Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-11-41300

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

30. detsember 2011. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

Menetlustoiming

BIGBANK AS-i hagi Axxxx Mxxxxxx vastu 2556,46 euro ja lisanduva viivise nõudes Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja lepinguline esindaja: Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (registrikood 11652332; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006; e-post: [email protected]); Kostja: Axxxx Mxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxx Menetluse lõpetamise taotluse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

2-11-41300

RESOLUTSIOON

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus BIGBANK AS-i hagis Axxxx Mxxxxxx vastu 2556,46 euro ja lisanduva viivise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetlused käik

BIGBANK AS esitas 02.09.2011.a kohtule hagiavalduse Axxxx Mxxxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 2556,46 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis hagi 15.09.2011.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Hageja esindaja esitas 05.12.2011. a kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna kostja on ära tasunud kogu hagi aluseks olnud võlgnevuse. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on täitnud hageja nõude ja hageja on hagist loobunud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmisel. Loobumine ei riku avalikku huvi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Nimetatud sätte alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluse lõpetamise määruses hagist loobumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja teatas kohtule, et ta ei taotle kostjalt menetluskulude hüvitamist, kuna kostja on tema menetluskulud juba ära tasunud. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks käesoleva määrusega. Hageja on tasunud hagi esitamisel 2.09.2011. a riigilõivu 319,55 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega riigilõivu tagastamiseks pooles osas tuleb hagejal esitada kohtule vastav taotlus. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.