Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

• Võlgniku majandustegevus ei ole peatunud ega lõppenud, äriplaani jätkamiseks otsib võlgnik aktiivselt investorit ning, et leida ostja kogu projektile või leida strateegiline investor ja ehitaja koostootmisjaama väljaehitamiseks. • Võlgnikul on likviidsuskriis, kuid võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. • Võlgnikul ei ole kehtivaid töölepinguid, kuid on kohustusi kahe endise töötaja ees kogusummas 13 695,38 eurot. • Võlgnikul ei ole kehtivaid üüri-, rendi- ega liisinglepinguid. • Puuduvad kohtuvaidlused ja ei ole algatatud täitemenetlusi.. Koostootmisjaama rajamiseks on võlgniku hinnangul vaja investeeringut summas üle 8 miljoni euro. 2010.aastal vahetunud võlgniku uued omanikud ja juhtkond on viimase hetkeni aktiivselt tegelenud projekti jätkamiseks vajaliku raha ja strateegilise partneri otsimisega, kuid seni pole see õnnestunud. Võlgnikul on tänaseks olemas elektri- ja soojatootmise luba Konkurentsiametilt, soojusenergia müügiluba Maardu linnavalitsuselt ja ehitusload. Tehtud on ka mõned ettevalmistustööd ehitusplatsil – rajatud ehitusplatsi alune tihendatud liivapadi ning kaks kompensaatorit. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgnikul juba pikemat aega makseraskused, sest ei ole õnnestunud kaasata piisavaid rahalisi vahendeid ei hoonestusõiguse tasu lepingujärgseks tasumiseks ega koostootmisjaama rajamiseks. Rahaliste vahendite leidmist ja teiste investorite kaasamist võis segada üldine majanduslangus, kuid siiski on maksejõuetuse suurim põhjus võlgniku liiga väike osakapital ja võlgniku juhtkonna//omanike nõrk äriplaan. Kõik need aastad on tasutud hoonestusõiguse tasu ja tehtud minimaalselt ettevalmistusi ehituseks, kuid mingit sisulist äritegevust ei ole toimunud. Hoonestusõiguse tasu on bilansis kapitaliseeritud ja sisaldub põhivaras bilansireal “lõpetamata ehitis” kogusummas 1 218 956 eurot. Kuid on küsitav, kas hoonestusõiguse turuväärtus tänase seisuga vastab bilansilisele väärtusele. Tõenäoliselt on võlgniku omakapitali suurus täna alla seaduses ettenähtud miinimumi ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse väljakujunemise aeg oli ilmselt 2010.aasta keskpaik, mil juhtkonnale pidi olema selge, et äriplaan ei ole realiseerunud ja tuleks algatada likvideerimine. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Kasum/kahjum Aasta Äritulud (käive) Omakapital

121 419 -4 194 431 314 -25 558

-70 479 -74 673 379 010 353 452

Viimaste aastate majandustulemustest nähtub, et kogu oma tegevusperioodi kestel ei ole võlgnik kui äriühing oma äritegevust veel alustanudki, sest puudub käive. Kui raha ei teenita, siis äriühingu ja äriplaani tööshoidmisega kaasnevatest kuludest tekib ärikahjum. Äriplaani venimise tõttu see kahjum iga aastaga suureneb ja äriplaaniga realiseerimisega algselt loodetud tulu, rääkimata kasumist, on teenimata. Ja kahjuks ilmselt ka jääb teenimata, sest omakapital on negatiivne ning selle seadusega vastavusse viimiseks omanikel/juhtkonnal vahendid puuduvad. Jätkuva kahjumi tõttu oli võlgniku omakapital negatiivne 2008. ja 2009.aastal. 2010.aastal see küll suudeti taastada, kuid tänaseks on see jälle negatiivne.

Äriseadustiku sätete kohaselt (§ 176 Vara vähenemine) peab osaühingu netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50% osakapitalist. Juba 2010.aasta keskpaigas pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks võlgnikul on 50% 950 000 kroonist// 60 716 eurost ehk on 30 358 eurot. Juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumentatsioon on korrektne. Kuid võlgniku juhatuse liikme teatel puudub tänasel juhatusel võlgniku igasugune dokumentatsioon, sealhulgas raamatupidamine, perioodi kohta enne 27.07.2011, sest seda ei ole varasem juhtkonna poolt üle antud. Varasem juhtkond (koosseisus IA XXX) ja V K (XXX)) kutsuti juhatusest tagasi juulis 2011. Võlgniku 2011.aasta kasumiaruandest nähtub, et 2011.aasta tulemuseks oli 25 558 euro suurune kahjum. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et tänane juhtkond oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid täpsustamist vajab, kas võlgniku juhatuse eelmine koosseis on oma kohustusi korrektselt täitnud. Võlgniku bilansis on vara summas 1 218 956,21 eurot, mis koosneb: • 1 089,17 eurot käibevarana raha kontol ; • 1 217 867,04 euro väärtuses põhivara – lõpetamata ehitis Vastuses ajutise halduri täiendavale teabenõudele kirjutab võlgniku esindaja, et 1 217 867 euro väärtuses lõpetamata ehitis koosneb peamiselt AS-le TS tasutud hoonestusõiguse tasudest (kapitaliseeritud ehituskulud). Lisaks on ehituskrundil tehtud ehituse ettevalmistustöid, kuid täpne ülevaade nende kuludest tänasel juhtkonnal puudub, kuna ehituskulude algdokumente ei ole eelmiselt juhtkonnalt õnnestunud kätte saada. Võlgniku arvelduskontol Swedbank AS-s on 1 089,17 eurot. Võlgniku kontod SEB Pangas on nullis. Võlgniku kontol Tallinna Äripangas on 1,92 eurot. Liiklusregistris puuduvad võlgniku nimel registreeritud sõidukid. Võlgnikule kuulub Harjumaal XXX asuva 40915 ruutmeetri suuruse kinnistu hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat, mis on sisse kantud 07.12.2005. Kinnistu omanikuks on AS TS. Hoonestusõiguse turuväärtust on raske prognoosida, esialgsetel hinnangutel on see orienteeruvalt 800 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul saab võlgniku vara arvelt saab katta pankrotimenetluse kulud. Võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 03.11.2011 on võlgade suuruseks märgitud 865 503,97 eurot, sealhulgas kohustused: • 329 680,78 eurot WNB OÜ ees (enamusosaniku antud laen); • 515 405,74 eurot AS TS ees (hoonestusõiguse tasu); • 2 946,52 eurot AS F ees (varasem üürivõlgnevus); • 13 695,38 eurot on kohustus kahe töövõtja ees (koos maksude viitvõlaga); • 3 775,55 eurot Maksu- ja Tolliameti ees (maamaks). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 03.11.2011 võlgniku maksuvõlg 3 721,10 eurot. OÜ L teavitas ajutist haldurit oma nõudest võlgniku vastu summas 351 514 eurot. OÜ L esitas ka nõuet tõendava dokumentatsiooni, mille kohaselt tuleneb nõue OÜ-le PE antud laenust, millega tasuti BEIGOÜ kohustusi ja mille tagastamist on võlgnik garanteerinud. Seega on võlgniku teadaolevate võlgade suurus vähemalt 1 217 017 eurot mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Krediidiinfo andmetel tekkisid võlgnikul esimesed maksehäired juba oktoobris 2005 (liisingmaksed), maksehäireid esines ka aastal 2007 ja 2010. Esimesed maksuvõlad tekkisid veebruaris 2009.

23.12.2009 edastas kohtutäitur Katrin Vellet võlgnikule täitmiskutse, sest võlgnikul oli täitmata kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees. 16.06.2010 edastas Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Ametlikes Teadaannetes täitmisteate, sest võlgnikul oli Kohtute Raamatupidamiskeskuse ees tähtajaks täitmata kohustusi summas 5 930 krooni. Eeltoodu põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on olnud pikka aega makseraskustes. Majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust, sest : • võlgniku juhtkonnal ja omanikel rahalised vahendid puuduvad ; • ei ole õnnestunud kaasata ka piisavas koguses võõrvahendeid ; • ei ole õnnestunud leida ostjat ei võlgnikule ega võlgnikule kuuluvale hoonestusõigusele. Võlgniku põhikirjajärgne majandustegevus ei ole alanudki, äriplaan ei ole ettevalmistusstaadiumist kaugemale jõudnudki. Töötajad võlgnikul puuduvad. Võlgniku seaduslikud esindajad on seisukohal, et äriühingul on makseraskused, kuid need on ajutised. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta: Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgniku maksejõuetus on alaline ja pankrot on vältimatu - võlgade suuruseks on vähemalt 1 217 017 eurot. Võlgnikule kuuluva vara väärtuseks on orienteeruvalt 800 000 eurot. Pankrotimenetluse kulud saab katta võlgniku vara arvelt. Maksejõuetuse põhjused. Rahaliste vahendite leidmist ja teiste investorite kaasamist võis segada üldine majanduslangus, kuid siiski on maksejõuetuse suurim põhjus võlgniku liiga väike osakapital ja võlgniku juhtkonna//omanike nõrk äriplaan. Kõik need aastad on tasutud hoonestusõiguse tasu ja tehtud minimaalselt ettevalmistusi ehituseks, kuid mingit sisulist äritegevust ei ole toimunud. Maksejõuetuse väljakujunemise aeg oli ilmselt 2010.aasta keskpaik, mil juhtkonnale pidi olema selge, et äriplaan ei ole realiseerunud ja tuleks algatada likvideerimine. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“ Esialgu puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtuistung Kohtuistungil 07.12.2011 nõustus võlausaldaja esindaja asja arutamise edasilükkamisega ühe nädala võrra. Võlgniku esindaja palus aega kaks nädalat võlausaldajaga kompromissi saavutamiseks. Võlgniku esindajad on tutvunud ajutise aruandega, kuid ei ole sellega kõiges ulatuses nõus ja märkisid, et juhatuse seisukoht on aruandes. Võlgniku esindajal ajutise halduri tasu ja kulude osas vastuväiteid ei ole. Võlausaldaja esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja ajutise halduri tasu ja kulude taotlusele. Ajutine haldur märkis, et võlgniku juhatus tunnistas makseraskusi, mitte maksejõuetust. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Kohus määras rahuldada võlgniku taotlus ja andis aega kuni 22.12.2011 läbirääkimiste pidamiseks ja kohtu teavitamiseks läbirääkimiste tulemustest.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada BEIGOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku varade väärtuseks on 800 000 eurot ja võlgade suuruseks 1 217 017 eurot. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgniku maksejõuetus on alaline ja pankrot vältimatu. Võlgniku vara arvelt saab katta pankrotimenetluse kulud. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimalustele ja eelmise juhatuse tegevusele. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 500 eurot (sotsiaalmaksuta). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotivarast välja mõista. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu 1 500 eurot tasuda OÜ Kodukontor arveldusarvele .

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.