Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljamaksmisega Indrek Naur ́i arveldusarvele XXXXXXXXXXX.

ei maksa ja raha kohtumenetluse alustamiseks puudub. Kuna juhatuse liige dokumente võlgade sissenõutavuse hindamiseks ei esitanud jääb ajutisel halduril nõustuda juhatuse liikme arvamusega. Kokkuvõte vara kohta: ajutine haldur leiab et võlgnikul puudub pankroti väljakuulutamiseks reaalne vara, millega oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Võlad: võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud pankrotiavalduse järgi on võlgniku võlgade suurus 570 000 eurot. Suurimad võlausaldajad on Maksu-ja Tolliamet, VI OÜ, Finnritilä OÜ, AS Eesti Gaas. Lühikokkuvõte maksejõuetuse põhjustest: Juhatuse liikme pankrotiavalduses märgitud selgituste kohaselt oli võlgniku peamiseks probleemiks viimastel aastatel probleemid rahavoogudes, mis on tulenenud peamiselt varasematel perioodidel kinnisvara soetamiseks võetud laenude teenindamiseks. Samuti oli juhatuse liikme selgituste kohaselt suuri probleeme tekitanud kaks järjestikust külma talve, millest tingituna on võlgniku küttekulud suuremad eelmistest aastatest. Ajutine haldur tuvastas talle esitatud dokumentide põhjal, et võlgniku 2010.a. majandusaasta käive oli 9,9 mlj krooni ja tegevuskahjum 4,8 mlj krooni, äriühingu rahavood olid negatiivsed 464 tuh krooni (2009.aastal – 3 671 408 krooni). Arvestades, et 2009.a olid rahavood miinuses 3,6 mlj krooni ja tegevuskahjumi suurus oli 1 mlj krooni ei ole selge, kuidas äriühing suutis 2010 aastal jätkusuutlik olla. Äriühingu omakapital muutus negatiivseks 1,7 mlj krooni 2010 aastal. Ajutisele haldurile esitatud 2011.aasta pearaamatu järgi kestis äriühingu majandustegevus kuni 2011.a juulikuuni. Kuna käive ei katnud jooksvaid kulutusi, pidi äriühing jooksvate kulutuste katmiseks võtma lühiajalisi laene. 2011.aasta alguses esitas OÜ VI avalduse täitemenetluse alustamiseks, mis päädis sellega et kohtutäitur Priit Petter müüs võlgnikule kuuluva kinnistu aadressil XXX OÜ-le VI. Sellega muutus võlgnik varatuks ja juhatuse liige esitas pankrotiavalduse. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuritegu, vaid käibe langus, mille tingis majanduse üldine jahenemine, samal ajal jäid tegevuskulud samaks, mis takistas vanade võlgade tasumist ja tekitas uued võlad. Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri hinnangul pidada jaanuari 2011. Peale nimetatud kuupäeva muutus äriühingu käive minimaalseks ja äriühing pidi oma tegevuskulude katmiseks võtma lühiajalist laenu, samuti lõppes 2010.aasta suure tegevuskahjumiga, mille tagajärjeks oli äriühingu negatiivne omakapital. Äriühingu juhatus pole ajutisele haldurile esitanud ühtegi dokumenti jätkusuutlikkuse kohta 2011.aasta algusest. Esialgsel hinnangul ei pea ajutine haldur võlgniku tehinguid tagasivõidetavateks. Ajutise halduri arvamus pankrotimenetluse lõpetamise kohta. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused märgatavalt ületavad vara suurust. Tuginedes Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1 ja 2 tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise-ja nõudmise nõuete esitamiseks. PankrS § 29 lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eespool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada PankrS § 31 lg 1 alusel. Ajutise halduri tasust PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisele halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutisel halduril on käesoleva aruande koostamisele läinud 7 töötundi (sh järelepärimise koostamine 1, dokumentide analüüs 2 ja ajutise halduri aruande koostamine 4 tundi) PankrS § 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Allakirjutanu kohaldab oma kutsetegevuses tunnitasu määra € 96. Seega on ajutise halduri tasu suuruseks € 672. Pankrotimenetlusega seotud kulutusi ajutine haldur teinud ei ole.

Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohtuistung 24.11.2011 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine haldur lühidalt aruannet. Võlgnikul vara ei ole. Võlad on vanad. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik summa 3000 eurot, kui võlausaldajad seda kulude katteks deposiiti ei tasu, tuleb lõpetada menetlus raugemisega. Võlgniku esindaja nõustus halduri järeldustega. Kohtumäärus 24.11.2011 24.11.2011 tegi kohus määruse, millega määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse kulude katteks vajamineva summa suuruseks 3000 eurot ja tegi ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele nimetatud summa tasumiseks kohtu deposiiti 14 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.11.2011. Käesolevaks ajaks kohtu deposiiti AS HV pankrotimenetluse kulude katteks raha laekunud ei ole. Ajutise halduri aruande muudatus ja taotlus 22.12.2011 esitas pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande muudatuse ja taotluse asja arutamise uuendamiseks, loobudes esialgsest pankrotimenetluse lõpetamise taotlusest. Ajutise halduri esitatud taotluse kohaselt oli aruandes kajastatud asjaolu, et 24.11.2011 kohtuistugi ajaks ei olnud Maanteeameti liiklusregister esitanud vastust ajutise halduri järelpärimisele. Maanteeameti 30.11.2011 vastusest selgus, et võlgnikule kuulub neli sõidukit. Kuna juhatuse liige ajutist haldurit nimetatud asjaolust ei teavitanud ja kohtuistungi ajaks ei olnud Maanteeameti liiklusregistri vastust, on tegemist uue asjaoluga, mis muudab ajutise halduri seisukohta ühingu vara osas. Ajutine haldur leiab, et ühingu vara väärtus on 2000 eurot, mis katab pankrotimenetluse kulud ning seega on pankroti väljakuulutamine vajalik ja õigustatud. Seega muudab ajutine haldur oma arvamust ja palub kohtult uuendada AS HV pankrotiasja arutamist TsMS § 437 punkt 1 alusel ja kuulutada välja AS HV (registrikood XXX) pankrot, mõista AS-ilt HV Indrek Naur ́i (a/a XXXXXXXXXXX) kasuks välja ajutise halduri tasu summas 672 eurot, määrata võlausaldajate üldkoosoleku aeg ja avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et ajutise halduri taotluse asja arutamise uuendamiseks tuleb rahuldada. AS HVpankrotiavaldus tuleb rahuldada ja võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohtule esitatud aruandest nähtuvalt võib ajutise halduri hinnangul lugeda võlgniku maksejõuetuse tekkimise alguseks 2011 aasta jaanuari, mil OÜ VI esitas võlgniku suhtes avalduse täitemenetluse alustamiseks ja mis lõppes võlgnikule XXX alevikus kuulunud kinnistu müügiga täitemenetluses. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub pankroti väljakuulutamiseks reaalne vara, millega oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku võlgade suurus on 570 000 eurot. Kohustused ületavad seega võlgniku vara ligikaudu 570 000 euro võrra. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus on kinnitust leidnud, mistõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 ajutise pankrotihalduri Indrek Nauri. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuritegu, vaid majanduskäibe langus, mille tingis eelkõige majanduse üldine jahenemine, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Ajutise pankrotihalduri töö: aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu määramist summas 672 eurot, arvestusega 96 eurot tund. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 96 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Kohus leiab, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 672 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.