Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-11-52643 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Puurmani Põllumajandusühistu esitas 31.10.2011. a kohtule hagiavalduse Rxxxxxx Lxxxxxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla kokku summas 514,44 euro nõudes. Rxxxxxx Lxxxxxxxx võttis 29.11.2011. a kirjalikus vastuses hagi õigeks. Ta teatas, et tunnistab võlgnevust hageja ees. Kostja teatel on ta asunud võlgnevust enda võimaluste piires likvideerima. Ta on huvitatud võla tasumiseks maksegraafiku tegemisest. Kohus määras kostjale tähtaja hagejaga kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ja võimalusel kompromissi sõlmimiseks võla tasumiseks maksgraafiku alusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi sõlmimisest ei teatanud ega kompromissilepingut ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud tähtajalise üürilepingu, mille alusel kostja kasutab hagejale kuuluvat eluruumi. Kostja on üürilepingut rikkunud ja ei ole kokkulepitud üüri ja kommunaalmakseid tasunud hagejale nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavalduses märkinud enda menetluskuluks hagilt tasutud riigilõivu summas 115,04 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.