadibüroode poolt pakutavate teenuste turuhindadele. Kostja esindaja on koostanud tsiviilasjas kaks õigusdokumenti - vastuse hageja arvamusele ning kirjalikud teesid. Mõlemas neist on põhjalikult analüüsitud õiguslikku olukorda, sealhulgas esitatud põhjendused nõude aegumise osas ning kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevate asjaolude puudumise kohta. Advokaadi tegevuste loetelu kohaselt (tl.131 pöördel) on kostja seisukohtade koostamiseks, sellele eelnevaks tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, vastuse ja teeside koostamiseks kulunud kokku ca 10 tundi. Kohtuistungist osavõtuks Põlva kohtumajas 07.12.2010.a. on kulunud 4 tundi 38 minutit.
13.Võttes aluseks kostja poolt kohtule esitatud õigusdokumendid ning kohtuistungi protokollis kajastatud kohtuistungi toimumise kestuses, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja esindaja poolt teostatud toiminguteks on 7 tundi 40 minutit. Tegevuste kirjelduses on eraldi välja toodud ajakulu kostja seisukohtade koostamiseks, vastuse koostamiseks ja teeside koostamiseks. Analüüsides kohtule esitatud kahte õigusdokumenti - kostja vastust (tl.43-49) ja teese (tl.68-71), selgub, et need on küll suures osas identsed, kuid kuna vastuses sisalduvad seisukohad nii nõude aegumise osas kui ka sisulised vastuväited nõudele, mis toetuvad hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslike aluste puudumisele ja tema väidete tõendamatusele, siis ei saa pidada tegevuste loetelus toodud ajakulu vastuse koostamiseks – 5 tundi põhjendamatuks. Seega tuleks lähtuda ajakulust tsiviilasja materjalidega tutvumiseks - 40 minutit, tunnihinnaga 1500 krooni; vastuse koostamiseks - 5 tundi, tunnihinnaga 2000 krooni ning kohtuistungist 6 (7)
osavõtuks - 2 tundi tunnihinnaga 2000 krooni, arvestades, et kohtuistung toimus 7.12.2010 ajavahemikul 10.00-10.30 (tl.75) ning sõiduks advokaadibüroo asukohast (Tartu) Põlva kohtumajja ja tagasi kulub üldteadaolevalt kokku 1,5 tundi. Kohtuistungil esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 1150,40 eurot (18000 krooni ) on põhjendatud ja vajalik.
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 530,26 eurot, ning hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud 1150,40 eurot , on käesolev määrus vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.