Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
17.jaanuar 2012. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-47964
Tsiviilasi
M.Õ. S. R. 40 000 krooni (2556,47 euro) nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised
ja
esindajad
Hageja: M.Õ. – isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxx, xxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx nende Esindaja: H. P. , xxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxx xx, xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja: S. R. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxx E-post: Esindaja: A. M. , T. , xxxx xx-xx, xxxxx xxxxx -post:
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada M. taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.Määrata S. R. M. hüvitatavate menetluskulude suuruseks 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks eurot) 81 senti.
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 29.04.2011. a otsusega rahuldas kohus M. hagi S. R. , mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2556 eurot 47 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 03.juunil 2011.a. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.. Hageja on esitanud 25.05.2011 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning maksekorralduste koopiad hageja lepingulisele esindajale õigusabi eest tasumise kohta. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 7500 krooni (tl.3) ning lepingulisele esindajale H. P. tasutud summad. Hageja on esitanud esindajale tasutud summade tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (tl.55), arved (tl.56 ja 57), sularaha arve (tl.58) ning maksekorralduste koopiad (tl.59-63). Nimetatud dokumentidest nähtub, et M. H.P. tasunud 22.05. 2009.a. 3540 krooni arve nr.035/09 alusel, millel on teenusena märgitud esindus kriminaalasjas, 15.07.2009 5000 krooni selgitusega „asjaajamiseks“, 20.11.2009.a. 3600 krooni selgitusega „esindustasu“, 12.01.2010.a. 3600 krooni selgitusega „esindamise eest kohtus“, 01.10.2010.a. arve nr.072/10 alusel, millel on teenusena märgitud „esindus tsiviilasjas S. R. “ 2400 krooni, millest 1000 krooni on tasutud sularahas 01.10.2010.a. ning 1000 krooni ja 400 krooni vastavalt 04.102010 ja 13.10.2010 pangaülekannetega. Seega kokku on hageja poolt dokumentaalselt tõendatud oma esindajale 18140 krooni tasumine. Kohus on kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 176 lg 1 toimetanud hagejale kätte 16.11.2011, hageja on 18.11.2011 kohtule vastanud, et tal puuduvad menetluskuludele vastuväited ning ta usaldab kohtusüsteemi kulude kindlaksmääramisel. Kohus on seisukohal, et M. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
2 (3)
Tsiviilasjas on esitatud kohtule lepingulise esindaja volikiri (tl.7) , millest nähtub, et M. volitanud H.P. esindama ennast tsiviilasjas S. R. hagi esitamisel ja menetlemisel 12.01.2010. Nimetatud kuupäeval on tasutud ka 3600 krooni esindamise eest kohtus (tl.55). Kohus ei saa käsitleda tsiviilasjas lepingulisele esindajale makstud tasuna summasid, millised M. H.P. maksnud 2009.a. esindustasuna kriminaalasjas (3540 krooni), asjaajamiseks (5000 krooni) ja esindustasuna (3600 krooni), kuna sel ajal ei olnud H.P. kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt veel volitatud esindama hagejat käesolevas tsiviilasjas (hagis S.R. vastu). Seega saab käesolevas tsiviilasjas hüvitatava lepingulise esindaja tasuna kõne alla tulla vaid 12.01.2010 ja hiljem makstud esindajatasu, s.o. kokku 6000 krooni (tl.55,57-58,60-61). Seega tuleb tsiviilasjas M. hagis S. R. 40 000 krooni nõudes kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 13 500 (7500 + 6000) krooni. Kuna alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro, mille vahetuskurss Eesti krooni suhtes on 1 EUR = 15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega on kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 862,81 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot Arvestades, et käesolevas asjas on hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 862,81 eurot ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.