Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (4)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Nordea Finance Estonia AS esitas 09.06.2011. a kohtule hagiavalduse Gxxxxx Vxxx (nüüd Mxxxxxx) vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liisingulepingu koos maksegraafikuga, mille alusel hageja liisis kostjale Honda Accordi. Kostja jättis liisingumaksed hagejale tähtaegselt tasumata. Liisingulepingu alusel võlgneb kostja hagejale 5164,12 eurot, millest põhivõlgnevusena tasumata lepingumaksed on summas 332,68 eurot, müügikahju summas 4156,64 eurot, kasko kindlustuse summa 62,31 eurot ja müügikulu summas 612,49 eurot. Liisingulepingu üldtingimuste kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgne võlgnevus, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub kostja kui liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Kostja on olnud maksete tasumisega viivituses, seetõttu nõuab hageja maksete tasumisega viivitamise eest viivist vastavalt liisingulepingule 8 % tasumata summalt aastas. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista liisingulepingust tulenev võlg kokku summas 5164,12 eurot, 06.06.2011. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1192 eurot ning alates 07.06.2011. a sissenõutavaks muutuv viivis 8 % aastas põhinõudest kuni nõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Samas esitas kohus kostjale ka kohtukutse, millega kohustas kostjat ilmuma 06.12.2011. a kohtuistungile. Kostja hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. Samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile. Hagimaterjalid, kirjaliku vastuse nõude määrus ja kohtukutse olid kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.11.2011. a. Kostjat hoiatati võimalikest õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral ja TsMS § 410 järgi kohtuistungile mitteilmumise korral. Hageja esitas 06.12.2011.a kohtule taotluse, milles palus hagi läbi vaadata ilma hageja osavõtuta või lahendada see kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt poolte osavõtuta. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Põhjendatud on hageja põhinõue. Hagimaterjalidest nähtub, et pooled on sõlminud 14.07.2009. a liisingulepingu (tl 4-6), mille alusel andis hageja tasu eest kostja kasutusse sõiduki Honda Accord. Pooled allkirjastasid lepingu lisana liisingumaksete maksegraafiku (tl 7-8), mis nägi ette kostja poolt igakuiselt tasutavate maksete suuruse ja tasumise tähtaja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja ei täitnud liisingulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja ütles õiguskaitsevahendina 11.03.2010. a avaldusega lepingu üles (tl 10). Hageja nõuab kostjalt tasumata lepingumaksete, müügikahju, kindlustuse ja müügi kulu tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 järgi on võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral muu hulgas õigus nõuda kohustuse täitmist ja leping üles öelda. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

2 (4)

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja sama sätte lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingu rikkumise järgi 5164,12 eurot, millest moodustab tasumata lepingumaksed summas 332,68 eurot, müügikahju summas 4156,64 eurot, kasko kindlustus summas 62,31 eurot ja müügikulu summas 612,49 eurot. Hageja taotleb kostjalt lisaks põhivõlale ka viivise väljamõistmist. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud liisingulepingut. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on liisingulepingus kokku leppinud viivisemääras 8 % aastas. Hageja on arvestanud viivist nõuete sissenõutavaks muutumisest alates, 350 päeva eest (perioodi 16.06.2010. a kuni 06.06.2011. a eest), kokku summas 1192 eurot. Kohus leiab, et hageja on eelnimetatud perioodi eest arvestanud viivist ebaõigesti. Nimetatud perioodi eest on viivis lepingus ettenähtud määras (8 % aastas) 361,49 eurot (põhinõue 5164,12 eurot x 0,02 % x 350 päeva). Viivisenõue sellises ulatuses on põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue protsendina põhinõudest alates 07.06.2011. a. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 8 % aastas põhinõudest (5164,12 eurot) alates 07.06.2011. a kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt 87 % ulatuses. Kohus määrab menetluskulude jaotuse poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab poolte menetluskulud 87 % ulatuses kostja kanda ja 13 % ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Nimetatud tähtaja jooksul tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtunik

3 (4)

Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.