Svetlana Gorjunova vastuhagi Pjotr Taratorini vastu kaasomandi lõpetamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 910 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Gorjunova apellatsioonkaebus Pjotr Taratorini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): Svetlana Gorjunova (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Tarvo Ilves
esindajad
RESOLUTSIOON
Apellant (hageja/vastuhagis kostja): Pjotr Taratorin (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Marko Paabumets
1.Pjotr Taratorini apellatsioonkaebus rahuldada ja Svetlana Gorjunova apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 28. aprilli 2011 otsus ja teha asjas uus otsus.
3.
Pjotr Taratorini hagi rahuldada ning Svetlana Gorjunova vastuhagi rahuldada osaliselt.
4.Lõpetada Pjotr Taratorini ja Svetlana Gorjunova kaasomand kinnistutele asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 578004) ja XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 4390804).
5.Jätta kinnistud asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 578004) ja XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 4390804) Pjotr Taratorini ainuomandisse ning panna Pjotr Taratorinile kohustus maksta Svetlana Gorjunovale välja tema osa rahas 23 250 eurot (kakskümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend eurot).
6.Käesolev kohtuotsus asendab Pjotr Taratorini ja Svetlana Gorjunova kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks kinnistutele asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 578004) ja XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 4390804).
7.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Pjotr Taratorin esitas hagi Svetlana Gorjunova vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt on P. Taratorini ja S. Gorjunova kaasomandis kinnistud asukohaga XXX (kinnistu registriosa 578004) ja XXX (kinnistu registriosa 4390804) Kallaste linnas. P. Taratorinile kuulub XXX kinnistust 2/4 mõttelist osa ja S. Gorjunovale 1⁄2 mõttelist osa. XXX kinnistust kuulub hagejale 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa.
Vaatamata kohtu poolt seatud kasutuskorrale ei ole erimeelsused lõppenud. Seega ei ole kaasomanikud võimelised kaasomandit ühiselt kasutama. Hageja palus kaasomandi lõpetada viisil, et anda Kallaste linnas asuvad kinnistud XXX ja XXX P. Taratorini ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa välja rahas.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on pooled antud kinnistul sündinud ja seal üles kasvanud. Ebaõiglane oleks kostjalt isakodu äravõtmine. Kaasomandi küsimuse lahendamisel on oluline arvestada ka hageja pahauskset käitumist kostja suhtes.
3.S. Gorjunova esitas vastuhagi P. Taratorini vastu kaasomandi lõpetamiseks. Vastuhagis esitatud põhjenduste kohaselt on kaasomandi ühine kasutamine raskendatud, seda seoses P. Taratorini ja tema abikaasa aktiivse ühishuvisid eirava tegevuse tõttu. S. Gorjunova arvates oleks õiglane ning seaduslik jätta kinnistud S. Gorjunovale, kohustades teda maksma P. Taratorinile rahalist kompensatsiooni tema osa kaotuse eest. Kinnistute jätmine ainult P. Taratorini omandisse oleks ebaõiglane mitte ainult kostja suhtes, vaid ka kostja laste ja lastelaste suhtes, kes on oma lapsepõlve veetnud Kallastel. Kallaste on S. Gorjunova reaalne elukoht, Tallinnas käib ta tööl ja ööbib siis tütre juures. Vaidlusalused kinnistud on S. Gorjunova ainsaks kinnisvaraks ja ta soovib oma vanaduspõlve veeta Kallastel. Esimeseks alternatiiviks kaasomandi kostjale jätmisele on kaasomandi jagamine reaalosadeks. Ka asja jagamine korteriomanditeks on üks asja reaalosadeks jagamise viise. Varasemas kohtumenetluses on määratud kindlaks kaasomandis oleva asja kasutamise kord, kusjuures on fikseeritud, millised ruumid tuleb anda ühe või teise kaasomaniku ainukasutusse. Kohtu poolt ainukasutusse antud ruumidega saab vastavalt sisustada korteriomandite reaalosasid. Järgmiste alternatiividena palus S. Gorjunova lõpetada kaasomand ja müüa kinnistud avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele või siis lõpetada kaasomand ja müüa kinnistud kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kohustada võitnud poolt hüvitama teisele kaasomanikule tema osa kinnistutest rahas.
4.P. Taratorin vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kaasomandi ühine kasutamine konfliktsituatsioonide tõttu mõeldamatu ja igasugused kokkulepped on võimatud. Ilmselgelt võimatu on kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise ja korteriomandite moodustamise näol. P. Taratorin leidis, et kinnistute jagamine reaalosadeks ja korteriomandite moodustamine ei ole üleüldse selliselt võimalik, et saaks moodustada eraldi katastriüksusi ja korteriomandeid. S. Gorjunova ise nimetatud asjaolu võimalikkust tõendanud ei ole. P. Taratorini hinnangul ei ole see maakorralduslikult ja ehituslikult võimalik. Praegu on kaasomandi lõpetamise üheks eesmärgiks see, et vältida tulevikus poolte pidevat kontakti. Avalikul enampakkumisel saavad P. Taratorini hinnangul kahjustatud kõigi huvid, sest on oht, et asi müüakse alla turuhinna, lisaks kaotaks P. Taratorin oma kodu.
EELNENUD MENETLUS MAA- JA RINGKONNAKOHTUS
5.Tartu Maakohus jättis 5. veebruari 2008 otsusega rahuldamata P. Taratorini hagi ning rahuldas S. Gorjunova ja M.T. vastuhagi P. Taratorini vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ning jättis rahuldamata S. Gorjunova ja M.T. vastuhagi P. Taratorini vastu sauna kaasomandi lõpetamiseks. Kohus lõpetas P. Taratorini ning S. Gorjunova ja M.T. kaasomandi XXX Kallastel asuva kinnistu suhtes, jagades kinnistu kaheks reaalosaks järgmiselt: ühe reaalosa omanikuks saab P. Taratorin ning teise reaalosa kaasomanikeks saavad S. Gorjunova (1⁄2 kaasomandist) ja M.T. (1⁄2 kaasomandist).
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19. mai 2008 otsusega osaliselt P. Taratorini apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Maakohtu 5. veebruari 2008 otsuse. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
7.Tartu Maakohus jättis 28. aprilli 2011 otsusega rahuldamata P. Taratorini hagi S. Gorjunova vastu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et anda asi P. Taratorinile, pannes talle kohustuse maksta kostjale kaasomandi osa välja rahas. Maakohus rahuldas S. Gorjunova vastuhagi P. Taratorini vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kohus otsustas müüa kinnistud XXX (P. Taratorini 2/4 kaasomandist ja S. Gorjunova 1⁄2 kaasomandist) ja Kallaste XXX (P. Taratorini 1⁄2 kaasomandist ja S. Gorjunova 1⁄2 kaasomandist) avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja kaasomandis on kinnistud asukohaga XXX ja XXX Kallastel. Hagejale kuulub XXX kinnistust 2/4 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa. XXX kinnistust kuulub hagejale 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa. Tartu Maakohtu tsiviilasjas 2-05-2882 on XXX kinnistu kasutuskord kohtu poolt kindlaks määratud. Menetluse kestel on üks kaasomanik, M.T. , surnud. Kaasomandi lõpetamise viisi valikul tuleb lähtuda AÕS §-st 77. AÕS § 77 lg 2 kohaselt puudub kohtul õigus valida talle meelepärasem jagamise viis ja kohus peab lähtuma üksnes hageja valitud viisist. S. Gorjunova ei nõustunud hageja esitatud viisiga ja esitas vastuhagi. Vastuhagis on S. Gorjunova esimese alternatiivina näinud kaasomandi jagamist reaalosadeks. Järgmiste alternatiividena palus S. Gorjunova lõpetada kaasomand ja müüa kinnistud avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele või siis lõpetada kaasomand ja müüa kinnistud kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kohustada võitnud poolt hüvitama teisele kaasomanikule tema osa kinnistutest rahas. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus on teostanud paikvaatluse 17.11.2008 ja on veendunud, et kaasomandi reaalosadeks jagamine on poolte erimeelsuste tõttu võimatu. Paikvaatlusel on selgunud, et kogu kinnistute konfiguratsioon ja ruumide paigutus ei loo poolte vahel privaatsust. Ühised jagatud ruumid, hoovi osad tekitavad jätkuvalt edasist ebakõla. Kohus on menetluse kestel pooltel soovitanud viia lõpuni õigustatud subjektidena sauna aluse maa erastamistoimingud. Pooled on seda järginud. Kinnistu XXX on kinnistusraamatusse kantud 24.08.2009. Kohus on sellest tulenevalt pakkunud alternatiive kaasomandi jagamiseks kinnistute kaupa ja hinnavahe kompenseerimist, samas olid pooled selle kategooriliselt välistanud. Kohus leidis, et S. Gorjunova vastuhagi nõue kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja müügi kaudu avalikul enampakkumisel kuulub rahuldamisele. S. Gorjunova on kohtumenetluse kestel põhjendanud kaasomandi lõpetamise viisi valikut läbi teiste AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viiside välistamise. Asjaolu, et S. Gorjunova on viimasel istungil eelistanud kinnistute jagamist reaalosadeks, ei muuda olematuks kostjapoolset vastuhagi koos alternatiivsete kaasomandi lõpetamise viisidega. Kostja ei ole kaasomandi alternatiivsest lõpetamise viisist kirjalikul loobunud. Kaasomandi lõpetamisel viisil, kus asi jääb ühe kaasomaniku ainuomandisse, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotuse eest. Kaasomandis oleva asja väärtust tuleb hinnata tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest.
P. Taratorin on soovinud lähtuda 2008 oktoobris Kaanon Kinnisvara eksperthinnangust ja sellele lisatud teatistest 17.03.2011. Sellest nähtub, et kinnistu XXX turuväärtus on 3 200 – 4 500 eurot ja kinnistu XXX turuväärtus on 35 000 - 42 000 eurot. Kohus leidis, et kostja on õigustatult seadnud kahtluse alla pakutavad kõikuvad hinnad. Hinnavahed on suured ja ei näita õiget 2011 kevade seisuga kinnistuste väärtust. Kohus tegi pooltele ettepaneku uue hindamise teostamiseks. Pooled on sellest istungil loobunud. Kohus leidis, et ebamäärase hageja poolt nimetatud hinna puhul pole S. Gorjunovale tagatud võimalus saada turuhinnale vastavalt rahalist hüvitist võimalikult samaaegselt oma omandi kaotamisega ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Toimikust nähtub, et mõlemad kaasomanikud kasutavad vaidlusalust kaasomandit oma elukohana. Vaidlust ei ole selles, et P. Taratorin on seal pidevalt elanud. Samas ei anna see P. Taratorinile suuremat õigust läbi kaasomanikule kaasomandi osa kompenseerimise ainuomanikuks saada. Tuleb nõustuda sellega, et S. Gorjunova elab seal töövälisel ajal ja soovib oma vanaduspõlve isakodus veeta. Kohus leidis, et vaidlusaluste kinnisasjade reaalosadeks jagamine täiendavaid kulutusi ja ehitustöid tegemata ei ole võimalik. Vastuhagis ei ole tõendatud, et kaasomandi jagamine reaalosadeks on praktikas üldse võimalik. Kohtu arvates ei saa ka elamus selliselt asuvatest ruumidest ilma lisakulutusi tegemata moodustada eraldi korteriomandit korteriomandiseaduse mõttes. Pealegi jääks korteriomandite moodustamisel endiselt eksisteerima kaasomand, mille kasutamisel pooltevahelised tülid ja probleemid tekkisid. Kohtu hinnangul selgub avalikul enampakkumisel kõige õiglasemalt kinnistute kohalik keskmine müügihind, mille läbi on kaasomanikele tagatud vahetult omandi kaotamise aja seisuga tema omandi väärtuse eest kõige kohasemalt õiglase ja kohese hüvitise maksmine. Kohus oli seisukohal, et just avalikul enampakkumisel on tagatud mõlema kaasomaniku huvi saada oma omandi osa väärtuse eest võimalikult kõrge hind. Maakohus rahuldas vastuhagi ja lõpetas poolte kaasomandi avalikul enampakkumisel müümise teel. Maakohus otsustas müüa kinnistud Kallaste XXX (P. Taratorini 2/4 kaasomandist ja S. Gorjunova 1⁄2 kaasomandist) ja Kallaste XXX (P. Taratorini 1⁄2 kaasomandist ja S. Gorjunova 1⁄2 kaasomandist) avalikul enampakkumisel. Saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Avalik enampakkumine võimaldab ka kaasomanikel pakkumisel osaleda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.S. Gorjunova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. aprilli 2011 otsuse tühistamist resolutsiooni p 2 osas ja uue otsuse tegemist, millega kinnisasjade kaasomand lõpetatakse ning kinnistud jagatakse reaalosadeks S. Gorjunova poolt 29. novembril 2009 esitatud vastuses näidatud piirides, muutes piiride ulatust selliselt, et kaasomandis olev kaev jääb P. Taratorini omandisse. Apellatsioonkaebuses esitaud põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu S. Gorjunova maakohtu arvamusega, et vastuhagi alternatiivina palub S. Gorjunova lõpetada kaasomand müümise teel ja sellega, et kostja ei ole alternatiivnõudest kirjalikult loobunud. Vastuhagis palub S. Gorjunova lõpetada kaasomand kinnistute jagamisega, mille korral S. Gorjunova hüvitab P. Taratorinile 600 000 krooni või jagada kinnistud reaalosadeks või moodustada korteriomandid või müüa kinnistud avalikul enampakkumisel või kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Seetõttu ei nõustu kostja maakohtuga nagu oleks kinnistu müük olnud kaasomandi lõpetamise alternatiividena esimesel kohal. Samuti on S. Gorjunova 17.03.2011 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta ei taha raha ja tahab oma majas elada ja soovib kaasomandi lõpetada nii, et jagada kaks kinnistust reaalosadeks, määrates ära kindlad
piirid 25.11.2009 vastuse esitatud piiride alusel. Kinnistute müümine on S. Gorjunovat äärmiselt kahjustav, kuna tegemist on kostja alalise elukohaga. Kohus hoiatas kohtuistungil pooli, et juhul, kui kokkuleppele ei jõuta, paneb ta kaasomandi enampakkumisele, millele mõlemad pooled vaidlesid vastu. S. Gorjunova esitles kohtuistungil plaani kaasomandi jagamiseks ning kohus ei ole kohtuotsuses põhistanud, miks ta asus seisukohale, et kirjeldatud viisil ei ole kaasomandit võimalik jagada. Kohus, omistades S. Gorjunovale tahte lõpetada kaasomand kaasomandit müües, on rikkunud TsMS 436 lg-t 4, kuna kostja on sellisele kohtu seisukohale selgelt vastu vaielnud ja seega ka taganenud varem esitatud alternatiivnõudest; 2) ei ole maakohus otsuse tegemisel kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestanud. S. Gorjunova on korduvalt selgitanud, et tegemist on tema elukohaga ning muud kinnis- ega vallasvara tal ei ole. Kohus on osundanud, et on teostanud paikvaatluse ning on veendunud, et kaasomandi reaalosadeks jagamine on poolte erimeelsuse tõttu võimatu. S. Gorjunova on menetluses märkinud, et erimeelsused on tingitud P. Taratorini käitumisest, millega ta rikub S. Gorjunovi õigusi AÕS § 71 lg 3 mõttes. S. Gorjunova on tõendanud, et P. Taratorin on hävitanud kaasomandis olevat vara, esitanud põhjendamatuid avaldusi politseile ning teinud endast kõik oleneva, et mõjutada S. Gorjunovat oma kodust loobuma. Nimetatud käitumine on suunitletud tegevus, et näidata, et isikute vastastikune käitumine ei võimalda pooltel kõrvuti elada. S. Gorjunova on selgitanud, et kui kaasomandi näol oleks tegemist kahe reaalosaga, siis ei oleks P. Taratorinil põhjendatud vajadust S. Gorjunova vara kahjustada. S. Gorjunova on korduvalt menetluses välja pakkunud kaasomandi jagamise reaalosadeks ning esitanud ka sellekohaseid ettepanekuid plaanidena, millega P. Taratorin ei ole nõustunud. 17.03.2011 toimunud kohtuistungil on S. Gorjunova kohtule selgitanud kaasomandi reaalosadeks jagamise võimalust ning on olnud valmis loobuma ka kinnistul paiknevast kaevust, milline oli ainsaks takistuseks kaasomandi lõpetamisele. Paikvaatlusest nähtuvalt on pooltel erinevad sissepääsud erinevatel maja külgedel, erinevad elektri ja küttesüsteemid. Samuti on pooltel erinevad hoovi osad ning 14.07.2003 tsiviilasjas nr 2-05-2882 (vana nr 2-522/2002) kohtuotsusega määratud ning kasutamisel välja kujunenud kasutuskord. Samuti on kohus 17.11.2008 eelistungil tuvastanud, et pooltel on ainsad puutepunktid hoone kahes ruumis, mida on võimalik seinaga eraldada. S. Gorjunova ei nõustu maakohtu järeldusega, et vaidlusaluste kinnisasjade reaalosadeks jagamine täiendavaid kulutusi ja ehitustöid tegemata ei ole võimalik. Arvestades, et kohtuotsuse täitmiseks on vaja läbi viia täitemenetlus, siis tekitab kohtuotsuse täitmine S. Gorjunovale täiendavaid kulutusi kohtutäituri tasude näol, millises ulatuses väheneb saadav hüvitis kaasomandi müügist saadud rahaliste vahendite arvelt, rääkimata kulutustest uue eluaseme leidmisel ning kolimisel. S. Gorjunova hinnangul on põhjendamatu ja vastuoluline maakohtu seisukoht, et kaasomandit ei ole võimalik reaalosadeks jagada. Maakohtu otsustus lõpetada kaasomand kinnistute müümise teel ainuüksi seetõttu, et poolte vahel on erimeelsused, ei ole põhjendatud. Erimeelsused kaasomandi kasutamises on põhjustatud suuresti P. Taratorini poolse sooviga saada kogu kinnisasja enda omandisse; 3) on Tartu Ringkonnakohus 19.05.2008 otsuses nõustunud Tartu Maakohtu 05.02.2008 otsuses toodud seisukohaga, et kinnisasja reaalosadeks jagamine oleks kõige õiglasem ja võimaldaks kõige rohkem arvestada poolte huve. Ringkonnakohus on märkinud, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks, kas on täidetud kinnisasja jagamise eeldused ning vastavalt sellele otsustama, kuidas kaasomand lõpetada. S. Gorjunova on menetluses esitanud plaani kinnisasja jagamiseks, samuti on kohus leidnud, et tehniliselt on pooltel puutuvus kahes kinnisasjal paikneva maja osas, mida on võimalik eraldada vaheseinaga, samuti on kostja esitanud tõendina Kallaste Linnavolikogu õiendi, milles volikogu esimees J.Ü. tõendab, et teostas aadressil XXX Kallaste linn visuaalse ülevaatuse ning kinnitab, et kinnistul asuv elamu omab kahte sissepääsu ja, et antud sissepääsud on hoone eri külgedel.
S. Gorjunova on menetluses esitanud seisukoha, et ei soovi kaasomandi reaalosadeks jagamisel P. Taratorinilt hüvitist enamsaadud osa eest ning on olnud valmis maksma hüvitist S. Gorjunova reaalosale jääva kilemaja eest. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-45-06 asunud seisukohale, et AÕS § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Maakohtul oli võimalik valida kaasomandi lõpetamise viisi vahel, milline oleks pooltele vähem koormavam ning kõige õiglasem. Selle asemel, et hinnata, kas tehniliselt on võimalik kinnisasja jagada, on maakohus asunud analüüsima poolte vahelisi suhteid. S. Gorjunova on seisukohal, et maakohus on kohtuotsust tehes jätnud tähelepanuta kohtuotsuse koormavad tagajärjed, ei ole järginud ringkonnakohtu poolt määratud suuniseid ning põhjendanud, miks ei võtnud kohtuotsuse tegemisel arvesse toimikus olevaid tõendeid ning kostja 17.03.2011 antud selgitusi.
9.P. Taratorin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. aprilli 2011 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis rahuldamata P. Taratorini hagi S. Gorjunova vastu. P. Taratorin taotleb hagi rahuldamist ja palub lõpetada P. Taratorini ja S. Gorjunova kaasomand XXX Kallastel asuva kinnistu ning XXX Kallastel asuva kinnistu suhtes, jättes nimetatud kinnistud P. Taratorinile kohustusega hüvitada S. Gorjunovale tema osa rahas, summas 19 100 eurot. Pjotr Taratorin palub jätta rahuldamata S. Gorjunova vastuhagi P. Taratorini vastu osas, milles taotletakse kaasomandi lõpetamist kinnistute XXX ja XXX müümisel enampakkumise teel. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) läheb maakohtu järeldus, et vastuhagi kuulub rahuldamisele kinnistute avalikul enampakkumisel müümise teel, vastuollu varasemalt kohtuotsuses esitatud selgitustega kaasomandi lõpetamise kohta ning menetlusõiguse normidega. Kuigi S. Gorjunova on vastuhagis kaasomandi lõpetamise võimalike variantidena pidanud võimalikuks kõiki AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud alternatiivseid võimalusi, nähtub 17.03.2011 istungi protokollist S. Gorjunova selgelt väljendatud soov lõpetada kaasomand nii, et kaks kinnistut jagatakse reaalosadeks. Maakohus, võtmata arvesse S. Gorjunova suulist taotlust jagada kaasomand vastuhagis nimetatud alternatiivsete võimaluste asemel vaid reaalosadeks jagamise teel, on põhjendamatult eiranud TsMS § 376 lg 4 p-i 3 ja sama sätte lg-t 6. Maakohus pidanuks S. Gorjunovi taotlust arvesse võtma ning ainsa kostjapoolse nõudena käsitlema kaasomandi reaalosaks jagamise nõuet. Maakohus saanuks vastuhagi rahuldada vaid asja reaalosadeks jagamise teel ning sedagi juhul, kui reaalosadeks jagamise eeldused olnuks täidetud. Rahuldades kostja vastuhagi viisil, et kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel müümise teel, on kohus ületanud talle AÕS § 77 lg-ga 2 antud diskretsiooniõiguse piire. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis; 2) on P. Taratorin korduvalt väljendanud oma valmisolekut S. Gorjunovale kaasomandi osa rahas välja maksta. Hageja on 2008 oktoobris esitanud Kaanon Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangu ning 2011 kevadel istungi toimumise ajal 17.03.2011 teatised, milles nähtub, et kinnistu XXX turuväärtus on 35 000 – 42 000 eurot ning kinnistu XXX turuväärtus on 3 200 – 4 500 eurot. Maaohtu väide, et eksperthinnangus kajastatud hindade õigsus on kaheldav, sest hinnavahed on suured ja ei kajasta tõeselt kinnistute väärtust 2011 kevade seisuga, on alusetu ja piisavalt põhjendamata. Pelgalt asjaolu, et eksperthinnangus on kinnistute turuhinnad kajastatud hinnavahemikuna, ei muuda hinnangut ebausaldusväärseks. Olukorras, kus on üldtuntud fakt, et kinnisvaraturg on alates 2008 oluliselt langenud, on hindade erinevus loomulik. Kohus on meelevaldselt eksperthinnangut ebausaldusväärseks pidanud. P. Taratorini arvates kajastab eksperthinnang kinnistute turuväärtust 2011 kevade seisuga. S. Gorjunova ei ole esitanud omapoolset eksperthinnangut. P. Taratorin on seisukohal, et kohus oleks pidanud põhjendama, miks on eksperthinnang ebausaldusväärne ja miks ei näita see
kinnistute õiget turuväärtust 2011 kevade seisuga. Vastavasisulise analüüsi puudumine kohtuotsuses on TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine; 3) ei nõustus hageja kohtu seisukohaga, et mõlemad kaasomanikud kasutavad vaidlusalust kaasomandit oma elukohana. P. Taratorin on vaidlusalustel kinnistutel üles kasvanud, eluaeg seal elanud, ning tema jaoks on tegemist koduga. S. Gorjunova seevastu töötab Tallinnas ning viibib Kallastel väga harva, peamiselt töövälisel ajal. Maakohus on leidnud, et see, et hageja on vaidlusalustel kinnistutel pidevalt elanud, ei anna talle suuremat õigust saada ainuomanikuks. Hageja arvates ei ole kohtu põhjendus hagi rahuldamata jätmisel selles osas põhjendatud. Kaasomandi lõpetamisel ei tule mitte hinnata seda, kas ja kellel on suurem õigus saada ainuomanikuks, vaid seda, milline lahendus arvestab kõige enam poolte huvisid asja suhtes. Olukorras, kus ühele kaasomanikest on vaidlusalused kinnistud koduks ning teine kasutab kinnistuid vahepeal puhkamiseks, on asja vastu selgelt suurem huvi kaasomanikul, kes kasutab kinnistuid oma koduna. Just sellest oleks kohus pidanud otsuse tegemisel lähtuma. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-45-06 selgitanud, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. P. Taratorin leiab, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega uurinud asjaolusid ja tõendeid ning on jätnud tuvastamata poolte huvid kaasomandi esemeks olevate kinnisasjade suhtes, lähtudes seejuures õiglusest; 4) nõustub P. Taratorin kohtu järeldusega, et kinnistute jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Seetõttu jääb P. Taratorinile selgusetuks, millistel kaalutlustel jättis maakohus hagi rahuldamata, kuivõrd kaasomandi reaalosadeks jagamise võimatuse korral ei olnud võimalik ka S. Gorjunova vastuhagi rahuldamine. Kuna S. Gorjunova taotles viimasel istungil vaid kinnistute reaalosadeks jagamist ning kohus tuvastas, et reaalosadeks jagamise võimalikkus ei ole piisavalt tõendatud, ei olnud vastuhagi rahuldamine võimalik ning ainus võimalus asja lahendamiseks oli P. Taratorini poolt välja valitud kaasomandi lõpetamise viis; 5) ei nõustu P. Taratorin kohtu seisukohaga, et avalikul enampakkumisel on tagatud mõlema kaasomaniku huvi saada omandi osa väärtuse eest võimalikult kõrge hind. Kaasomandi lõpetamine selliselt, et kinnistute ainuomanikuks saab P. Taratorin ning talle pannakse kohustus tasuda kostjale kaasomandi osa välja rahas, on S. Gorjunovale majanduslikult tunduvalt turvalisem variant kui kinnistute enampakkumise teel müümine. Enampakkumisel võib tekkida oht, et kinnistute eest saadav raha jääb alla tegelikku turuväärtust ning kahjustatud saavad lõppkokkuvõttes nii kostja kui ka hageja huvid. P. Taratorin ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kaasomandi lõpetamine enampakkumise teel ei ole P. Taratorini suhtes ebaõiglane. Hageja arvates koormab kohtu poolt valitud viis P. Taratorinit ebamõistlikult, sest kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel jääb ta oma alalisest kodust ilma. S. Gorjunovale seevastu tähendaks kinnistute kaasomandist ilmajäämine vaid suvituskohast ilmajäämist. Seejuures ei muuda S. Gorjunova elukorraldust puhkekohast ilmajäämine kaugeltki nii koormavalt kui see oleks P. Taratorini puhul. Praeguse vaidluse põhiprobleemiks on see, kuidas tagada pooltele nende põhiõigused ja õiglane kohtulahend. Maakohus on põhiõiguste olulise riivega seotud õigusvaidluse lahendanud liiga pinnapealselt ning ei ole arvesse võtnud kõiki asjas selgunud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning õigluse põhimõtet.
10.P. Taratorin vaidleb S. Gorjunova apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei taotlenud S. Gorjunova kinnistute jagamist avalikul enampakkumisel müügi teel, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 376 lg 4 p-i 3 ja sama sätte lg-t 6 ning AÕS § 77 lg-t 2 ja valinud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisi, mida kumbki pool ei ole taotlenud;
2) nõustub P. Taratorin kohtu seisukohaga, et kaasomandi jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. P. Taratorin ei nõustu S. Gorjunova poolt apellatsioonkaebuses väljaöelduga osas, mis puudutab erinevat elektrisüsteemi, sissepääse ja küttesüsteeme. Elektrisüsteem on üks, elektrivarustus käib läbi P. Taratorini arvesti, küttesüsteemi osa on ka korsten, mis on ühine, samuti on ühine veevarustus kaevu näol. Erinevad sissepääsud elamul ei ole aluseks kinnistute reaalosadeks jagamisele. S. Gorjunova ei ole kogu menetluse kestel esitanud tõendeid ega tõendanud reaalosadeks jagamise võimalikkust, mistõttu on S. Gorjunova väited kinnistute reaalosadeks jagamise võimalikkuse kohta alusetud ning põhjendamatud. Maakohus on juhindunud õigesti ringkonnakohtu otsuses 18.05.2008 antud juhistest ja leidnud, et kinnisasja jagamise eeldused ei ole täidetud.
11.S. Gorjunova ei ole P. Taratorini apellatsioonkaebusele vastust esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et P. Taratorini apellatsioonkaebus tuleb rahuldada täielikult ja S. Gorjunova apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 28. aprilli 2011 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega lõpetab P. Taratorini ja S. Gorjunova kaasomandi kinnistutele asukohaga XXX ja XXX a (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 578004 ja registriosa nr 4390804) ning jätab nimetatud kinnistud P. Taratorini omandisse, pannes P. Taratorinile kohustuse maksta S. Gorjunovale välja tema osa rahas 23 250 eurot. P. Taratorini hagi tuleb rahuldada ja S. Gorjunova vastuhagi rahuldada osaliselt.
13.Vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
14.Nähtuvalt asja materjalidest ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust kaasomandi lõpetamise üle. Vaidlus on kaasomandi jagamise viisis. Hageja soovib kaasomandit jagada nii, et kinnistud Kallastel XXX ja XXX jääks hagejale, pannes talle kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas. Kostja on vastuhagis ja selle täiendustes (I kd tl 104-110; 242-244; 253-256) taotlenud kaasomandi lõpetamist ja asja andmist kostja omandisse, esimese alternatiivina kaasomandi jagamist reaalosadeks ning järgmiste alternatiividena lõpetada kaasomand ja müüa kinnistud avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele või siis lõpetada kaasomand ja müüa kinnistud kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kohustada võitnud poolt hüvitama teisele kaasomanikule tema osa kinnistutest rahas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 9. mai 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 tehtud otsuse p-s 20 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole maakohus igakülgselt kaalunud kaasomanike huve ning seetõttu maakohtu poolt valitud kaasomandi lõpetamise viis, müüa kinnistud avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, ei vasta võimalikult suures ulatuses kaasomanike huvidele ning seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada.
15.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse jagada kinnistus reaalosadeks ning ükski S. Gorjunova apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
15.1.Tartu Ringkonnakohtu 19. mai 2008 otsusega on tühistatud Tartu Maakohtu 5. veebruari 2008 otsus ja saadetud asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks muuhulgas seetõttu, et maakohus jättis välja selgitamata, kas on täidetud kinnisasja reaalosadeks jagamise eeldused. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostja, vaatamata Tartu Ringkonnakohtu 19. mai 2008 otsuses märgitule, esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistuid asukohaga XXX ja XXX a oleks võimalik lähtudes ehitiste olemusest ja maakorralduse nõuetest jagada reaalosadeks. AÕSRakS § 13 lg 4 sätestab muu hulgas, et ehitise jagamine kaasomandi lõpetamisel ei või olla vastuolus ehitise olemusega ja maakorralduse nõuetega ning, et ehitist võib jagada reaalosadeks vaid tervikuna. MaaKS § 13 lg 4 kohaselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Seega enne kinnisasja reaalosadeks jagamist tuleb kindlaks teha, kas maatüki ja elamu olemus võimaldavad neid reaalosadeks jagada. Elamu osas tuleb eelkõige kindlaks teha, kas ehitustehniliselt on võimalik elamut jagada nii, et eraldatud osad säilitaksid oma komplekssuse ja kasutusotstarbe ning neid on võimalik eraldi kasutada.
15.2.Antud juhul on kostja olnud jätkuvalt menetluse kestel seisukohal, et kinnistuid on võimalik jagada reaalosadeks ning selle tõestamiseks on esitanud kohtu poolt kinnitatud asja kasutuskorra, fotomaterjalid ning kinnistute plaani, millel on omakäeliselt märkinud reaalosadeks jagamise. Ringkonnakohus leiab, et selline ainuüksi kostjapoolne kinnitus ei tõenda seda, et vaidlusaluseid kinnistuid on võimalik reaalselt jagada. Kinnisasja (nii maatüki kui elamu) reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ning asjas puudub vastav eriteadmisi omava isiku arvamus. Reaalosadeks jagamise võimalikkust ei kinnita Kallaste Linnavolikogu 14.09.2006 õiend (I kd tl 265), mille kohaselt elamu omab kahte sissepääsu. Kahe sissepääsu olemasolu elamul ei tähenda seda, et elamu oleks tingimata jagatav reaalosadeks. S. Gorjunova apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on kaasomanikel nende kasutuses olevates ruumides erinevad elektri- ja küttesüsteemid. Hageja vastuväite järgi on elamul üks ühtne elektrisüsteem, küttesüsteem ja veevarustus toimub ühest kaevust. Asja materjalide põhjal on hageja vastuväide õige ning ka kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaasomanike kasutuses olevates ruumides oleks iseseisev elektrisüsteem ja küttesüsteem.
15.3.Samuti on õige maakohtu seisukoht, et vaidlusaluste kinnisasjade reaalosadeks jagamine täiendavaid kulutusi ja ehitustöid tegemata ei ole võimalik. Kostja on oma apellatsioonkaebuses märkinud, et ei nõustu maakohtu järeldusega, et vaidlusaluste kinnisasjade reaalosadeks jagamine täiendavaid kulutusi ja ehitustöid tegemata ei ole võimalik ning põhjenduseks on apellant märkinud, et „apellandi hinnangul jäävad antud kulutused olulises osas väiksemaks kui kaasomandi jagamisega tekkivad kulutused.“ Kuigi jääb arusaamatuks kostja poolt väljatoodud kulutuste suuruse võrdlus, on kostja ise tegelikult nõustunud sellega, et ilma täiendavate kulutusteta ei ole võimalik kinnisasju reaalosadeks jagada.
15.4.Õige on paikvaatlusele tuginev maakohtu seisukoht, et antud juhul ei ole võimalik ilma lisakulutusi tegemata moodustada ka korteriomandeid korteriomandiseaduse mõttes ning lisaks eeltoodule jääks korteriomandite moodustamisel endiselt eksisteerima mingis osas kaasomand
mõttelistes osades ning arvestades pooltevahelise suhteid, ei ole selline reaalosadeks jagamine õigustatud ja ei toimu ka poolte huvides.
16.Hageja P. Taratorini apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
16.1.Ringkonnakohus leiab, et kaaludes poolte huve, tuleb P. Taratorini hagi rahuldada, lõpetada P. Taratorini ja S. Gorjunova kaasomand kinnistutele asukohaga XXX ja XXX a, jätta kinnistud P. Taratorini ainuomandisse ning panna P. Taratorinile kohustus maksta S. Gorjunovale välja tema osa rahas 23 250 eurot. Arvestades pooltevahelisi suhteid, on mõlema poole huvides kaasomandi lõpetamine. Nähtuvalt apellatsioonkaebusest on kostja pidanud ainuvõimalikuks kinnisomandi lõpetamise viisiks kinnisomandi jagamist reaalosadeks. Käesoleva otsuse punktis 15 toodus põhjendustel ei ole võimalik kaasomandi lõpetamine kostja soovitud viisil. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole loobunud oma vastuhagis esitatud kaasomandi jagamise viisidest ning seetõttu oli kohus õigustatud valima kaasomandi jagamise viisiks müüa kinnistud avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Samas aga ringkonnakohus leiab, et selline kaasomandi lõpetamise viis ei vasta võimalikult suures ulatuses kaasomanike huvidele. Samuti ei vasta võimalikult suures ulatuses kaasomanike huvidele kaasomandi jagamine viisil, et kinnistud müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning võitnud poolt hüvitab teisele kaasomanikule tema osa kinnistutest rahas. Ringkonnakohus leiab, et kaasomandi jagamise viisina tuleb kaaluda kinnistute andmist ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, sest selline kaasomandi jagamise viis vastab kõige enam kaasomanike huvidele. Hageja väite kohaselt tuleb kinnistud anda tema omandisse, sest ta on sündinud seal ning elab kuni käesoleva ajani ja on pidevalt elanud kinnistul asuvas elamus. Kostja vastuväite kohaselt on vaidlusalused kinnistud samuti tema elukohaks, muud kinnis- ega vallasvara tal ei ole. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes õiglusest tuleb kaasomand lõpetada viisil, et kinnistud jäävad hageja ainuomandisse. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et hageja on elanud kinnistul asuvas elamus pidevalt alates sünnist kuni käesoleva ajani, kuid kostja ei ole pidevalt seal elanud ja kasutanud elamut suvekoduna. Asjaolu, et kostja väitel on ta asunud käesolevaks ajaks pidevalt elama kinnistul asuvasse elamusse, ei kaalu üles seda, et hageja koduks on vaidlusalune kinnistu olnud pidevalt 58 aastat.
16.2.Maakohus on jätnud P. Taratorini hagi rahuldamata põhjusel, et hageja poolt nimetatud turuhind on ebamäärane ning ei taga kostjale võimalust saada turuhinnale vastavat rahalist hüvitist omandi kaotuse eest. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohus saab eeltooduga arvestada aga vaid juhul, kui pooled on selliselt hüvitise kindlaksmääramist taotlenud ja esitanud ka vastavaid tõendeid. Antud juhul on kostja esitanud eksperthinnangu kinnistu turuväärtuse kohta seisuga 03.11.2006 (I kd tl 225-240). Hilisemaid hinnanguid vaidlusaluste kinnistute turuväärtuse kohta ei ole kostja esitanud. Hageja on esitanud eksperthinnangud vaidlusaluste kinnistute kohta seisuga 24.09.2008 (II kd tl 50-60) ja 21.10.2008 (II kd tl 99-102). Vastavalt hageja järelepärimisele on AS Kaanon Kinnisvara teatanud, et XXX hoonestatud kinnistu turuväärtus seisuga 17.03.2011 on vahemikus
3 200 – 4 500 eurot (II kd tl 219) ning XXX asuva hoonestatud kinnistu turuväärtus seisuga 17.03.2011 on vahemikus 35 000 - 42 000 eurot (II kd tl 221). Kuivõrd kostja ei esitanud maakohtus ega ka apellatsioonimenetluses uusi tõendeid kaasomandi esemeks olevate kinnistute turuväärtuse kohta, siis jättis ta ise end ilma võimalusest taotleda hüvitist lähtudes kinnistute turuväärtusest käesoleval ajal ning kinnistute turuväärtuse määramisel tuleb aluseks võtta hageja poolt esitatud tõendid. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et vaidlusaluste kinnistute turuväärtused seisuga 17.03.2011 on antud vahemikuna, kuid ringkonnakohus leiab, et on kostjale on tagatud võimalus saada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest juhul, kui võtta turuväärtuseks hinnavahemikuna märgitud kõrgem hind, s.o XXX kinnistu puhul 4 500 eurot ja XXX kinnistu puhul 42 000 eurot. Kokku on kinnistute turuväärtus 46 500 eurot ning kaasomaniku osaks on 23 250 eurot. Ringkonnakohtu istungil ei esitanud hageja vastuväiteid sellele, et kinnistute turuväärtuseks võetakse hinnavahemiku kõrgem hind 46 500 krooni ning sellest kaasomaniku osa on 23 250 eurot.
17.Ringkonnakohus märgib, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtuotsus, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.
18.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Praeguses asjas on nii hageja hagis kui ka kostja vastuhagis taotlenud kaasomandi lõpetamist ja rahalise hüvitise maksmist, lisaks on vastuhagis kostja taotlenud kaasomandi lõpetamist kõigil seaduses sätestatud viisidel. Seega lõpetati kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 60 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.