Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-51876 kaheksakümmend viis) eurot 53 senti. Saata määrus tagatise tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik

2-11-51876 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal on poolte vahel sõlmitud 04.09.2007. a laenu- ja käendusleping, mille alusel hageja andis kostjale laenu 36 170 krooni. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud hagejale laenumakseid nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenu- ja käenduslepingus kokku leppinud, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15 % viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud 30.09.2011. a seisuga viiviste suuruseks kokku 1002,25 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o alates 26.10.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 26.10.2011-03.01.2012 viiviste suuruseks 200,45 eurot (põhivõlg 1909,04 eurot x 0,15 % x 70 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks, milles taotles kostjalt tema kasuks välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 412,22 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on tasutud riigilõiv kokku summas 412,22 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 28,76 eurot). Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 ja § 144 p-le 5 kuulub tsiviilasja menetluskulude hulka kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulu. Hageja on tasunud kohtutäiturile hagi tagamise määruse täitmise eest 168 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulud summas 580,22 eurot välja mõista. Hageja taotles hagi tagamisel tasutud tagatise summas 185,53 euro tagastamist. Kohus leiab, et tagatis tuleb hagejale tagastada. Hageja on tasunud 25.10.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 tagatise summas 185,53 eurot. TsMS § 391 lg 1

2-11-51876 sätestab, et Hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Kohus rahuldas hagi, seega puudub alus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks hageja vastu. Hageja poolt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamise tagatis tuleb hagejale tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.