Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

Harju Maakohtu 28.04.2011 määrusega ts.asjas nr 2-10-49781 võlgnik sundlõpetati ja likvideerijaks määrati Ly Müürsoo. Likvideerija aruande kohaselt ei õnnestunud likvideerijal kontakti saada võlgniku juhatuse liikmetega, mistõttu puudub likvideerijal ülevaade võlgniku majandustegevuse kohta ning likvideerija ei saa avaldada arvamust maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise kohta. Käesoleval hetkel on võlgniku juhatuse liikmeks IP, kelle suhtes kuulutas Harju Maakohus 06.10.2009 määrusega välja pankroti. Ka ajutisel pankrotihalduril pole õnnestunud kontakti saada võlgniku juhatuse liikmega, kes väidetavalt on asunud elama Venemaale. Haldur on ühendust võtnud TM, kes on võlgniku osanik ning oli perioodil 07.05.2004 – 07.04.2009 võlgniku juhatuse liige. T.M selgituste kohaselt puudub tal igasugune info võlgniku varade ja raamatupidamisdokumentide kohta, sest võlgniku igapäevase tegevuse juhtimisega tegeles I.P . Maksejõuetuse põhjusena tõi T. M välja võlgniku tegevuse suunatuse ja seotuse HSAS-iga (pankrotis) ning kui nimetatud ettevõttel tekkisid makseraskused, mõjutas see ka võlgnikku. Samas on T. M alla kirjutanud lepingutele võlgniku ning Danske Bank AS-i vahel ning käendab ka osasid kohustusi. Ajutine haldur märgib, et kuna talle ei ole esitatud vajalikku informatsiooni ega dokumente, ei ole tal võimalik võtta seisukohta võlgniku maksejõuetuse aja ja tekkimiste põhjuste ning tervendamisvõimaluste kohta. Seoses sellega, et ajutisele haldurile ei ole esitatud nõutud dokumente, on ajutisel halduril põhjust arvata, et võlgniku juhatus ei ole nõuetekohaselt pidanud võlgniku raamatupidamist. Seoses eelnevaga võivad võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineda Karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud tunnused. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul vara puudub, kohustusi on aga kokku vähemalt 53 000 euro ulatuses. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku suhtes on hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Avamise Nõue Toimiku nr Sissenõudja Kohtutäitur kuupäev eurodes

Ajutine haldur märgib, et talle ei ole esitatud piisavalt andmeid, et saaks anda hinnangu tagasivõitmise võimaluste kohta. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumentatsiooni, mille põhjal saaks võtta seisukoha maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta, seega võib järeldada, et võlgniku praegune juhatus ei ole nõuete kohaselt korraldanud võlgniku raamatupidamist ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva info kohaselt võis võlgniku maksejõuetuse välja kujunemisele avaldada mõju võlgniku tegevuse liigne sõltuvus sidusettevõttest HPAS (pankrotis), kellele osutati 100% kogu teenuste mahust. Kui HPAS-il (pankrotis) ilmnesid makseraskused ning kuulutati välja pankrot, oli võlgnik ilma oma põhilisest kliendist. Seega oleks võlgnik pidanud hiljemalt 2008. a otsima uusi kliente ja tegevusalasid või likvideerima äriühingu, et vältida võlausaldajate nõuete suurenemist. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub reaalne vara ning kohustuste maht on ca 53 000 eurot. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 3 000 eurot, mida peab vajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud võlgniku esindaja taotlusega ja kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine haldur ei ole olemasolevate andmete põhjal tuvastanud ajutises menetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub reaalne vara ning kohustuste maht on ca 53 000 eurot. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 14.12.2011 määrusega Osaühing S (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul Osaühing S (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on oma aruandes märkinud, et kuivõrd temale ei ole esitatud raamatupidamisdokumentatsiooni, mille põhjal saaks võtta seisukoha maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta, võib järeldada, et võlgniku praegune juhatus ei ole nõuetekohaselt korraldanud võlgniku raamatupidamist ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal

koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kohus nõustub ajutise halduriga, et eelnevaga võivad võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineda Karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud tunnused. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 120 eurot ning kulutuste katteks 61 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista riigi vahenditest ja kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasust ja kuludest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole Swedbank AS-s. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele IP (ik XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.