Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

maksejõuetuks. Püsiva maksejõuetuse kujunemise põhjusteks peab võlgnik suurima kliendi kaotust ja investoriga peetud müügiplaani osas peetud läbirääkimiste nurjumist. Harju Maakohtu 22.11.2011 määrusega nimetati MOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok. Ajutise pankrotihalduri aruanne Oliver Ennok esitas 06.12.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib aruandes, et MOÜ (endise ärinimega NSOÜ) kanti äriregistrisse 06.12.2005. Võlgniku põhitegevusalaks oli kõnekeskuse teenuste pakkumine. Võlgniku suurim klient oli TEAS, kellele osutatud teenuste maht oli üle poole kogu teenuste mahust. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku majandusnäitajad on olnud pigem halvad alates 2007. aastast – pidevalt on üleval olnud maksuvõlgnevus, kohustused on ületanud vara ning omakapital on olnud negatiivne, seega on võlgniku võime katta lühiajalisi kohustusi olnud nõrk juba pikemat aega, samuti on võlausaldajate riskimäär olnud lubamatult suur. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht (ca 75 700 eurot) ületab oluliselt varasid (ca 700 eurot). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku tervendamine võimalik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Alates võlgniku teisest tegevusaastast (2007) on võlgniku kohustused ületanud varasid ja omakapital olnud negatiivne, kasumit suudeti teenida ainult aastatel 2009 ja 2010. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui omakapital on olnud negatiivne 2007 lõpust ning 2008 lõpuks oli omakapital veelgi vähenenud, oleks võlgniku juhatus pidanud hiljemalt 2009 jooksul kasutusele võtma Äriseadustiku (ÄS) §-s 176 toodud meetmed, sealhulgas pankrotiavalduse esitamine. 2011 alguses teavitas võlgniku suurim klient, kellele osutati enam kui pool kogu osutatud teenuste mahust, et lõpetab koostöölepingu. Seejärel püüdsid võlgniku juhtorganid võõrandada võlgniku 100%-lise osa, kuid 2011 sügisel teatas potentsiaalne ostja, et loobub ostutehingust. Lisaks ei olnud võlgniku juhatus suutnud leida uusi kliente. Majandusnäitajate järgi on võlgnik pidevalt olnud makseraskustes, kuid püsiv maksejõuetus kujunes välja 2011 jooksul, seoses suurima kliendi kaotusega. Samas oli võlgniku äriplaan algusest peale ülesehitatud pigem nõrgalt, sest toetuti ainult ühe suure kliendi olemasolule. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb MOÜ pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määrata kohtu deposiiti 3 000 eurot. Samuti palus ajutine haldur välja mõista halduri tasu. Võlgnik halduri tasu suurusele vastu ei vaielnud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Oliver Ennoki arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et MOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. MOÜ-l on kohustusi ligikaudu 75 700 euro ulatuses, vara vaid ligikaudu 700 euro väärtuses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatus oleks pidanud hiljemalt 2009 jooksul kasutusele võtma ÄS §-s 176 toodud meetmed, sealhulgas pankrotiavalduse esitamine. Majandusnäitajate järgi on võlgnik pidevalt olnud makseraskustes, kuid püsiv maksejõuetus kujunes välja 2011 jooksul, seoses suurima kliendi kaotusega. Samas oli võlgniku äriplaan algusest peale ülesehitatud pigem nõrgalt, sest toetuti ainult ühe suure kliendi olemasolule. Kohus asub seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Raske juhtimisvea toimepanemist või kuriteo tunnustega tegu ei ole tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.12.2011 määrusega tegi kohus MOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda MOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. MOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna MOÜ-l ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning MOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada MOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele IV (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 61 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kogusummas 1 536 eurot ja kulutuste hüvitis 61 eurot tuleb välja mõista võlgnik MOÜ-lt olemasoleva vara arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX) kasuks.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.