Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud 02.12.2011 esitas OÜ A(registrikood XXX) kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 15.12.2011 määrusega võttis Harju Maakohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper ́i ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja 27.12.2011. 23.12.2011 esitas OÜ A(registrikood XXX) ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, teostatud toimingute ja kulude arvestusega ning ajutise halduri töö aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse, põhistades alalise maksejõuetuse tekkimist asjaoluga, et tööde tellija OÜ M ei täitnud töövõtulepingust tulenevat tööde eest tasumise kohustust kohaselt vaatamata sellele, et ta tööd aktiga vastu võttis.

XXX).

Juhatuse liikmetel LL ́il ja RN ́el on kehtivad seosed ettevõttega BB osaühing (registrikood

XXX),

II Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel

Esialgsetele andmetele tuginedes järeldab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetus ei olnud tingitud juhatuse liikme kohustuste tahtlikust või raske ettevaatamatuse tõttu toimepandud rikkumisest. Alaline maksejõuetus kujunes välja ilmselt septembris-oktoobris käesoleval aastal asjaolul, et tööde tellija ei tasunud vastuvõetud tööde eest. Juhatus tegeles aktiivselt võla sissenõudmisega, kuid võlgnik võlga ei tasunud ja raha puudumise tõttu kohtu poole pöördud ei saanud. Juhatus otsis pidevalt uusi töid ja tegevus jätkub kuni käesoleva ajani. Siiski ei kata uued tööd tööde eest tasumata võla tõttu tekkinud käibevahendite puudust. Eeltoodust tulenevalt võivad seega juhatuse liikmete käitumises olla KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused. Siiski ei ole käesoleval ajal selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju võlausaldajatele. Kuriteoteate esitamise põhjendatus vajab pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. VII Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Kuna osaühing on tegutsenud pool aastat, mistõttu puuduvad finantsandmed pikema perioodi kohta ja seega ka nende analüüsimise võimalused. Maksejõuetuse tekkimise ajas ja põhjuses ei ole vaidlust. VIII Andmed varade, kohustuste, pandiõiguste ja täitemenetluste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Käibevara kokku

32 036,01

Põhivara kokku Varad kokku

32 036,01

84 209,12

nõue OÜ M vastu 27 000 eurot ja kuna viimatinimetatu on aktiga tööd vastu võtnud, on nõue sissenõutav ja reaalne. Nõue summas 1 442,40 eurot AS-i T vastu on laekumas. Juhul, kui AS-lt T võlg laekub on pangakontol ca 2 500 eurot.

OÜ A on alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetluse kulude suuruseks on ajutine haldur prognoosinud 4 800 eurot. Selle katmiseks on vara momendil ca 1 100 eurot. Nimetatud summa ei kata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks taotletavat summat. PankrS § 29 lg 1 sätestab, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kuludeks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et kohtul on alus pankrot välja kuulutada PankrS § 29 lg 3 alusel juhul, kui tasutakse kohtu poolt määratud deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud koos massikohustustega moodustavad ca 4 800 eurot. XIII Võlgniku dokumentide hoidja määramine PankrS ei reguleeri pankrotivõlgniku dokumentide hoidja määramist juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu tuleb juhinduda äriseadustiku vastavast regulatsioonist. ÄS § 58 lg 4 viitega sama paragrahvi lõike 1 punktile 1 sätestab, kui kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, on pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata võlgniku seaduslik esindaja LL ́i, kes on haldurile kinnitanud, et on nõus enda määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks. XIV Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks ja väljamõistmiseks

Eeltoodu alusel ning tuginedes aruandele tehtud tööst, palub ajutine haldur määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 992 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 327,36 eurot ning hüvitis halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 172,36 eurot (koos käibemaksuga). Halduri kinnitusel on kõik kulutused tehtud perioodil 15.12-23.12.2011.a. seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega.

Ajutise halduri hinnangul võib juhatuse liikmete käitumises esineda KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnuseid, kuid käesoleval ajal pole selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju võlausaldajatele. Kuriteo tunnustega teo osas oleks vajalik edasises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Kohus leiab, et kuna käesoleval ajal kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikmete tegevuses olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud ei ole, tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. 29.12.2011 määrusega määras kohus deposiiti tasutava summa suuruseks 4800 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.12 2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ei laekunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta, halduri toimingutele kulutatud tööaja arvestuse ja taotluse töötasu määramiseks 12,4 töötunni eest, tunnitasuga 80 eurot/ tund, summas 992 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 327,26 eurot. Lisaks on ajutine haldur teinud halduri ülesannete täitmisel kulutusi summas 172,36 eurot (sh käibemaks) ja palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud ning tasu suurus ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi arvestades mõistlik. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused summas 172,36 eurot (sisaldab käibemaksu) on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Võlgniku esindaja on 27.12.2011 kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulutustega halduri poolt taotletud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ajutisele haldurile tuleb määrata töötasu 992 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 327,36 eurot ning kuluhüvitis tehtud vajalike ja põhjendatud

kulude eest summas 172,36 eurot (sisaldab käibemaksu), välja mõistmisega võlgnikult, OÜ-lt A . PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus asub seisukohale, et ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida OÜ A ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Peeter Sepper vabastada OÜ A ajutise pankrotihalduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda OÜ Ajuhatuse liikme LL ́i (isikukood XXX) vastutavale hoiule.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.