Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-45812

2-11-45812 põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hageja nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja AS-iga Sampo Pank 17.07.2007. a arvelduskrediidilepingu, mille alusel anti kostjale krediiti. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata ja võlausaldaja ütles lepingu üles ning nõudis selle täitmist. AS Sampo Pank loovutas enda nõude kostja vastu hagejale. Hageja sõlmis 31.03.2010. a kostjaga Võlgnevuse tasumise ajatamise ja tingimuste muutmise kokkuleppe. Kohus leiab, et sõlmitud kokkulepet saab käsitleda kompromissilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 mõistes. VÕS § 578 lg 1 näeb ette, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Kostja ei täitnud kompromissilepingut nõuetekohaselt ja hageja ütles lepingu üles 13.10.2010. a. Põhjendatud on hageja nõue kompromissilepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise osas. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud viivisemääras 0,09 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viiviste suuruseks kokku 154,76 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 27.09.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 27.09.2011-18.01.2012 viiviste suuruseks 50,83 eurot (põhivõlg 495,55 eurot x 0,09 % x 114 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Põhjendatud on ka hageja nõue kahju hüvitamiseks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude näol. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rikkumise korral õigus muu hulgas nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kompromissilepingu järgi põhivõlg summas 495,55 eurot, intress perioodi 01.04.2010 kuni 13.10.2010 eest summas 78,75 eurot, viivis perioodi 14.10.2010 kuni 18.01.2012 eest summas 206 eurot, kahju hüvitis summas 47,93 eurot ja viivis alates 07.01.2012. a 0,09 % tasumata põhinõudelt päevas kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue kostja vastu arvelduskrediidilepingust tuleneva viivise summas 110,50 euro (perioodil 30.01.2009 – 31.03.2010 eest), 22.09.2009 seisuga intressivõla summas 3,90 euro ja viivisevõla 47,49 euro osas. Pooled on arvelduskrediidilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks sõlminud kompromissilepingu, mis hõlmab ka kõiki kõrvalnõudeid. VÕS § 578 lg 2 näeb ette, et eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega puudub alus hagejal nimetatud nõuete sissenõudmiseks kostjalt.

2-11-45812 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 82 protsendi ulatuses, seega jätab kohus hageja menetluskulud 82 protsendi ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 150,18 eurot, millest 47,93 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 102,25 eurot hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. TsMS § 144 p 7 alusel loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagimenetluse kulude hulka. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 180 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on summas 330,18. Nimetatud kuludest 82 %, s.o 270,75 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.