2-11-54375/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

OÜM(likvideerimisel) esitas 08.11.2011 kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli transporditeenuste osutamine. Avalduse esitamise ajaks oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks peab võlgnik transpordivaldkonnas valitsevat tihedat konkurentsi ja seal tegutsevate väikeettevõtete tegutsemisraskusi rentaabluse säilitamisel. Harju Maakohtu 22.11.2011 määrusega nimetati OÜM(likvideerimisel) pankrotihalduriks Oliver Ennok. Ajutise pankrotihalduri aruanne Oliver Ennok esitas 06.12.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib aruandes, et OÜM(likvideerimisel) (endise ärinimega OÜC) kanti äriregistrisse 15.05.2006. Võlgniku põhitegevusalaks oli transporditeenuste osutamine. Võlgniku majandustegevus kestis võlgniku likvideerija selgituste kohaselt 2011 kevadeni. 07.06.2011 võeti vastu osaühingu lõpetamise otsus ning määrati likvideerija. Võlgniku likvideerimisteade on 21.06.2011 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku töötajatega on töölepingud lõpetatud ning võlgnikul puuduvad kohustused endiste töötajate ees. Võlgniku likvideerija hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks transpordisektoris valitsev tihe konkurents ja seal tegutsevate väikeettevõtete tegutsemisraskus rentaabluse säilitamisel. Võlgniku likvideerija esitatud selgituste kohaselt kahanesid võlgniku rahavood olulisel määral kehva majandusolukorra, transpordiettevõtete vahelise tiheda konkurentsi ja debitoorsete võlgnevuste mittelaekumise tõttu. Kujunenud olukord ei võimaldanud enam tasuda tekkinud maksuvõlga, mistõttu arestiti võlgniku pangakonto ning see halvas võlgniku tegevuse. Kuivõrd ajutisele haldurile on esitatud vaid 2011 pearaamatu väljavõte, ei ole ajutine haldur saanud vajalikul määral tutvuda võlgniku viimase kahe aasta kassadokumentide ja pearaamatu väljavõtetega ning seetõttu ei saa ajutine haldur anda täielikku hinnangut võlgniku varalise seisu ning vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on kokku ligikaudu 12 500 eurot. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku suhtes on käimas järgmised täitemenetlused: Jrk Nr

väljavõttest nähtuvalt tasutud Nordea Finance Eesti AS-ile makseid kogusummas 1 774,45 eurot, liisinguleping lõppes aga juba 03.08.2010 vara jääkväärtuse tasumise ja väljaostmisega liisinguandjalt. Võlgniku 31.10.2011.a bilansist nähtuvalt on toimunud laekumine või nõude mahakandmine summas 17 002 eurot, mille kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Eelnevast tulenevalt vajaksid analüüsimist mitmed võlgniku poolt 2011 tehtud tehingute asjaolud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul on kohustused summas ca 12 500 eurot ning vara puudub. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Mitmete oluliste andmete puudumise tõttu ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut, kas maksejõuetuse põhjuseks on pankrotikuritegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Eelkõige on ebaselge, kuidas on võlgnik pärast äriplaani ebaõnnestumist käsutanud talle kuulunud varasid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada ebaõnnestunud äriplaani. Võlgniku juhatuse liige ei ole võlgniku tegevuse planeerimisel piisavalt arvestanud transpordisektori tiheda konkurentsiga ega suutnud kohandada võlgniku majandustegevust piisavalt paindlikult muutuvate majandustingimustega. Samuti ei ole tegevuse planeerimisel arvestatud kulude muutumise, koostööpartnerite ja klientide vähenemise ning maksetähtaegade õigeaegse mittetäitmisega tekkiva käibevara defitsiidiga. Võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud võlgniku tegevust piisavalt paindliku ja vastuvõtlikuna muutuvates tingimustes. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige pööranud piisavalt tähelepanu debitoorse võlgnevuse sissenõudmisele, mistõttu hoiti bilansis debitoorse varana kuni 31.10.2011 lootusetut nõuet, näidates sellega positiivsena võlgniku bilansilisi näitajaid. Samas ei ole ajutisele haldurile teada, kuna nimetatud debitoorne võlgnevus on tekkinud ja kuna sai võlgniku juhatuse liige teada nõude lootusetusest. Kogutud andmetest nähtuvalt on võlgnikul olnud maksuvõlg juba võlgniku majandustegevuse algusaastast alates. Maksuvõlgnevust on suudetud oluliselt vähendada vaid 2007 jooksul, edaspidi on võlgnevus vaid kasvanud. Ajutise halduri hinnangul on võimalik, et võlgniku juhatuse liige oleks seetõttu pidanud kasutusele võtma Äriseadustiku (ÄS) §-s 176 toodud meetmed juba varem. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜM(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määrata kohtu deposiiti 3 000 eurot. Samuti palus ajutine haldur välja mõista halduri tasu. Võlgnik halduri tasu suurusele vastu ei vaielnud. Võlgnikul vara puudub ja juhatuse liige pole äriliselt enam tegev ning võimalused maksmiseks puuduvad. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Oliver Ennoki arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜM(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜM(likvideerimisel) on kohustusi ligikaudu 12 500 euro ulatuses ning vara puudub. Mitmete oluliste andmete puudumise tõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik anda hinnangut, kas maksejõuetuse põhjuseks on pankrotikuritegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri arvates vajaksid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused täiendavat analüüsimist. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.12.2011 määrusega tegi kohus OÜM(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜM(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜM(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜM (likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜM(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜM(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele Kristiina Lindströmile (isikukood 47111180320). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei