Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-53-10 Tartu, 16. juuni 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu KÜ Kunda Mere 1 hagi Jana Reigo vastu 47 044 krooni 20 sendi ja viivise saamiseks ning R.M.E. S vastu 50 613 krooni 48 sendi ja viivise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 208-11875 Jana Reigo ja R.M.E. S kassatsioonkaebus 97 657 krooni 68 senti Hageja Korteriühistu Kunda Mere 1 (registrikood 80137664) Kostjad Jana Reigo (isikukood xxxxxxxxxxx) ja R.M.E. S (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kristel Vedro 17. mai 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Viru Maakohtu 10. juuni 2009. a ja Tartu Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-11875 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Jana Reigole kassatsioonkaebuselt 17. veebruaril 2010. a tasutud kautsjon 1298 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
KÜ Kunda Mere 1 (hageja) esitas 1. aprillil 2008. a Viru Maakohtule Jana Reigo (kostja I) vastu hagi, milles palus kostjalt I välja mõista 36 617 krooni 23 senti. Hageja suurendas 30. aprilli 2009. a avaldusega nõuet ja palus kostjalt I välja mõista põhivõla 47 044 krooni 20 senti ja viivise 10 831 krooni 83 senti. Hagiavalduse kohaselt on kostja I Kundas Mere 1-x asuva korteri kui vallasasja omanik ja seega hageja liige. Kostja I on võlgu majandamis- ja kommunaalkulude eest. Hageja erakorralise üldkoosoleku 5. augusti 2003. a ja 3. jaanuari 2005. a otsustega on kindlaks määratud majandamiskulude korteriühistu liikmete vahel jagamise alused. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja on kostjale I teenuseid osutatud ning hageja on nende eest tasunud.
2.Hageja esitas 1. aprillil 2008. a Viru Maakohtule hagi R.M.E. S (kostja II) vastu, milles palus
kostjalt II, alaealisel vahendite puudumisel tema isalt Seppo Saariolt, välja mõista 30 820 krooni 32 senti. Hageja suurendas 30. aprilli 2009. a avaldusega nõuet ja palus kostjalt II välja mõista põhivõla 50 613 krooni 48 senti ja viivise 3806 krooni 56 senti. Hagiavalduse kohaselt on kostja II Kundas Mere 1-x ja Mere 1-x asuvate korterite omanik ja seega hageja liige. Kuna kostja II on 4-aastane, siis on tema esindajaks isa S. Saario. Kostja II on hagejale võlgu majandamis- ja kommunaalkulude eest. Hageja kordas kostja I vastu esitatud hagis toodud põhjendusi.
3.Kostjad hagisid ei tunnistanud ja palusid jätta need rahuldamata. Kostjad leidsid, et hageja juhatusel ei ole õigust tegutseda, kuna hageja juhatuse liikmed on tagasikutsutud. Hageja võlaarvestus on vale. Tegelikult on hageja juhatuse esimees hagejale võlgu ja teised hageja liikmed on maksnud hagejale majandamiskulude eest liiga palju. Seega on hageja kostjatele võlgu, mitte vastupidi.
4.Viru Maakohus liitis 28. mai 2008. a määrusega hagid ühte menetlusse.
5.Viru Maakohus rahuldas 10. juuni 2009. a otsusega hagid osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 47 225 krooni 79 senti ja kohtukulud 4750 krooni ning kostjalt II hageja kasuks põhivõla 54 127 krooni 15 senti ja kohtukulud 4500 krooni. Hageja viivisenõuded jättis maakohus rahuldamata. Maakohus leidis, et hagid on õiguslikult põhjendatud. Kostjad on hageja liikmed. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostjad ei ole ühtegi esitatud vastuväidet tõendanud. Hageja põhikirja p 72 kohaselt on hageja liikmete korterite mõtteliste osade majandamine kõigi hageja liikmete ühine kohustus proportsionaalselt nende omandiks oleva korteri üldpinna suuruse suhtega elamu üldpinda. Hageja erakorralise üldkoosoleku 3. jaanuari 2005. a otsusega määrati kindlaks hooldustasu, halduskulu ja remondifondi määrad. Sama otsusega kehtestati arvestuse aluseks uued pindalad, sealhulgas korteri nr 10 pindala 82,06m2. Seega on põhjendamatud kostjate vastuväited, et makstakse selle eest, mida saadakse, või siis, kui arved parandatakse. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et arved on vigadega. Samuti ei ole tõendeid kortereid kasutavate isikute arvu kohta. Hagid on tõendatud kostja I ütlustega, et ta alates 2007. a oktoobrist arveid ei tasunud ning 2008. a arveid tasus oma äranägemise järgi. Kuivõrd hageja esitatud avaldustes on tehtud korduvalt arvutusvigu, siis lähtus maakohus põhivõla suuruse määramisel korterite saldoteatisest seisuga 4. veebruar 2009. a, mille kohaselt kostja I võlg on 47 225 krooni 79 senti ja kostja II võlg on 54 127 krooni 15 senti. Viivise nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja põhikirja p 21 kohaselt otsustab viivise suuruse hageja üldkoosolek. Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku otsust, millega oleks viivise suurus kindlaks
määratud.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista välja ka viivis.
7.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid selle tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. jaanuari 2010. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse täielikult ning kostjate apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja viivisenõuded rahuldamata ja mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja kohtukulud 4500 krooni ja kostjalt II kohtukulud 4750 krooni. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt I hageja kasuks välja viivise 9967 krooni 27 senti ja kostja II seaduslikult esindajalt S. Saariolt viivise 3374 krooni 99 senti. Ringkonnakohus muutis kostjatelt välja mõistetud põhivõla suurust ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 47 044 krooni 20 senti ja kostja II seaduslikult esindajalt S. Saariolt 50 613 krooni 48 senti. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ületas nõuete piire ning rikkus sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439. Seetõttu tuleb maakohtu otsust muuta väljamõistetud põhivõla suuruse osas ja kostjate apellatsioonkaebus selles osas rahuldada. Samuti rikkus maakohus menetlusnorme sellega, et määras otsuses menetluskulud rahaliselt kindlaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuses menetluskulude jaotus. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist maksmata jäänud summalt kuni 0,07% päevas. Seega tuleb hageja apellatsioonkaebus rahuldada. Hageja nõuab, et kostjatelt mõistetaks välja võlg, mis on tekkinud ajavahemikul 2007. a märtsist 2009. a veebruarini. Seetõttu ei ole tähtsust korterite 2007. a alguse saldodel. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja üldkoosoleku otsuseid ja seetõttu tuleb jätta tähelepanuta nende väited selle kohta, et üldkoosolekute protokollid on valed. Hageja on tõendanud, et kostjad ei ole tasunud majandamiskulusid, asjas esitatud tõenditega, sh korterite saldode, arvete, pearaamatu väljatrüki, korterite kululiikide ja tarnijate arvetega. Kostjad ei ole tõendanud, et neile esitatud arved on koostatud ebaõigetel alustel ja seetõttu nõutavad summad on valesti arvutatud. Kui kostja I leiab, et talle esitatud soojusenergia arved on valed seetõttu, et tema korteriomandist on köetavat pinda vaid 40,9m2 ning ülejäänud pind ei ole köetav, siis peaks ta taotlema mitteköetava pinna eest soojusenergia arvestamist mingi koefitsiendi alusel, kuid seni, kuni seda tehtud ei ole, on ta kohustatud KÜS § 151 lg 1 alusel tasuma majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad selle tühistada ja saata asi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaidlevad pooled majandamiskulude võla suuruse, tekkimise aja ja arvestuse aluste üle. Kostjad on esitanud vastuväiteid, mille kohaselt koheldakse hageja liikmeid
maksete arvutamisel ebavõrdselt. Samuti ei ole kostjad teenuseid saanud. Viivist arvestatakse ebaseaduslikult, kõigepealt arvatakse laekunud summadest maha viivis, pärast seda kuumaksed. Ringkonnakohus ei kontrollinud hagi põhjendatust, st seda, kas on õige hageja nõutud võla suurus. Hageja ei toonud hagis välja, millest kostjate võlgnetav summa koosneb, seega ei olnudki kohtutel võimalik kontrollida arvestuse alustest kinnipidamist. Hageja üldkoosoleku otsused on ebaseaduslikud ja tühised. Seadusega on vastuolus hageja erakorralise üldkoosoleku otsus, millega muudetakse eluruumi pindala. Samuti võib vaid põhikirjaga muuta KÜS §-s 151 sätestatud majandamiskulude arvestamise aluseid. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-d 4 ja 5. Ringkonnakohtu otsus on olulises osas, st majandamiskulude arvestuse aluste, tariifide ja viivise arvestuse osas põhjendamata. Kohtud ei ole arvestanud kostjate vastuväiteid, vaid on lugenud hagi põhjendatuks vaid seetõttu, et korteriühistu on mingid otsused vastu võtnud, leides, et küllap need otsused on õiged ja arvestuse alused vastavad seaduse nõuetele.
10.Hageja kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 669 lg 1 p 2, kui mõistis S. Saariolt välja põhivõla ning viivise ja jättis menetluskulud osaliselt tema kanda. S. Saario osales tsiviilasja menetluses kostja II seadusliku esindajana. Kuna teda kostjana menetlusse ei olnud kaasatud, ei olnud ta praeguses tsiviilasjas menetlusosaline ning tema suhtes ei oleks ringkonnakohus tohtinud otsust teha. Selle menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tuleb TsMS § 692 lg 4 järgi ringkonnakohtu otsus S. Saario osas tühistada hoolimata sellest, et kassatsioonkaebuses nimetatud rikkumisele ei tuginetud. Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et S. Saariolt korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks ei ole ka materiaalõiguslikku alust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II, mitte S. Saario, on korterite omanik ning seeläbi hageja liige. Seega on liikmesusest tulenevad kohustused hageja suhtes kostjal II. Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta.
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 230 lg-t 1, jagades valesti tõendamiskoormise, leides, et kostjad peavad tõendama seda, et neile esitatud arved ei ole koostatud õigesti. See rikkumine tingib ringkonnakohtu otsuse tervikuna tühistamise. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostjad on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjatel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Kostjad võisid kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud.
Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjatel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada.
14.Eelduseks, et kostjatel oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on kostjate kuulumine hageja liikmete hulka. Praeguses asjas pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peavad kostjad majandamiskulude eest maksma. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kui korteriühistu on moodustatud nagu praeguses asjas vallasasjast elamus, tuleb pindalade arvutamisel lähtuda vallasasjadena korteriühistu liikmete omandis olevate eluruumide ja mitteeluruumide pindadest. Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma.
15.Praeguses asjas on hageja tuginenud sellele, et üldkoosoleku otsusega on otsustatud majandamiskulude jagamise alused hageja liikmete vahel. Kostjad leiavad kassatsioonkaebuses, et see otsus on ebaseaduslik ja tühine. Iseenesest on õige kassatsioonkaebuse väide, et KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega. Samas ei too vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute
seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜS § 151 lg 1 ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu, vaid see säte reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid. Korteriühistuseadus ei näe ette, et üldkoosoleku protokoll tuleks notariaalselt tõestada. Samuti ei ole seaduses sätestatud, et KÜS § 151 lg-ga 1 vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. Kui kostjad leiavad, et hageja otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või et otsus ei vasta headele kommetele, peavad nad neid asjaolusid tõendama. Olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik.
16.Kolleegium leiab, et maakohus on eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Seetõttu tuleb tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja ei ole hagis välja toonud, millest tema nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostjad on jätnud tasumata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus välja selgitama hageja seisukoha selle kohta. Seejärel on võimalik välja selgitada kostjate seisukoht selle kohta, kas nad vaidlevad hageja nõuetele tervikuna vastu või tunnistavad oma võlga mingit liiki majandamiskulude või mingi ajavahemiku osas. Samuti tuleb võimaldada pooltel esitada tõendeid asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks. Tõendite esitamisel peab pool TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib.
17.Kuna hageja palus mõista kostjalt I välja põhivõla 47 044 krooni 20 senti ja kostjalt II välja põhivõla 50 613 krooni 48 senti, siis on tsiviilasja hinnaks 97 657 krooni 68 senti. Praeguses asjas esitati hagid enne 1. jaanuari 2009. a. Seega ei saa kaebuse esitamisel arvata tsiviilasja hinna sisse hageja viivisenõuet, kuna 1. jaanuarist 2009 kehtivat TsMS § 137 lg-t 4 ei saa kohaldada hagide suhtes, mis on esitatud enne 1. jaanuari 2009 (vt Riigikohtu 29. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, p 10).
18.Kostjate kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kostjate eest on kautsjoni tasunud S. Saario. Kostjad on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise
korral tagastada kostjale I.
19.Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.