Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (3)

Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS EBM Grupp esitas 16.11.2011. a kohtule hagiavalduse AS-i Werol Tehased vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista taimeõli müügilepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju summas 36 099,84 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 27. detsembriks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 01.12.2011. a (tl.67). Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on pooled 23.02.2006. a sõlminud tähtajatu taimeõli müügi raamlepingu ja 23.08.2010. a raamlepingu lisa, mille järgi kohustus kostja perioodil 01.10. – 31.12.2010 müüma hagejale rafineeritud rapsiõli. Müügilepingu lisa sätestas müüdava õli kogused ja üleandmise tähtajad. Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud müügi kokkuleppeid ja ei tarninud hagejale õli ettenähtud kogustes ja tähtaegadel. Vaatamata hageja poolt korduvalt antud tähtaegadele kostja lepingut ei täitnud. Hageja taganes lepingust ja enda kohustuste täitmiseks tegi asendustehingu kolmanda isikuga. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt asendustehingu tegemisega seotud kulutuste ja õigusabikulude hüvitamist. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 4 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kahju hüvitamist ja lepingust taganeda. VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas 2 (3)

sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas mõistlikke kulusid kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku summas 36 099,84 eurot, mis moodustub asendustehingu hinnavahest summas 12 817,92 eurot, asendustehingu tegemisega seotud kuludest summas 22 177,92 eurot ja õigusabikuludest summas 1104 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 3515,14 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest kokku summas 2332,20 eurot. Hageja on esitanud lepingulise esindaja arve koos selgitustega, selle põhjal on esindaja õigusabi osutamisel teinud tööd 16,9 tundi, sh asjassepuutuvate dokumentidega ja asjaoludega tutvumine ning juriidiline analüüs, seaduste ja kohtupraktika analüüs ning õigusliku positsiooni kujundamine ning hagiavalduse koostamine. Esindaja tasumääraks on 115 eurot, millele on lisatud käibemaks. Kohus leiab, et arvestades nõude keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu on taotletav tasu põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, saab ta menetluskuludelt käibemaksu tagasi. Seetõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja tasu summas 2332,20 eurot, millest on maha arvutatud käibemaks ehk 388,70 eurot. Õigusabikuluna tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1943,50 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 3515.14 eurot (tl.64). Ka see tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt.

Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.