2-08-11875/119 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

mille kohaselt võlgnikud kohustuvad korteriühistule tasuma koguvõlgnevusest 10 % ehk 1170,72 eurot hiljemalt 24. detsembriks 2011. Vastavalt kohtumäärusele on menetluskulud jäetud poolte kanda. KÜ Kunda Mere 1 ei ole andnud oma lepingulisele esindajale M. Meristole volitusi eelpool nimetatud kompromissi sõlmimiseks ning on seisukohal, et sõlmitud kompromiss ei ole kooskõlas esindajale antud volitustega kaitsta tsiviilasjas korteriühistu huve. Samuti on sõlmitud kompromiss olulises vastuolus KÜ Kunda Mere 1 ühistu liikmete huvidega. Eeltoodust tulenevalt on KÜ esindaja M. Meristo poolt tsiviilasjas sõlmitud kompromiss tehtud volituse piire ületades eirates seejuures olulisel määral KÜ Kunda Mere 1 huve; 2) on KÜ Kunda Mere 1 kostjate võlgnevusest tingituna juba pikemat aega majanduslikult väga raskes olukorras. Kostjad on korteriühistu liikmed ning vastavalt KÜS § 13 lõikele 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmete kohustuslikud. Korteriühistu esindaja M. Meristo poolt pakutud kompromiss on vastuolus teiste korteriomanike huvidega, kuna elamu majandamiseks peavad olema kogutud majanduslikud vahendid. Juhul, kui võlgnikud vabanevad kompromissi tulemusel kohustusest tasuda enamus võlast, tekib ülejäänud korteriühistu liikmetel kohustus tasuda suuremaid tasusid, et võimaldada elamu majandamis- jms kulude katmine. Samuti tekitab määrusega kinnitatud kompromiss olukorra, kus võlgnikud jätavad süüdimatult tasumata kohustuslikud maksed ka tulevikus. Taoline olukord ei ole kooskõlas korteriühistu põhikirjaga ega seadusega, samuti tekitab see korteriühistu liikmete kohtlemisel ebavõrdse olukorra asetades soodustatud olukorda võlgnikud. Seetõttu ei ole KÜ-l Kunda Mere 1 võimalik lähtudes ühistu ja selle liikmete huvidest nõustuda kohtumääruses kinnitatud kompromissiga määruses kajastatud kujul. Eeltoodust tulenevalt taganeb KÜ Kunda Mere 1 poolte vahel sõlmitud kompromissist; 3) on hageja lepinguline esindaja seisukohal, et ta omas antud asjas esindamiseks täisvolitust, kuid nüüdseks hageja ise ei ole kompromissiga nõus sisuliselt ja leiab, et esindaja on oma volitusi ületanud.

esindajana M. Meristo. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 222 lg 1 p 8 kohaselt õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas sõlmida kompromissi. TsMS § 223 kohaselt võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Menetlusosalise esindaja esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud. Hageja lepingulise esindaja M. Meristo volitusi tõendab 27. märtsi 2010 volikiri, mis oli antud välja tähtajaga kaheks aastaks edasivolitamise õiguseta (IV kd lk 50). Volikirja kohaselt on M. Meristol õigus esindada hagejat kohtus koos kõigi hagejale seaduse järgi kuuluvate õigustega. Seega ei ole hageja kohtule ja teistele menetlusosalistele teatavaks teinud, et ta on M. Meristo õigusi hageja esindamisel seadusega sätestatud ulatusega võrreldes piiranud ja M. Meristol oli õigus 24. novembri 2011 kohtuistungil esindada hagejat ka kompromissi sõlmimisel. Maakohus ei tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Määruskaebuse väited selles, et sõlmitud kompromiss on vastuolus korteriühistu liikmete huvidega ja tekitab ebavõrdse kohtlemise korteriühistu liikmete vahel, ei anna alust järeldusele, et sõlmitud kompromiss oleks vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi. Maakohus kinnitas seega põhjendatult poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Maakohus on selgitanud pooltele kohtuistungil ka TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi. Määruskaebuses puuduvad etteheited maakohtu poolsetele menetlusnormi rikkumistele kompromissi kinnitamisel.