Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.aprill 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-47964
Tsiviilasi
M. S. R. 40 000 krooni (2556,47 eurot) nõudes
Tsiviilasja hind
2 556,47 eurot 40 000 krooni Hageja: M. xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx Esindaja: H. P. , HP, xxxxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja: S. R. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxx xxxxxxx E-post: Esindaja: A. M. , xxxx OÜ, xxxx xx-xxx E-post:
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista S. R. . välja alusetult saadud 2556 (kaks tuhat viissada viiskümmend kuus) eurot 47 senti.
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt otsis hageja M. .aasta lõpus tutvumiskuulutuste kaudu endale naissõpra. 2008. aasta detsembri algul tutvus ta kostjaga, kes nimetas ennast A. . Nad said kokku 15.12.2008 Pärnus, kus kannatanu M. kohaselt naisterahvas kurtis oma rasket majanduslikku olukorda ja soovis juba esimesel kokkusaamisel kannatanult laenuks 50000 krooni korteri ostuks. Samal päeval võttis hageja pangast välja sularaha 25 000 krooni ja andis naisele, ülejäänud 25 000 krooni kandis M. .12.2008 pangaülekandega naise palvel S. R. . Naine kinnitas, et S.R. tema sõbranna. 29.12.2008 kandis MR. veel 15000 krooni. Järgnevalt nõudis kostja naistuttav telefoni teel raha juurde ning seepärast saadi kokku veel kolmel korral xxxxxxxxxxx, kus hageja andis naisele sularaha, mille kohta mingeid dokumente ei vormistatud. Kokku andis hageja naisele 285 000 krooni, millise summa lubas hagejaga kohtunud naine koos protsentidega temale 24.03.2009 tagasi maksta. Kuna lubatud tähtajal raha tagasi ei makstud, alustati M. alusel kriminaalmenetlus, mis aga Lääne PP kriminaalosakonna K. kriminaaltalituse politseivaneminspektori xxxxx xxxx .11.2009 määrusega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja 200 alusel, s.o kohase kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kuna sularaha üleandmise kohta ei ole hagejal tõendeid , taotleb hageja kostjalt 40 000 krooni tagasisaamist Võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastuväited ja hageja seisukoht Kostja S. R. hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse 16.veebruaril 2011.a. isiklikult kätte saanud (tl.31). Vastuses hagile (tl.32) on kostja teatanud, et võtab hagi õigeks. Kostja väiteil ei ole tema kunagi hagejalt raha laenuks küsinud ega ka kingituse tegemist palunud, taotlenud või oodanud. Hageja kinnitas, et ta on 83-aastane üksik inimene ning soovib endale head kaaslast kooseluks. Kostja võtab omaks, et 18.12.2008 kandis hageja kostja arvele 25000 krooni ning 29.12.2008 uusaastakingitusena veel 15000 krooni. Mõlemad rahaülekanded tulid kostjale üllatusena. Kostja on valmis kingiks saadud 40000 krooni hagejale tagastama. Hageja oma arvamuses kostja vastuse kohta on jäänud nõude juurde ja leidnud, et asja lahendamine oleks võimalik kompromissi sõlmimise teel, kui kostja maksaks hagejale nõudesumma ja osa kohtukuludest enne 28.03.2011 (tl.37), kuid kostjale ei ole kompromiss hageja pakutud tingimustel olnud vastuvõetav (tl.39).
2 (4)
Mõlemad pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega ning kohtu poolt kirjaliku menetluse määramisel antud tähtajaks täiendavaid taotlusi ega tõendeid ei ole esitatud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejalt saanud raha. Kuivõrd kostja on nõustunud raha (40000 krooni) tagastama, siis saab kohus ka nimetatud asjaolust lähtuda. VÕS § 1027 kohaselt isik peab VÕS 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja tulenevalt VÕS § 1028 lg 1 saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavate dokumentidena kontoväljavõtted (tl.12-16) ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl.9-11). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista rahasumma, mille hageja on kostjalt saanud pangaülekannetena vastavalt 18.12.2008.a. 25 000 krooni ja 29.12.2008.a. 15 000 krooni. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2556,47 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
3 (4)
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.