Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

2-11-40908 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud BM(hageja) esitas maakohtule 01.09.2011 hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Hageja täpsustas nõuet 04.10.2011. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude R Ltd. vastu. Avalduse kohaselt pidi kostja lend nr XXX väljuma Tallinna lennujaamast 10.08.2011 kell 15:05 kohaliku aja järgi ja saabuma Stockholmi Skavsta lennujaama kell 15:15 kohaliku aja järgi. Väljalennu aeg pikenes umbes 8 tundi, mistõttu ei jõudnud hageja teisele lennule. Kostja esindaja on väitnud, et väljalennu hilinemise põhjustas lennuki tehnilised probleemid. Hageja nõude aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi hüvitise määrus). Nimetatud hüvitise määruse alusel nõuab hageja kostjalt lennu hilinemise eest hüvitist 250 eurot. Hageja leiab, et lennukil esinev tehniline probleem ei saa olla erakorraline asjaolu, mille esinemisel lennuettevõtja vastutus oleks välistatud. Menetluse käik Tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artiklist 5 lg 2 saatis kohus kostjale lisas III esitatud vastuse standardvormi. Kostjale toimetati nõudevorm ja vastuse vorm kätte 17.10.2011 (allkirja vastu on dokumendid üle antud O ’le). Kostja ei ole kohtule 30 päeva jooksul vastust esitanud. Hageja on nõudevormi juurde lisanud kostja vastuse, milles kostja leiab, et lennuki ohutuse/tehniline probleem on erakorraline asjaolu, mille puhul hüvitise määrus ei kohaldu. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

2-11-40908 Käesoleval juhul on kohus hageja esitatud asjaoludel tuvastanud, et kostja lend nr XXX Tallinna lennujaamast Stockholmi Skavsta lennujaama 10.08.2011 hilines. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Samuti puudub vaidlus, et lennu hilinemise tingis lennuki ohutuse/tehniline probleem. Käesolevat vaidlust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi hüvitise määrus). Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest on kostja keeldunud hagejale hüvitise väljamaksmisest, kuna kostja leiab, et lennu hilinemise tingis erakorraline asjaolu, mille eest kostja ei vastuta. Kostja ei ole kohtu ette toonud teisi asjaolusid, mis välistaksid hüvitise määruse alusel hagejale hüvitise maksmise. Hüvitise määruse artikkel 6 sätestab hilinemise tingimused ning artikkel 7 toob välja lennu hilinemise eest hüvitise saamise õiguse eeldused. Kostja on keeldunud hüvitise maksmisest üksnes seetõttu, et leiab et lennu hilinemine oli erakorraline asjaolu, mille esinemisel ei ole reisijal õigust hüvitist saada. Seega tugineb kostja hüvitise määruse artiklile 5 lg 3. Hüvitise määruse artikli 6 lg 1 a) kohaselt kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Hüvitise määruse artikli 7 lg 1 a) kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Kostja ei ole tõendanud hüvitise vähendamise eeldust, mis on sätestatud hüvitise määruse artiklis 7 lg 2. Euroopa Kohus on hüvitise määruse artiklit 5 lg 3 tõlgendanud (vt nt Euroopa Kohtu

2-11-40908

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab vastaspoolele, et Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikkel 18 sätestab kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded, mille esimese lõike kohaselt: vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui: a) i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine (artikkel 18 lg 2 teine lause).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.