Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Punktides 3. ja 4. ettenähtud menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 2-11-26250, menetlusdokumentide väljastamise kulu“. Saata kohtuotsus pooltelt menetlusdokumentide sissenõudmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

väljastamise

kulu

riigituludesse

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

PLACET GROUP OÜ esitas 06.06.2011.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Rxxxxx vastu võlgnevuse 191,73 euro, intressi 76,69 euro ja viivise 115,04 euro nõudes. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumisest kohtukutse avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuna hagejale teadaolevatesse kostja elukohtadesse saadetud hagimaterjale ei õnnestunud postiasutusel kätte toimetada ning need tagastati kohtule. Hageja taotles menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist ning tasus 10.10.2011.a riigilõivu 6,39 eurot. Kohus avaldas 18.10.2011.a TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohtukutse 29.11.2011.a kohtuistungiks väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja esindaja kohtuistungile 29.1.2011 ei ilmunud. Telefonitsi avaldas hageja esindaja, et määratud kohtuistungiaeg on hommikul liiga varane.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 410 teha hageja taotlusel asjas tagaseljaotsus. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus ei jäta hageja mitteilmumise tõttu hagi läbi vaatamata TsMS § 412 lg.1p.1 alusel, kuna hageja on olnud nõus kirjaliku menetlusega ja on taotlenud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 20.01.2010. a tarbijakrediidilepingu (tl 7), mille alusel on hageja andnud kostjale laenu 3000 krooni intressimääraga (60 päeva eest 1200 krooni) 240 % aastas.

2 (4)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – tarbijakrediidileping. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on märkinud krediidikulukuse määraks 652,95 %. Eesti Panga poolt jaanuaris 2010 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 24,06 %. Seega ületab poolte vahelise lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.01.2010. a 1,00 %.

3 (4)

Hageja nõuab intressi 60 päeva eest. Intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 60 päeva eest on 1,15 eurot (tagastamata laenusumma 191,73 eurot x 0,01 % x 60 päeva). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest 20.02.2010. a kuni hagi esitamiseni s.o kuni 06.06.2011. a. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud intressimäär (lepingu üldtingimuste järgi seaduses sätestatud määras, VÕS § 113 lg 1 alusel lepinguga ettenähtud intressimääras). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on viivitanud krediidisumma tagastamisega hagejale 472 päeva (20.02.2010 – 06.06.2011). Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras (tagastamata laenusumma 191,73 eurot x 0,02 % x 472 päeva) 18,10 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 45% ulatuses hageja ja 55% ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena 118,23 eurot menetluses tasutud riigilõivu eest (sh 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, 63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 6,39 eurot menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest) ja 60 eurot õigusabikulude eest. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja on olnud vajalikud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on võimalik lugeda hagimenetluse kuluks TsMS § 144 p 7 alusel, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on 18.05.2011. a määrusega jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 järgi ja hagi on kohtule esitatud ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisest. Hageja lepingulise esindaja kulu on asjaolusid arvestades mõistlik ja jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja menetluskulud kokku on 178,23 eurot. Kostjal tuleb hüvitada sellest 55 % ehk 98,03 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 7,83 eurot, mis tuleb riigi tuludesse välja mõista hagejalt 45 % ulatuses, s.o 3,52 eurot, ja kostjalt 55 % ulatuses, s.o 4,31 eurot. Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.