Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja
17.detsember 2010.a. xxxxx kohtumaja, xxxxx Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-10-5318
Tsiviilasi
M. P. E. S. tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks läbivaatamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx.xx xxxxxx , xxxxx xxxxxxxx esindaja: A. K. , postiaadress xxxxx xx.xx-xx xxxxxx xxxxx E-post: xxxxxx:x. x. x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx.x xxxxx Lepinguline esindaja:vandeadvokaat T. P. , A. A. P. xxxxxxx, xxxx xx.xx xxxxxx xxxxx E-post:
Kohtuistungi toimumise aeg
07.detsember 2010
TsMS § 423 lg 1 p 2 ja 425 lg 1 alusel
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on M. P. E. S. tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seoses varalise ja mittevaralise kahju hüvitisena 94 010 krooni väljamõistmiseks. Kostja esitas hagile nii aegumise vastuväite kui ka vastuväite,mis põhineb õiguslike eelduste puudumisel kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Pärast eelmenetluses kostja kirjaliku vastuse ja hageja kirjaliku arvamuse ning sellele kostja kirjaliku seisukoha esitamist määras kohus eelistungi toimumise aja 07.12.2010. Eelistungil esitas M. P. kirjaliku avalduse, milles teatab soovist hagi tagasi võtta (tl.74).Hageja põhjendab hagi tagasivõtmist asjaoluga, et ta ei soovi edasist kohtumenetlust, kuna kostja poeg võib vanglast vabanedes temale kätte maksta ning ta soovib rahu. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni, tulenevalt osundatud paragrahvi lg 2 avaldatakse hagi tagasivõtmine kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et avaldus hagi tagasivõtmiseks tuleb rahuldada. Käesolevas asjas ei olnud hagi tagasivõtmise ajaks eelmenetlus lõppenud, sest avaldus oli esitatud kohtu eelistungil. Kostja ei ole eelistungil vastuväiteid hagi tagasivõtmisele esitanud, kuid on taotlenud tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 426 lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 1741 lg 1 sätestab,et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Tulenevalt TsMS § 168 lõigetest 2 ja 4 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidena A. A. P. 06.09.2010 (tl.72) ning maksekorralduse nimetatud arve, summas 18 000 krooni tasumise kohta 06.09.2010 (tl.73). Arve kohaselt on E.S. kohustatud tasuma õigusabi eest 7 tunni 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga 2000 krooni. Kohus on vastavalt TsMS § 176 lg 1 andnud hagejale tähtaja vastuväidete esitamiseks menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Hageja on seisukohal, et asjas kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna taotlus hagi tagasivõtmiseks oli esitatud enne asja kohtuliku arutamise algust ning hagi tagasivõtmise aluseks oli muuhulgas kostjapoolne ähvardus hageja suhtes (tl.76). Hagejale on kostja menetluskulude hüvitamine raskendatud ka seetõttu, et ta on puudega pensionär, kelle igakuine sissetulek on vaid 3931 krooni (tl.77). Hageja hinnangul on kostja lepingulise esindaja tasu ka ülemäära suur, kuna kostja esindaja poolt on koostatud vaid üks dokument ilma sisulist tööd tegemata. Osutatud õigusabi mahtu ei
2 (4)
ole võimalik kindlaks määrata ilma arve esitamise aluseks oleva kliendilepinguta, kust nähtuks õigusabi osutamise sisulised asjaolud ja kokkulepitud tasu suurus. Kohus on seisukohal, et E. S. hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kostjat on tsiviilasja kohtumenetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat T. P. . Kohtule on esitatud kuludokumentidena arve, millel kajastub lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi maht ning maksekorraldus arve tasumise kohta, summas 18 000 krooni. Hagejalt kostja õigusabikulude sissenõudmisel kuuluvad kohaldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärad Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 100 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 50 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on tulenevalt TsMS §-st 124 lg 1 ja 2 94 010,60 krooni, seega ei ületa kostja lepingulise esindaja kulu kehtestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja kulu ka põhjendamatult suur või mittevajalik. Esialgne vastus hagile on esitatud kostja E.S. poolt, kuid 20.09. 2010 on kohtusse saabunud kostja vastus tsiviilasjas esitatud hageja kirjalikule arvamusele (kostja esialgse vastuse kohta), mis on koostatud kostja lepingulise esindaja poolt. Nimetatud vastuses (tl.43-49) on põhjalikult analüüsitud õiguslikku olukorda, sealhulgas esitatud põhjendused nõude aegumise osas ning kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevate asjaolude puudmise kohta. Seejärel on hageja esindaja esitanud kohtule järelepärimise taotlusega määrata tsiviilasi kohtulikule arutamisele. Kohus määras tsiviilasjas eelistungi toimumise ajaks 07.12.2010, kuhu olid 22.10.2010 saadetud välja kutsed nii pooltele kui ka nende esindajatele (tl.67). Kostja oli eelistungiks ette valmistanud ja esitas kohtule kirjalikud teesid (tl.68-71), mis küll toetuvad suures osas samadele õiguslikele argumentidele, millised on varasemalt eelmenetluse käigus juba esitatud. Hageja esitas eelistungil avalduse hagi tagasivõtmiseks. Seega on kostja lepinguline esindaja – vandeadvokaat T. P. koostanud käesolevas menetluses kaks õigusdokumenti ning võtnud osa ühest kohtuistungist, mistõttu tema arvel näidatud ajakulu – 7 tundi 30 minutit tuleb pidada põhjendatuks. Kohus märgib siinjuures, et kuigi M. P. hagi tagasivõtmiseks on dateeritud 02.12.2010, esitas ta selle alles 07.12.2010 toimunud eelistungi käigus (olles ilmunud istungile hilinenult). Hagejal oleks olnud võimalik kostja esindaja ajakulu vähendada, esitades oma avalduse kohtule enne 07.12.2010 toimunud eelistungit. Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtukulude hüvitamise nõudele, mis põhineb sellel, et hagi tagasivõtmine on toimunud kartuses kättemaksu ees, on ainetu. Mingeid konkreetseid ähvarduse asjaolusid, näiteks milles seisnes ähvarduse sisu, esile toodud ei ole ning väidetav ähvardus ei ole lähtunud kostjast. Ähvardamine on KarS § 120 sätestatud asjaoludel
3 (4)
kriminaalkorras karistatav tegu, seega tuleb hagejal vastavate asjaolude esinemise korral pöörduda pädeva õiguskaitseorgani poole. Kohtuistungil on M. P. , et hagi tagasivõtmine on siiski tingitud asjaolust, et ta sai aru, et oleks pidanud varem seda asja ajama. Hageja pensioni suurus ei saa kohtu hinnagul olla aluseks temalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, sest isiku varanduslikku olukorda ei pruugi iseloomustada ainult tema igakuine sissetulek pensioni näol. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.