Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Haldur on koostanud pankrotimenetluses lõpparuande. Teade MZ pankrotimenetluse lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud 13.12.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15.12.2011 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks. Lõpparuande kohaselt on menetluskulud kokku 342,12 eurot. Haldur palub tasu suuruseks määrata 3494,27 eurot ning tasu ja kulutused hüvitada büroole, mille kaudu haldur tegutseb (PankrS § 65 lg 1). Võlgnik on kohtule esitanud koos pankrotiavaldusega võlgadest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel vastavalt PankrS § 171 ja nimetab usaldusisiku. Antud küsimuses viis pankrotihaldur läbi elektroonilise võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajad leidsid, et usaldusisiku määramine tuleks jätta kohtu otsustada. A P on haldurile avaldanud, et on nõus antud menetluses olema usaldusisikuks ja esitab nõusoleku kohtule. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. MZ haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldatud 13.12.2011 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Raha hoiustati arvelduskontole AS Swedbank. Müüdud pankrotivaraks oli:

Lõpparuande koostamise päevaks ei ole müümata pankrotivara ja puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Halduri tegevustoimingud olid seotud võlgniku vara müügiga ja võlgniku tehingute uurimisega võimalike tagasivõitmise tehingute ja nende võimaluste analüüsimisega ja menetlustoimingute nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine, jaotusettepaneku koostamine ja suhtlemine võlausaldajatega ja võlgnikuga. Haldur teostas võlgniku panga dokumentide kontrolli ja selles osas ei selgunud selliseid asjaolusid, mis oleks olnud aluseks tagasivõitmishagide esitamiseks. Enampakkumise teel müüdi pandiesemeks olev kinnistu registriosa number XXX. Võlgnik märkis varade ja võlgade nimekirjas, et tal on nõue OÜ RK(registrikood XXX) vastu 22 142,19 eurot (346 450,00 krooni), nõude tõestuseks esitati 13.11.2009 kohtumäärus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-08-21949. Pankrotimenetluse käigus selgus aga, et kostja (OÜ RK) esitas 16.11.2010 kaja, mille kohus rahuldas ja menetlus jätkus esimeses astmes. 27.01.2011 jäeti hagi rahuldamata, menetlusdokumendid saadeti otse võlgnikule, haldurit informeeriti menetluse käigust alles 2011.a septembrikuus. Pidades nõus võlausaldajatega ja analüüsides hagi aluseks olevaid asjaolusid kogumis, otsustati menetlust mitte jätkata. Kokkuvõtvalt selles osas pankrotivara suurenemist ette näha ei ole. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad pole raha saanud II rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2 tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded ja I rahuldamisjärgus panditud vara arvelt rahuldamata jäänud nõuete väljamaksmata jaotise osad on järgmised:

krediidiasutuselt, millest viimast võib käsitleda kui võlgnikupoolset hooletut käitumist ja väära arusaamist, et pangalaenu ei tulegi teenindada, kui vara on tagatud pandiga. Kuigi võlgniku käitumine antud situatsioonis olnud hooletu, ei saa tehtut käsitleda tahtliku rikkumisena või raske hooletusena. Käesoleval ajal viibib võlgnik ise suurema osa ajast välismaal (Inglismaal) ja väidetavalt on ta elukaaslase ülalpidamisel. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on seisukohal, et halduril puuduvad piisavad alused väita, et võlgniku käitumises esineks kuriteotunnustega tegu seoses laenu võtmisega. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse koos pankrotiavaldusega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 163 lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku käitumises ei esine kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas töökoha kaotamine ja hooletult liigsete kohustuste võtmine krediidiasutuselt. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 1 määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihaldur taotleb tasuna 3 494,27 euro väljamaksmist. Nimetatud tasu jääb alla PankrS § 651 lg 1 kehtestatud halduri tasu alammäära, kuid pankrotivara müügist laekunust ei jätku suurema tasu maksmiseks. PankrS § 66 lg 1 sätestab, et lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. MZvõlausaldajad on 12.12.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul esitanud arvamuse, et lõpparuandes kajastatud pankrotihalduri taotletav tasu 3 494,27 eurot ja menetluskulud 342,12 eurot on kooskõlas pankrotiseadusega ning nende väljamaksmisega ei rikuta võlausaldajate huve. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu 3 494,27 euro ja menetluskulude 342,12 euro kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve ning vastab PankrS §-dele 651 lg 2 ning 66 lg 1. Kohus määrab halduri tasuks 3 494,27 eurot ja kinnitab menetluskulud 342,12 eurot. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus vabastab pankrotimenetluse lõpetamisel halduri tulenevalt PankrS §-st 165 lg 3. MZon esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik on kohtu hinnangul oma kohustusi pankrotimenetluses rikkunud raskelt hooletult. Võlgnik ei ole pankrotimenetluses täitnud PankrS § 87 tulenevat pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik jättis ilmumata 31.05.2010. a kohtuistungile. Nimelt tutvus võlgnik interneti teel meesterahvaga. Kohtuistungist olulisemaks pidas võlgnik reisimist Inglismaale meestuttava juurde (tl 62). Vastavalt halduri poolt tuvastatule, võttis võlgnik laenukohustuse hooletult ja arusaamises, et laenumakseid ei tulegi pangalaenu tagastamiseks teha kui laen on tagatud pandiga (tl 43, 44). Võlgniku hooletu käitumine kohustuste võtmisel on ka püsiva maksejõuetuse põhjuseks. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul on nii kohtumenetluse eelselt kui kogu pankrotimenetluse kestel puudunud tegelik huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud võlgniku vastu nõude summas 2 426,02 eurot. Riigikohus on lahendis 3-3-1-74-09 asunud seisukohale, et maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Kohtu hinnangul tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ka PankrS § 171 lg 1 p 2 alusel jätta rahuldamata. Võlgniku maksukohustusest vabanemine on välistatud kõigis võlavabastussüsteemides, mistõttu puuduks võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel edulootus. Lisaks ei ole võlgnik kahe aasta jooksul asunud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, mis kohtu hinnangul viitab võlgnikupoolsele huvipuudusele võlausaldajate nõuete rahuldamisel. Kohtul puudub veendumus selles, et võlgnik asub oma kohustusi pankrotimenetluses seaduses sätestatud viisil täitma ka edaspidi, mistõttu tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata.

Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.