Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ja

Kohtute

2-11-29062 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 20.06.2011 esitas Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) Harju Maakohtule ML pärandvara pankrotiavalduse. 30.06.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Naur’i, kes esitas kohtule 06.09.2011 ajutise halduri aruande ja 21.11.2011 täiendava arvamuse, mille kohaselt pärandvara puudub, seega puuduvad vahendid ML pärandvara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Avaldaja on kohtule 06.12.2011 esitatud kirjaliku seisukohaga nõustunud ajutise halduri täiendavate selgitustega. 08.09.2011 kohtuistungil on ajutine haldur avaldanud, et menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks peaks olema 1 000 eurot. Kohus on avaldaja esindaja ja ajutise halduri nõusolekul määranud jätkata avalduse lahendamist kirjalikus menetluses. 12.12.2011 kohtumäärus, millega kohus määras ML pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1 000 eurot, on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2011. Seisuga 04.01.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Ajutine haldur tuvastas, et pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks müüdav või sissenõutav pärandvara puudub. Arvelduskontodel märkimisväärne (a ́ 0,43 eurot) raha puudub, liiklusregistris sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole, kinnistusraamatus kinnisasju ega muid asjaõigusi registreeritud ei ole. Swedbank väärtpaberikontol on Swedbank Pensionifondi K3 2600,163 osakut väärtusega 2 480,19 eurot, kuid tulenevalt kogumispensionide seaduse § 5 lg 1 ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohustuslik kogumispension ei kuulu pankrotivara hulka ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on kohustus Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) ees 1 346,06 euro suuruses summas. Muid kohustusi ajutine haldur ei tuvastanud. Pankrotiavalduses on märgitud täiendava kohustusena käenduslepingust tulenev kohustus 4 398,60 euro ulatuses, kuid Swedbank Liising AS ega Swedbank AS nimetatud kohustusest ajutist haldurit ei ole teavitanud. Eeltulenevast järeldab ajutine haldur, et pärandvara, mille arvelt võlausaldajate kohustusi täita, puudub. Võlgade suuruseks on 1 346,06 eurot. 21.11.2011 esitas ajutine haldur kohtule täiendava arvamuse, milles märgib, et võlgniku ema EL teatel ML seoses raske haigusega puudusid enne surma sissetulekud ning võlgniku ema valduses ei ole ML vara. 06.12.2011 esitas avaldaja oma kirjaliku arvamuse ajutise halduri täiendavale aruandele, milles pidas ajutise halduri täiendavaid selgitusi piisavateks ja nõustus ajutise halduri seisukohtadega.

2-11-29062

Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Tulenevalt eelpooltoodust on võlgniku teadaolev varaline seis alljärgnev: vara: puudub; võlad: 1 346,06 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused märgatavalt ületavad vara suurust ning juhul kui võlausaldaja või kolmas isik ei finantseeri pankrotimenetlust, tuleb see lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise ja nõudmise nõuete esitamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri aruandest tulenevalt oli maksejõuetuse põhjuseks võlgniku raske haigus ja surm. Ajutine haldur on esitanud töö aruande, mille kohaselt aruande koostamisele on läinud 5 töötundi (s.h järelepärimise koostamine 1, dokumentide analüüs ja ajutise halduri aruande koostamine 4 tundi) tunnitasuga 96 eurot. Seega on taotletava ajutise halduri tasu suuruseks 480 eurot. Pankrotimenetluse seotud kulutusi ajutine haldur teinud ei ole. Juhul kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata palub ajutine haldur tasu hüvitada riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

2-11-29062 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). ML pärandvara suhtes on rahalisi kohustusi summas 1 346,06 eurot, igasugune vara puudub. Seisuga 04.01.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et ML pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna ML pärandvaras ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Indrek Naur on esitanud kohtule ML pärandvara ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 5 tundi (tunnitasuga 96 eurot), kokku 480 eurot, s.h päringute koostamine, dokumentide analüüs ja ajutise halduri aruande koostamine. Avaldaja esindaja ei ole taotletava tasu vastu vaielnud. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning et ajutise halduri tasu nõuet tuleb tunnustada. Kuna pärandvarast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus ajutise halduri tasu osalise hüvitamise riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Indrek Naur’i arvelduskontole Swedbank AS’is.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.