Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-11-36513
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-36513
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Rxxxx Rxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1596,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 1015015039); esindaja: Ene Solovjev (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Rxxxx Rxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
OÜ Aktiva Finants hagi Rxxxx Rxxx vastu rahuldada. Mõista välja Rxxxx Rxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks 2760 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot 85 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 1596,71 eurot, intress 282,93 eurot ja põhiosa viivis 881,21 eurot. Mõista välja Rxxxx Rxxxxxt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 0,0444% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (1596,71 eurot) päevas alates 04.08.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Rxxxx Rxxxx kanda. Mõista välja Rxxxx Rxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks 419 (nelisada üheksateist)
1 (4)
eurot 55 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja hageja õigusabikulud 100 eurot. Mõista välja Rxxxx Rxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
OÜ Aktiva Finants esitas 04.08.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Rxxxx vastu võlgnevuse 2760,85 euro ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 31. oktoobriks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kostja on soovinud hagimaterjalide saatmist e-posti aadressile. Kohus saatis hagimaterjalid kostja e-posti aadressile ja kohustas kostjat vastama kohtule 28. novembriks 2011.a. Vastavalt e-posti saateraportile on kostja hagimaterjalid kätte saanud 20.septembril 2011 (tl.25) 23. novembril 2011.a. (tl.29) Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude kostja kanda jätmist.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2 (4)
Kostja sõlmis 20.04.2007.a AS-iga Sampo Pank järelmaksulimiidi lepingu nr 485JM20705308, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama täies osas. 11.07.2007.a. sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank järelmaksulimiidi lepingu nr 485JM20705308 lisa 1, millega muudeti limiidi summat ja kuumakse suurust. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ning AS Sampo Pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt. AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008.a oma nõude hagejale ja teatas sellest kostjale (tl.11). Hageja nõue on kokku 2760,85 eurot, millest põhisumma võlgnevus on 1596,71 eurot, intress 282,93 eurot ning viivis põhisummalt 881,21 eurot. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – tarbijakrediidileping. Hageja on kostjale andnud krediidi kasutamise võimaluse esmalt 15000 krooni ulatuses kuus ja seejärel suurendanud krediidivõimalust 25000 kroonini kuus. Kokku on lepitud intressimäär 16% aastas, krediidi tagastamise tingimused ja viivise rakendamine juhul kui lepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt ei tasuta. Kostja kasutas krediidilimiiti 1596,71 euro ulatuses, kuid jättis selle tagastamata. Hageja on arvutanud viivist VÕS § 415 lg.1 osutatud määras ehk VÕS § 113 lg.1 järgi võimalikus lepinguga ettenähtud intressimääras. See vastab pooltevahelises lepingus (tl.6) ettenähtud viivise arvutamise korrale- tarbijakrediitidele kehtestatud maksimaalmääras. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 415 näeb ette võlgnevatelt maksetelt viiviste arvutamise tarbijakrediidilepingust tulenevates võlasuhetes. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Sampo Pank on lepingus kokku leppinud intressimääras 16% aastas, mis teeb viivisemääraks 0,0444% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on hagiavalduse tekstis (p.2.3) märkinud põhjendamatult 0,0527% päevas. Hagi tuleb rahuldada hagis nõutud põhivõla, viiviste ja intressi osas. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3
3 (4)
kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot. (lk 18) Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 425 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud ja sellisele tasule vastav töömaht ei ole sellises asjas vajalik. Tegemist on minimaalse keerukusega tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt, õigussuhet hageja kvalifitseerinud ei ole. Tegemist ei ole keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased, kasutatavad korduvalt erinevates menetlustes ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus menetles asja kirjalikus menetluses ja kohtumenetluse raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Kõik kostja leidmiseks vajalikud toimingud on teinud kohus (kostja ei ela hageja poolt näidatud aadressil). Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid 26,6% ulatuses põhinõudest, mis käesolevas asjas on 425 eurot. TsMS § 175 lg.1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 100 eurot. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.