Aaba Kinnisvara OÜ hagi Merle Päll ja Taivo Päll vastu maakleritasu 1278 euro nõudes ja Aaba Kinnisvara OÜ hagi Sigre Brikkel vastu maakleritasu 1917 eurot nõudes
Hagi hind
1278 eurot ja 1917 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Aaba Kinnisvara OÜ, reg nr 11076650, asukoht Kauna 45-6, Tartu, hageja esindaja: juhatuse liige Eneken Tikk ja lepinguline esindaja Maia Ploom, e-post: [email protected] ja [email protected] kostja 1:Merle Päll kostja 2: Taivo Päll kostja 3, Sigre Brikkel
Menetlus
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Aaba Kinnisvara OÜ hagi Merle Päll ja Taivo Päll vastu rahuldada ja mõista Merle Päll ́ilt ja Taivo Pällilt solidaarselt välja Aaba Kinnisvara OÜ kasuks 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot.
2.Aaba Kinnisvara OÜ hagi Sigre Brikkel vastu jätta rahuldamata.
3.Jätta kõik menetluskulud Aaba Kinnisvara OÜ hagis Merle Päll ja Taivo Päll vastu solidaarselt Merle Päll ja Taivo Päll kanda.
Jätta kõik menetluskulud Aaba Kinnisvara OÜ hagis Sigre Brikkel vastu Aaba Kinnisvara OÜ kanda.
5.Välja mõista Merle Päll ́ilt ja Taivo Päll ́ilt solidaarselt menetluskuluna riigilõiv 255.64 eurot ja kulutused õigusabile 135 eurot, kokku 390.64 (kolmsada üheksakümmend eurot ja 64 senti) eurot Aaba Kinnisvara OÜ kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja on esitanud kaks hagi, mis kohus on liitnud ühte menetlusse. 8.juunil 2011 esitas hageja hagi Merle Päll ja Taivo Päll (edaspidi kostjad 1 ja 2) vastu (lk 2-3). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjatega1 ja 2 maakler T.H. vahendusel kokkuleppe, millega kostjad 1 ja 2 volitasid hagejat leidma ostja kostjale 1 kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX, Tartus. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale korteriomandile ostja leidmisel vahendustasu 20 000 krooni. Hageja tegi tavapäraseid maakleritoiminguid. 2010. aasta novembris viis hageja kokku kostjad 1 ja 2 ning Sigre Brikkeli (edaspidi kostja 3). Edasi tegutsesid kostjad hageja eest salaja. Vahetustehing vormistati 2. veebruaril 2011. Vahendustasu kostjad 1 ja 2 hagejale ei ole maksnud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 658 lg 1, § 664 lg 1, 2 sätetele. Hageja palub kostjatelt 1 ja 2 välja mõista solidaarselt hageja kasuks 1278 eurot (võrdub 20 000 krooniga). Menetluskulud panna kostjate kanda.
1.septembri 2011 kirjalikus seisukohas kostjate 1 ja 2 vastusele (lk 49 – 51) leidis hageja, et maaklerilepingu sõlmimise õigus ei ole seotud omandiõigusega müügiobjektile. Kostja 2 sõlmis maaklerilepingu kostja 1 kasuks. Hageja võib nõude esitada ka kolmanda isiku ehk kostja 1 vastu. Kostja 2 ei ole kunagi rääkinud, et tal ei ole lepingu sõlmimise õigust. Kostja 2 saadetud meilides ei ole sõnagi juttu, et kostjal 2 lepingu sõlmimise õigus puudus. Kostja 2 vastutab lepingujärgse kohustuse täitmise eest ka PKS § 18 alusel. Maaklerileping ei ole lõppenud, sest kumbki pool ei ole sellest lepingust taganenud.
2/7
7.juunil 2011 esitas hageja hagi kostja 3 vastu (lk 66 – 67). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 3 maakler T.H. vahendusel 6. augustil 2010 kokkuleppe, millega kostja 3 volitas hagejat leidma ostja kostjale 3 kuuluvale XXX kinnistule asukohaga XXXX vallas, XXX. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja 3 tasuma hagejale kinnistule ostja leidmisel vahendustasu 30 000 krooni. Läbirääkimiste käigus selgus, et kostja 3 on nõus ka temale kuuluva kinnistu vahetama korteriomandi vastu. Edasi tegutsesid kõik kostjad juba koos, hageja eest salaja. Vahetustehing vormistati 2. Veebruaril 2011. Vahendustasu kostja 3 hagejale ei ole maksnud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 658 lg 1, § 664 lg 1, 2 sätetele. Hageja palub kostjalt 3 välja mõista hageja kasuks 1917 eurot (võrdub 30 000 krooniga). Menetluskulud panna kostja kanda. KOSTJATE 1 ja 2 SEISUKOHT ( lk 24-26) Korteriomand XXX oli kostja 1 lahusvara. Kostjate 1 ja 2 abielu on sõlmitud 2. Augustil 2006. Kostjal 1 oli kavatsus oma korteriomand realiseerida, seetõttu kostja 2 tema abikaasana uuris selleks erinevaid võimalusi. Kostja 2 informeeris ka maaklerit, kes on korteriomandi omanik ja teavitas maaklerit ka sellest, et kostja 2 ei saa maaklerilepingut allkirjastada, kuna tal puuduva selleks õigused ja volitused korteriomandi omanikult. Maakler ei pidanud seda asjaolu oluliseks ja vastas kostja 2 märkustele, et leping on formaalsus ja puudub vajadus lepingu sõlmimiseks korteriomandi omanikuga. Kostja 1 ei ole volitanud kostjat 2 sõlmima mitte ühtegi lepingut ega ole volitanud teda korteriomandit müüma. Kostjad 1 ega 2 ei ole andnud hagejale ka ainuesindusõigust korteriomandi müügi vahendamiseks. Kostjad 1 ja 2 tegelesid iseseisvalt korteriomandi vahetusprotsessi korraldamisega. 30. Novembril 2011 allkirjastatud maaklerileping ei saanud tekitada tsiviilõigusi- ja kohustusi kostjatele 1 ja 2. TSÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi. Hagejal ei ole vahendustasule õigus ka seetõttu, et kostjal e1 kuulunud korteriomandi vahetustehing toimus hageja vahenduseta. Hageja küll teavitas kostjat 2 asjaolust, et kostja 3 võib soovida teostada vahetustehingut kostjale 1 kuuluva korteriomandiga, kuid vastav tehing selles staadiumis ei realiseerunud. Seda põhjusel, et maakler H tegi ettepaneku nõustuda täiendavalt 100 000 krooni maksmisega kostjale 3. Sellega ei olnud kostjad 1 ja 2 nõus ja edasi hagejaga sellel teemal suhtlus puudus. Mingi aja möödudes sai kostja 2 kolmandate isikute (Meelis Brikkel) vahendusel ja hagejast täiesti sõltumata teada, et kostja 3 on XXX kinnistut soovinud realiseerida juba pikemat aega ja võib olla jätkuvalt huvitatud selle vahetamisest. Pooled leidsid uue kontakti ja peale omavaheliste läbirääkimisi jõudsid lõpuks tehinguni. Hageja ei aidanud sellele tehingule maaklerina kaasa, seega ei peaks kostja 1 tasuma teenuse eest, mida talle ei ole osutatud. Kostjad 1 ja 2 paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil jäid kostjad 1 ja 2 nende seisukohtade juurde. KOSTJA 3 SEISUKOHT (lk 80-82 ja 88 – 89). Kostja 3 ei ole sõlminud lepingute temale kuulunud XXX kinnistu võõrandamiseks hageja vahendamisel või osutamisel. Kostja 3 soovis talle kuulunud kinnistut müüa ja andis vastava info ka oma sugulastele. Kostja 3 ei andnud hagejale objekti ainumüügiõigust. Kostjal 3 oli õigus leida objektile iseseisvalt ostja. Info teatud isikutest, kes on nõus kinnistut ostma või vahetama, sai kostja oma sugulaselt. Selle kontakti kaudu jõudis kinnistuga tutvuma isik, kellega kostja pidas läbirääkimisi ja saavutas lõpuks kokkuleppe kinnistu vahetamiseks Tartu linnas asuva korteriomandiga. Selle protsessi juures ei osalenud hageja ja ei osutanud mingit abi. Tegelikuks vahendajaks võib pidada hoopis kostja sugulast R.B.. Aja möödudes võttis kostjaga ühendust Taivo Päll, kes samuti tundis huvi kostja 3 kinnisasja vastu. Kostja 3 palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil jäi kostja 3 nende seisukohtade juurde.
3/7
KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
Kostja 3 on sõlminud hagejaga kehtiva maaklerilepingu;
-
Kostja 3 on koos hageja töötaja T. H tutvunud kostjale 1 kuulunud korteriomandiga Lääne tänaval, külastuse juures viibis ka kostja 2;
-
Kostjad 1 ja 2 on 28. detsembril 2010 tutvunud koos hageja juhatuse liikmega kostjale 3 kuulunud XXX kinnistuga;
-
Kostjad 1 ja 3 sõlmisid 2. veebruaril 2011 vahetuslepingu notari juures;
Kostjad 1 ja 2 vaidlevad vastu hageja väitele selles, et üks või mõlemad neist oleks sõlminud 30. Novembril 2010 kehtivalt hagejaga maaklerilepingu. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et
30.Novembri 2010 lepingu poolteks on kostjad 1 ja 2 mõlemad. Hageja lepinguline esindaja on seisukohal, et lepingut allkirjastades käitus kostja 2 kostja 1 esindajana. Ka kostja 2 ise avaldas kohtuistungil (lk 165), et ta aitas abikaasal korterit realiseerida, võib ka öelda, et ta oli kostja 1 esindaja. Kostjad 1 ja 2 väidavad, et kostja 1 ei viibinud 30. Novembri 2010 lepingu allkirjastamise juures, samas maakler T.H. tunnistajana andis ütlusi, et kostja 1 viibis selle lepingu allkirjastamise juures.
30.novembril 2010 lepingus on nimetatud lepingupooli „omanik“ ja „maakler“. Lepingu tekstis on omanikuna märgitud kostja 1, kes oli ka tegelikkuses müügiobjekti omanik. Samas on lepingu allkirjastanud kostja 2. Maakler T.H. avaldas tunnistajana, et miks lepingu allkirjastas T.Päll, juttu ei olnud. Asja materjalidest nähtub, et hagejat esindas maakleriga suhtlemisel, sh e-kirjade kaudu just kostja 2. Kuigi vastuses hagile väidavad kostjad, et kostjal 2 ei olnud kostja 1 volitust, möönis kostja 2 ka ise kohtuistungil, et teda võib käsitleda kostja 1 esindajana. TSÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindatava tehtud tehing kehtib esindaja suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TSÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus). Kohus leiab, et kostjal 2 oli volitus tegutsemaks kostja 1 nimel viimasele kuuluva korteriomandi võõrandamisel (sh selle vahetuseks) eesmärgiga leida kostjatele 1 ja 2 kui perekonnale uus ühine eluase (hoonestatud kinnistu). Kui isegi kostja 1 ei olnud andnud kostjale 2 vastavat volitust enne 30. Novembri 2010 maaklerilepingu sõlmimist, siis kiitis kostja 1 selle tehingu heaks kaudsete tahtevaldustega, kui ta luba kostjal 3 koos maakleriga talle kuuluvat korteriomandit külastada ja külastas ise koos kostjaga 2 ja hageja seadusliku esindajaga kostjale 3 kuulunud kinnistut. TSÜS § 129 lg 1 kohaselt ei ole teise isiku nimel esindusõigusega tehtud mitmepoolne tehing tühine, kui isik, kelle nimel see tehing on tehtud, selle hiljem heaks kiidab. Kohus leiab, et isegi kui puudus kostja 1 volitus kostjale 2 maaklerilepingu sõlmimiseks, siis kindlasti järgnes kostja 1 heakskiit sellele tehingule vähemalt kaudse tahteavalduse vormis. Vastavalt TSÜS §-le 113 on heakskiidul ka tagasiulatuv mõju. Kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. 30. novembri 2010 maaklerileping ei ole tühine, vaid see on sõlmitud kehtivalt hageja ja kostja 1 vahel. Maaklerilepingu kohaselt on lepingu pooled leppinud kokku müügiobjekti vahendamiseks vahendustasuga 20 000 krooni. Omanik kohustus tasuma maaklerile tehingu eest vahendustasu juhul kui maakleri vahendusel müügiobjektiga tutvunud või maaklerilt omaniku andmed saanud isik on sõlminud omanikuga notariaalse lepingu müügiobjekti omandamiseks.
4/7
Pooled ei vaidle sisuliselt selles, et pärast seda, kui kostjad 1 ja 2 olid külastanud kostjale 3 kuulunud kinnistut leppisid pooled kokku, et vahetustehingu toimumisel kostjate vahel on üks vahendustasu, mille tasuvad kostjad 1 ja 2. Seda kinnitas kohtuistungil ka hageja seaduslik esindaja (lk 60). Nimetatud kokkulepet kinnitas ka tunnistajana ülekuulatud maakler T.H. ja kinnitas, et tema andis hageja nimel selliseks kokkuleppeks nõusoleku. Ka 4. Jaanuari 2011 ekirjas kinnitas maakler T.H. (lk 11), et kui vahetus toimuks , siis vahendustasu jääks Teie (st Pällide) kanda ja siis jääb ainult ühe objekti vahendus. Seega leiab kohus, et pärast esialgsete maaklerilepingute sõlmimist leppisid pooled kokku (sh esindas selles kokkuleppes kostja 2 kostjat 1 ja maakler T.H. hagejat), et kostjate vahel vahetuslepingu sõlmimisel ei nõua hageja kahte vahendustasu, vaid üksnes ühekordselt 30 000 krooni, mille maksavad Pällid. Ka selle kokkulepep sõlmimisel esindas kostjat 1 kostja 2. Seega, kuna tehingu pooled on muutnud esialgseid kokkuleppeid ja vahetustehing on ka toimunud, siis puudub hagejal õiguslik alus esitada maakleritasu nõuet kostja 3 vastu ja hagi kostja 3 vastu tuleb jätta ainuüksi seetõttu rahuldamata. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega selles, et kostjate 1 ja 3 vaheline vahetustehing on sõlmitud ilma hageja osaluseta. Puudub vaidlus selles, et just hageja vahendusel tutvusid kostjad kõigepealt üksteisele kuuluvate objektidega ja üksteise tingimustega. Puudub vaidlus ka selles, et algselt, st
28.Detsembril 2010 ei nõustunud kostja 3 üks-ühele vahetusega, vaid soovis saada vaheraha, millega kostjad 1 ja 2 ei nõustunud. 4. Jaanuaril 2011 saatis kostja 2 hageja esindajale T.H e-kirja, milles avaldas, et „meie olema nõus vahetusega üks-ühele“ (lk 11). Kiri oli vastuseks maakleri sama päeva kirjale, kus maakler lubas hakata läbi rääkima maja omanikuga, kes on huvitatud vahetusest. Asjas ei leidnud tõendamist, et edasi vahendas tehingut kostjate vahel kas R.B. või kostja 3 lahutatud abikaasa M.Brikkel nagu väidavad kostjad. Kohus kuulas tunnistajana üle R.B., kes avaldas, et ta ei ole T.Pällile S.Brikkeli kinnistut pakkunud, küll aga oli T.Päll talle ise helistanud ja küsinud kostja 3 telefoni numbrit. Kui uskuda kostjaid, et kostjale 3 helistades ei teadnud kostja 2, et tegemist on sama isikuga, kellele kuuluvat kinnistut kostjad 1 ja 2 käisid koos hageja esindajaga 28. Detsembril 2010 vaatamas, siis pidi nimetatud asjaolu selguma koheselt, kui kostjad 1 ja 2 uuesti kostjale 3 kuulunud kinnistut vaatama läksid. Ükski kostja ei oska kohtule täpselt öelda, millal see aset leidis, kuid kostja 2 väitel toimus see kas 15. Või 16. Jaanuaril 2011, st vähem kui kolm nädalat pärast esmakordset kohtumist hageja vahendusel. Kostja 3 andis ütlusi, et uuesti ta kostjale 1 kuulunud korteriomandit enam vaatama ei läinud, kuna oli sellega juba varasemalt (st hageja vahendusel) tutvunud. Sellest saab järeldada, et kostjate uuel kohtumisel jätkusid juba varem hageja kaasabil alanud läbirääkimised, mille käigus kostja 3 nõustus kostjate 1 ja 2 tingimustega, kuna kostja 2 oli tellinud hindamisakti, mis saadi kätte 17. Jaanuaril 2011 ja kostja 3 sai aru, et tal tuleb nõustuda vahetusega üks ühele. VÕS § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. VÕS § 664 lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist. Võlaõigusseaduse kommentaaride III osa (lk 110) kohaselt maakleritasu nõude tekkimiseks peab maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel olema põhjuslik seos, st et lepingu sõlmimiseni on viinud maakleri tegevus. Maakleri tegevus ei pea olema ainsaks lepingu sõlmimise põhjustajaks, küll peab olemas olema maakleri määrav panus selles, et leping sai sõlmitud. Vaidluse korral peab maakler suutma tõendada seda, et ilma temata ei oleks lepingut sõlmitud, käsundiandja peab aga tõendama vastupidist. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-72-08 leidnud, et hageja peab
5/7
maakleritasu saamiseks tõendama, et kinnistu müügileping sõlmiti tema vahendusel või osutamisel. Kohus leiab, et hageja on käesoleval juhul tõendanud, et 2. Veebruari 2011 vahetusleping sõlmiti tänu tema osutamisele. Pooltel puudub vaidlus, et esmakordselt külastati üksteise kinnistuid koos hageja esindajaga. Hageja tegevust maaklerina tõendavad ka hageja seadusliku esindaja seletus, tunnistaja T.H ütlused, kostja 2 ja hageja vahelised e-kirjad ja kostja 3 poolt saadetud SMS-d (fikseeritud kohtuistungi protokollis lk 164). Asjaolu, et pooled koheselt ei nõustunud üksteise tingimustega vahetuseks ja suutsid lõplikes tingimustes kokkuleppida ilma hageja vahenduseta vähendab küll maakleri panust, kuid kuna kostjad tutvusid vahetuslepingu objektidega ikkagi maakleri vahendusel, siis jääb kohtu hinnangul maakleri panus ikkagi määravaks tehinguni jõudmisel. Kostjatele 1 ja 2 oli tänu hageja tegevusele teada kostja 3 kinnistu asukoht ja neil oli alati võimalus kostjat 3 uuesti külastada ka ilma hageja esindajata. Kohus leiab, et poolte seletused uue kokkusaamise asjaolude ja aja osas on vasturääkivad ja ei haaku ka tunnistaja R. B ütlustega. R. Brikkel andis küll ütlusi, et kostja 2 küsis temalt kostja 3 telefoni numbrit, sama kinnitas, et ta ei ole kostjatele 1 ja 2 kostja 3 kinnistut vahetuseks pakkunud. Kuigi kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja advokaat T. Pilv avaldas kohtule kohtuistungil (lk 60), et kostja 3 võttis ise kostjatega 1 ja 2 ühendust ja soovis, et tehingut vahendaks tema sugulane, ei leidnud ka see kostjate 1 ja 2 väide kostja 3 poolt kinnitust. Seega ei ole kostjad suutnud tõendada oma põhilist vastuväidet, et nemad on teinud 2. Veebruari 2011vahetustehingu ilma hageja vahenduse või osutamiseta. Iseenesest on õige kostjate väide, et hagejal puudus ainuvahendusõigus, kuid kuna asjas on tõendatud tehinguni jõudmine hageja tegevuse tulemusena, siis on hagejal õigus saada ka kokkulepitud maakleritasu. Perekonnaseadus (PKS) § 18 lg 1 kohaselt tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 21 kohaselt perekonna eluasemena käsitletakse eluruumi, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. Asjas puudub vaidlus, et maaklerilepingu sõlmimise hetkel olid kostjad 1 ja 2 abielus ja maaklerilepingu objektiks olev korter oli poolte ühine eluase. Kostjate 1 ja 2 seletustega on tõendatud, et otsitav uus maja (kinnistu) pidi samuti saama kostjate 1 ja 2 uueks ühiseks eluasemeks ja on seda ka saanud. Kohus leiab, et kostja 2 sõlmis kostja 1 nimel maaklerilepingu ühise majapidamise korraldamise ja perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks. Maaklerilepingu vahendustasu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kostja 2 vastutab hageja ees koos kostjaga 1 solidaarvõlgnikuna PKS § 18 lg 1 alusel. Hagi on esitatud kostjate 1 ja 2 vastu 20 000 krooni ehk 1278 euro nõudes. Kuna kohus ei saa hagi rahuldades ületada nõude piire, siis tuleb selles ulatuses hagi ka rahuldada ja nimetatud summa kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja mõista hageja kasuks. Kostja 1 vastu rahuldab kohus hagi VÕS § 664 lg 1 alusel ja kostja 2 vastu VÕS § 664 lg 1 ja PKS § 18 lg 1 alusel. Menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi kostjate 1 ja 2 vastu, siis tuleb kõik hageja menetluskulud hagis kostjate 1 ja 2 vastu jätta nende kanda. Kuna kohus jätab hagi kostja 3 vastu rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud selles asjas jätta hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (lk 159), mille kohaselt on tema menetluskulud järgmised: riigilõiv hagis kostjate 1 ja 2 vastu 255.64 eurot, riigilõiv kostja 3 vastu 383.46 eurot; õigusabi hagi koostamiseks kostjate 1 ja 2 vastu 50 eurot, õigusabi hagi koostamiseks kostja 3
6/7
vastu 50 eurot, õigusabi kohtuistungil 18. Oktoobril 2011 kostjate 1 ja 2 vastu 50 eurot, õigusabi kohtuistungil kõigi kostjate vastu 70 eurot. Kostjad ei ole oma menetluskulude nimekirju ega vastavat taotlust kohtule esitanud. Kohus leiab, et hageja kulutused õigusabile kostjate 1 ja 2 vastu tuleb lugeda põhjendatuks, ning kostjatelt 1 ja 2 tuleb välja mõista solidaarselt õigusabi katteks 135 eurot (50+ 50+ 35 ( pool 70-st eurost), lisandub riigilõiv 255.64 eurot, kokku 390.64 eurot.
Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.